2-16-17277/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-17277

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17277 Tsiviilasi XXXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXXX(sünd. XXXX. a., elukoht XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXXXavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda avaldajale XXXX´ule (sündinud XXXX. a, välisriigi passi nr XXXX) luba abieluvõimetõendita sõlmida Eesti Vabariigis abielu XXXX´iga (isikukood XXXX). Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.

4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Avaldaja nõue ja põhjendused XXXX(avaldaja) ja XXXX(puudutatud isik) esitasid 15.11.2016.a Harju Maakohtule avalduse ning 09.12.2016. a täpsustatud avalduse kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduse kohaselt palub XXXXluba sõlmida abielu Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Avaldaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes soovib Eesti Vabariigis, Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmida abielu XXXX´iga.

Kohtumääruse põhjendused

2-16-17277

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Avaldusest nähtub, et Vene Föderatsiooni kodanik XXXX(sünd. 03.09.1986. a, välisriigi passi nr 72№6912303), soovib Eesti Vabariigis, Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmida abielu XXXX´iga (isikukood XXXX). Kohtule on esitatud Peterburi Valitsuse Perekonnaseisuameti Komitee Arhiiviinformatsiooni tehnoloogiate Valituse arhiividokumentide vormistamise, hoidmise ja registreerimise osakonna poolt 01.09.2016 väljastatud tõend nr XXXX abielu sõlmimise riikliku registreerimise puudumise kohta (tl 4,19). Tõendist nähtub, et Peterburi Perekonnaseisuaktide asutuste arhiivides puudub abielu sõlmimise akti kanne XXXX poja (sündinud XXXX. aastal Leningradi linnas) kohta. Esitatud tõendist nähtub, et andmeid on kontrollitud ajavahemiku 03.09.2004 kuni 31.08.2016 kohta.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale XXXX´ule PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud.

Kohtu poolt tehtud päringust Rahvastikuregistrisse nähtub, et XXXXon määratlemata kodakondsusega isik, kelle sünnikoht on Eestis ja kelle elukoht on alates 25.05.1999. a olnud Eestis. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 2 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Kohtu hinnangul ei ole XXXX isikuks, kes PKTS § 39 lg 5 mõttes vajaks kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita.

TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik