4-16-5771/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-5771

15. detsembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

V.I, , EV kodanik, elukoht: XXXX, töökoht: XXXX OÜ, elektrik, 1 kehtiv ik XXX kriminaalkaristus, 4 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 13.07.2016 koostatud väärteoprotokollile nr 20160713342601 (2303,16,000823)

13.07.2016 kell 14:08 Tallinnas, Paadi 5 liikudes Lootsi tänava suunas juhtis V.I mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus V.I LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil karistuseks LS § 201 lg 2 järgi kohtuvälise menetleja esindaja taotles V.I-le

15 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja Kerli Pilv ütluste kohaselt täites 13.07.2016 tööülesandeid kell 14:08 peatas kontrolliks sõiduauto Volkswagen Golf Variant (nr XXXX), mis liikus Tallinnas, Paadi 5 tänava juurest Lootsi tänava suunas. Mootorsõidukit juhtis V.I (ik.XXX), kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et V.I juhtimisõigus puudub.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati V.I sõiduki juhtimiselt 13.07.2016, sest ta juhtis sõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti kõrvaldati V.I sõiduki juhtimiselt 03.06.2016.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.I 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 22.06.2016 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.I süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. V.I käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.I varem neli korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja LS § 741 lg 2). Sellise käitumisega on V.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on V.I väärteokorras karistatud arestiga ja rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohus leiab, et arvestades V.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. V.I puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et V.I-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmäära ulatuses, mille kohus asendab üldkasuliku tööga: V.I on nõus üldkasuliku töö tegemisega ning see mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada V.I LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 15 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest (ühele päevale üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud

alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata V.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt