3-16-2333/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2016, Tartu

Haldusasjade numbrid

3-16-2333

Haldusasjad

Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Vaidlustatav kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrus

Jaak Reinomäe 29.11.2016. a taotlus riigi

õigusabi saamiseks ja 08.12.2016. a

määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a

määruse peale

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomäe 29.11.2016. a riigi õigusabi saamise taotlus,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, rahuldamata.

2. Rahuldada Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

3. Võtta Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a

määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.

4. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

25.11.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on

määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 23.10.2016 Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, milles palus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

251 lg 1 p-st 1 peatada Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T kehtivus ja

täitmine.

Taotluse kohaselt määrati J. Reinomägi Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirjaga nr 6-

2/1412-T tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks

üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.10.2016 kuni 19.01.2017 tunnitasuga

0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Enne 18.10.2016. a käskkirja andmist oli

vanglale teada, et taotleja tervislik seisund on halb ja see ei võimalda võrdselt

teistega tööd teha. Taotleja vasak jalg ei võimalda korrapärast liikumist seoses puusa

vigastusega ja luu väljumisega pesast põlvepiirkonnas. Taotleja on sunnitud tarbima

hulgaliselt valuvaigisteid, millel on tervistkahjustav kõrvalmõju.

2. Viru Maakohtu 26.10.2016. a määrusega keelduti J. Reinomäe taotluse

menetlusse võtmisest ja taotlus saadeti lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

Kohtumäärus jõustus 16.11.2016.

3. Tartu Halduskohus vabastas 25.11.2016. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu

tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis J.

Reinomäe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p

2).

Halduskohus leidis, et tegemist on olukorraga, kus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine kujutab endast sisuliselt kaebuse eesmärgi saavutamist. Enne käskkirja

andmist väljastas arst A. Jahi 14.09.2016 tõendi, mille kohaselt võimaldab

kinnipeetava J. Reinomäe tervislik seisund töötada. Puudub alus arvata, et vanglas

töötav arst ei tea, millistes tingimustes peab kinnipeetav üldkasutatavate ruumide

koristamisel viibima ning missuguseid ülesandeid tuleb tal seejuures täita ega oska

hinnata oma patsiendi võimalusi nendega ilma oma tervist ohtu seadmata hakkama

saada. Vastava hinnangu õigus on üksnes tervishoiutöötajal, kinnipeetav ise pole

pädev oma tervislikku olukorda ja sellest tulenevat töövõimet hindama. Samas ei ole

mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne käsitletav

töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta füüsiliselt

raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta

järgib arsti antud soovitusi ja kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid. Puuduvad

piisavad põhjendused veendumaks, et taotleja õigused võiks kohtumenetluse ajal

pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on

vajalik ja võimalik tema soovitud või mõne muu esialgse õiguskaitse vahendi abil.

Viide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ei ole asjakohane, sest

see ei ole asjassepuutuv.

4. J. Reinomägi esitas 29.11.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust.

Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik J. Reinomäe õiguste kaitseks, kuna ta

määrati tööle olukorras, kus tema tervislik seisund ei võimalda töötada. Hoolimata

sellest, et J. Reinomägi käitas kõikvõimalikke õiguskaitse vahendeid seoses

tervisega, toimus kolmel korral tema sundimine tööle. Enda kaitseks oli J. Reinomägi

sunnitud töö tegemisest keelduma, kuid see tõi kaasa kolm karistust, kokku 45-ks

päevaks kartserisse paigutamise näol. Seega pole iseseisev õiguste tõhus käitamine

tagatud nii, et see ei põhjustaks taotlejale kannatusi. Riigi õigusabi vajab J.

Reinomägi oma subjektiivsete õiguste tagamiseks.

5. J. Reinomägi esitas 08.12.2016. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale.

Määruskaebuse kohaselt seaks töötamine J. Reinomäe elu ja tervise ohtu. Taotleja

vastuväiteid eirates anti siiski 21.10.2016 talle käsk asuda tööle, kuid ta keeldus tööle

minemast. Seni kuni kohtud lahendasid esialgse õiguskaitse taotlust, alandati tööle

asumise korraldustega veel korduvalt taotleja väärikust. Taotleja peab vajalikuks

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse

selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

Asjaolu, et vangla arst on tunnistanud taotleja töövõimeliseks, ei tähenda, et ta

tegelikult töövõimeline on. Halduskohus ei arvestanud taotleja väiteid terviseseisundi

kohta. Eksitav ja meelevaldne on väide, et kinnipeetav ei ole pädev oma tervislikku

olukorda ja sellest tulenevat töövõimet hindama.

Koristamine eeldab liikumist, mida taotleja teha ei saa, kuna seda takistab nii põlvest

välja tulev luu kui ka puusa vigastus. Arusaamatuks jääb, millest järeldas kohus, et

töövõimelisuse määramisel lähtus arst koristamisest. Vanglas saab tööd teha ka

istudes, koristamine aga eeldab liikumist. 18.10.2016. a käskkiri anti välja

14.09.2016. a arstitõendi alusel. Miski ei välista, et ajavahemikul 14.09.2016-

18.10.2016 toimus taotleja tervisega midagi sellest, mis välistab töökohustuse. Iga

ebaõige liigutus võib põhjustada jalas luu väljatulemise pesast ja taotleja tervise ohtu

seada. Taotleja võib kukkuda. Taotleja tervis on olulisem kui töötamine koristajana

vanglas. Kuna koristajaks määratakse vanglas pea kõik kinnipeetavad, ei jää

koristustööd taotleja tööle mittemääramisel tegemata.

Halduskohus määratles ebaõigesti kaebuse perspektiivituse, kuna vaiet käskkirja

peale alles menetletakse. Kaebus oleks perspektiivitu kui taotlejal ei esineks

tervisehäireid.

Käskkirja hilisem tühistamine ei saa vältida neid negatiivseid mõjusid, milliseid

taotlejale põhjustatakse. Eeltoodust lähtuvalt rikkus halduskohus teadlikud

menetlusnorme taotluse lahendamisel ja põhjustas sellega taotlejale kannatusi.

Kuna 18.10.2016. a käskkiri nr 6-2/1412-5 ei saa rohkem kahjustada taotlejat,

puudub alus taotleda halduskohtu 25.11.2016. a määruse tühistamist eesmärgil, et

rahuldataks esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna aga kohtujurist ja kohtunik rikkusid

teadlikult taotleja õigusi ja huve taotleb J. Reinomägi, et ringkonnakohus tuvastaks

kohtujuristi ja kohtuniku tegevuse ja 25.11.2016. a määruse õigusvastasuse

järelevalvemeetmete kohaldamise eesmärgil.

Kui taotleja taotlus ei olnud vajalikul määral põhistatud, jääb arusaamatuks, miks ei

küsinud halduskohus taotlejalt täpsustavaid põhistusi.

Taotleja palub tunnistada halduskohtu 25.11.2016. a määruse õigusvastaseks ja

tühistada. Õigusvastasuse kindlakstegemisele tuginedes soovib taotleja esitada

kohtujuristi ja kohtuniku suhtes kuriteokaebuse. Põhjendamata on halduskohtu väide,

et viide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ei ole asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe 29.11.2016. a riigi õigusabi

taotluse (I), võtab seejärel seisukoha J. Reinomäe menetlusabi taotluse osas

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 08.12.2016. a määruskaebuse menetlusse

võtmise kohta Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale (II) ning lahendab

J. Reinomäe 08.12.2016. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a

määruse peale (III).

I

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus käsitleb J. Reinomäe 29.11.2016. a taotlust kui iseseisvat

taotlust riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a

määrust. Arvestades 29.11.2016. a taotluse sisu ja antud kohtuasja asjaolusid,

puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus tõlgendada 29.11.2016. a taotlust

määruskaebusena halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale. J. Reinomägi esitas

08.12.2016. a määruskaebusena pealkirjastatud avalduse Tartu Halduskohtu

25.11.2016. a määruse peale otse ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis

nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on

kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei

ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Kuna J. Reinomägi esitas tähtaegselt enda koostatud määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale, ootamata ära kohtulahendit 29.11.2016.

a taotluse osas riigi õigusabi saamiseks, puudub otsene vajadus talle riigi õigusabi

määramiseks. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit taotleja

vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja põhjendused vaidlustatud

halduskohtu määruses sisalduvatele seisukohtadele. Eeltoodu tõttu jätab

ringkonnakohus J. Reinomäe 29.11.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, rahuldamata.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja

maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

II

10. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale. J. Reinomäe määruskaebus tuleb võtta

menetlusse.

11. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg

1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb

ringkonnakohus taotleja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi

taotluse esitamist ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise majanduslikke

eeldusi. Kuna J. Reinomägi on menetlusabi taotluse koos määruskaebusega

kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 08.12.2016, vaatleb kohus

perioodi 08.08.2016-07.12.2016. Haldusasja nr 3-16-1017 materjalide hulgast antud

asja materjalide hulka võetud J. Reinomäe vanglasisese isikukonto väljavõttest

perioodi 01.08.2016-12.12.2016 kohta nähtub, et taotlejal antud perioodil

sissetulekud puudusid. Eeltoodu tõttu saab taotlejat pidada maksejõuetuks.

Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäele menetlusabi andmise eelduseks olevad

majanduslikud tingimused on täidetud ja põhjendatud on vabastada ta täielikult

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1

alusel.

12. J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale

vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle

esitamisel ringkonnakohus vabastab J. Reinomäe seadusega ette nähtud riigilõivu

tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus J. Reinomäe esitatud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS §

252 lg-ga 7 menetlusse.

III

13. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu

25.11.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses

esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega

peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

14. J. Reinomägi taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 18.10.2016. a

käskkirja nr 6-2/1412-T kehtivuse ja täitmise peatamist. Asja materjalide

põhjal saab järeldada, et taotleja eesmärgiks on, et talle ei antaks korraldusi asuda

tööle, kuna ta leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda koristajana töötamist.

Määruskaebuses on J. Reinomägi ise väitnud, et käskkirja tühistamine ei aita tema

eesmärgi saavutamisele kaasa, kuna tööle asumise korralduste eiramise tõttu on

talle määratud distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamisi ja 01.02.2017 ta

juba vabaneb vanglast.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on

esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid

taotleja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole J. Reinomägi esitanud halduskohtule kaebust

Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T vaidlustamiseks. Kuna J.

Reinomägi ei ole esitanud halduskohtule kaebust seoses Viru Vangla käskkirjaga

tema tööle määramise kohta, ei saa ringkonnakohus hinnata kaebuse perspektiive.

Seetõttu ei saa ka praegusel juhul väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks.

Ringkonnakohtu arvates puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne taotleja jaoks mingeid

pöördumatuid tagajärgi.

15. 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T peale esitatud vaide lahendamisel on Viru

Vangla 23.11.2016. a vaideotsuses nr 6-12/271-2 märkinud, et J. Reinomägi

keeldus tööle asumast 21.10.2016, 26.10.2016 ja 27.10.2016. Arvestades ka

asjaolusid, et taotlejale on tema enda sõnade kohaselt määratud kokku 45 päeva

kartserisse paigutamist selle eest, et ta pole nõustunud asuma tööle ning, et

18.10.2016. a käskkirja kohaselt on ta tööle määratud kuni 19.01.2017, puudub juba

faktiliste asjaolude pinnalt vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest

taotlejale määratud distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamine kestab ajaliselt

kauem kui periood, mil taotleja on tööle määratud. Kartserisse paigutamise ajal

takistab kinnipeetava töötamist vanglas liikumisvabaduse puudumine. Pealegi

vabaneb J. Reinomägi 01.02.2017, mistõttu puudub tal pärast nimetatud kuupäeva

tõhus eesmärk jätkata tööle määramise käskkirjaga seotud kohtuvaidlusi.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et puuduvad piisavad

põhjendused, et taotleja õigused võiksid kohtumenetluse ajal pöördumatult või

oluliselt kahjustatud saada ning selle vältimiseks on vajalik kohaldada mõnda

esialgse õiguskaitse vahendit. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja

seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

17. Seoses taotleja sooviga esitada kohtuniku ja kohtujuristi tegevuse peale

kuriteoteade, selgitab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1

kohaselt tuleb vastav teade esitada prokuratuurile või uurimisasutusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Agu

Timmi