2-15-5205/54 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-5205

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5205 Tsiviilasi XXXX avaldus lepitusmenetluse algatamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX; epost XXXX); Puudutatud isikud: XXXX(isikukood XXX, XXXX; epost XXX); XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXX), tema RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (epost aavo.aadli@mail.ee); Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (Nunne tänav 18, 15058 Tallinn; e-post kesklinn@tallinnlv.ee). Asja läbivaatamine 13.12.2016 kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXX ja XXXX´i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Käesolev poolte vahel lapsega suhtlemise korra osas sõlmitud kompromiss kehtib kuni lapse kooliminemiseni. 1.2 Pooled on kokku leppinud, et lapse eluja viibimiskoha määramise õigus Eesti Vabariigi piires kuulub Irina Konstantinova’le. 1.3 Laps viibib isaga igal paaritul nädalavahetusel reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni. Kõnealusel nädalavahetusel läheb lapse isa lapsele lasteaeda järele ning pühapäeval viib lapse tema elukohta. 1.4 Laps viibib iga kolmapäeva öösel vastu neljapäeva isa juures. Kõnealusel päeval läheb lapse isa lapsele lasteaeda järele ning järgmisel päeval viib lapse tagasi lasteaeda. Juhul, kui mingil põhjusel laps ei viibi lasteaias, lapse ema peab tagama lapse üleandmise elukohas hiljemalt kell 17:30 või varem. Kui laps viibib emaga töö juures, toimub lapse üleandmine vanemate kokkuleppel. Juhul, kui lasteaed ei tööta, siis pooled teavitavad SMS teel kuidas ja millal toimub lapse üleandmine. Kui teavitamist ei toimu, antakse laps üle tema elukohas. 1.5 Pooled on kokku leppinud järgmised erandid punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud

2-15-5205

2

lapsega suhtlemise korras: Juuni viimase nädala esmaspäevast (viimaseks nädalaks loetakse nädal, millele langeb jaanipäev) alates veedab laps 8 nädalat suvepuhkust vahelduvalt 2 nädala kaupa emaga (või emapoolsete vanavanematega) ja isaga (või isapoolsete vanavanematega). Isa võtab lapse 1. puhkusenädala esmaspäeval kell 08.00 lapse elukohast Pärnu mnt 110-50 ning viib ta 2. puhkusenädala pühapäeval kell 20.00 tagasi tema elukohta. Lapse elukoha muutumisest ema informeerib isa. Selliselt veedab laps puhkust emaga paaritutel aastatel juunikuu viimasest nädalast arvates ja isaga paarisaastatel juunikuu viimasest nädalast arvates. Suvepuhkuse ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. 1.6 Paaritul aastal veedab laps jõulud (24.12-26.12) isaga ning aastavahetuse (31.12 - 01.01) emaga. Paarisaastatel toimub pühade veetmine vastupidiselt. Tavapärane suhtluskord nendel kuupäevadel ei kehti. Üks päev enne pühi pooled teavitavad SMS teel kuidas ja millal toimub lapse üleandmine. Kui teavitamist ei toimu, antakse laps üle tema elukohas. Laps antakse üle hommikul kell 08.00 ja õhtul kell 19.00. 1.7 Emadepäeva veedab laps alati emaga, isadepäeva alati isaga. Kui emadevõi isadepäev langeb kokku teise vanema nädalavahetusega, siis toimub lapse üleandmine laupäeva õhtul kell 19.00 lapse elukohas. 1.8 Lapsega puhkusereisiks väljapoole Eesti Vabariiki on lapsega reisiv vanem kohustatud reisimisest teist vanemat informeerima. Lapsega reisiv pool peab reisi sihtkohast, alguseja lõppkuupäevast informeerima teist vanemat vähemalt 14 päeva enne reisi toimumist. Teine vanem on kohustatud andma kirjaliku nõusoleku reisivale vanemale. Välisriiki toimuva puhkusereisi pikkus võib olla ühel korral maksimaalselt kokku 21 päeva. Sõja ja konflikti piirkonda last viia ei tohi (info piirkondade kohta tuleb Välisministeeriumi kodulehelt). 1.9 Lapse võib teise lasteaeda panna vanemate ühisel kokkuleppel. 1.10 Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemist sidevahendite teel hetkel eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneaega. Hetkel lapsega viibiv vanem on kohustatud tagama suhtlemisvõimaluse hetkel eemal viibival vanema ning lapse vahel ajavahemikul 20:00-21:30. Erandjuhtumistel võib helistada muul kellaajal. Juhul, kui lapsega oleva vanem ei ole kättesaadav, siis teine vanem jätab teate SMSi teel. 1.11 Vanemad kohustuvad suhtlema teineteisega lugupidavalt ja viisakalt ning lapse ees, ning ka kirjalikus taasesitatavas vormis (SMSid, elektronkirjad, telefonikõned jne.) üksteist mitte halvustama. 1.12 Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Kui üks vanem on pöördunud küsimusega või ettepanekuga teise vanema poole, peab teine vanem vastama hiljemalt 3 päeva jooksul. 1.13 Juhul, kui laps haigestub eraldi elava vanema juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik (näiteks väga kõrge palavik), jääb laps kuni tervenemiseni eraldi elava vanema juurde, vastupidisel juhul korraldab eraldi elav vanem lapse viimise lapsega koos elava vanema juurde. Kui laps haigestub enne eraldi elava vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib lapsega koos elav vanem sellest

2-15-5205

3

eraldi elavat vanemat viivitamatult SMS-i teel ja haige laps jääb koju ning kohtub eraldi elava vanemaga järgmisel antud korraga määratud kohtumisajal. Arstiabi kättesaadavuse peab lapsele tagama see vanem kelle juures laps haigeks jäämise ajal viibib. 1.14 Mõlemad vanemad tagavad lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole all viibimise ajal. 1.15 Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale lapse huvid. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-5205 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Harju Maakohtu menetluses oli XXXXavaldus XXXX´i vastu alaealise lapse XXXX´i suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, lapse elu-, viibimiskoha ja hariduse küsimustes otsustusõiguse andmiseks Irina Konstantinova’le ning lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Pooled sõlmisid menetluses kompromissilepinguga lapsega suhtlemise korra, mille kohus 19.10.2015.a määrusega kinnitas. Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses XXXXavaldus lepitusmenetluse algatamiseks.

2. Pooled on 13.12.2016.a istungil sõlminud kompromissi ning on selle kohtule kinnitamiseks esitanud. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused.

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

2-15-5205

4

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Kohus osundab TsMS § 563 lg-le 1, mis sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lepitusmenetlus). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt viib kohus vanema avalduse alusel käesolevas paragrahvis sätestatud menetluse läbi ka juhul, kui vanemad on lapsega suhtlemise korraldamises kokku leppinud muus kui notariaalselt tõestatud vormis ja see korraldus on varem toiminud pikema aja vältel ning kui selline lapsega suhtlemise korraldus vastab üldjoontes tavapärasele mõistlikule korraldusele. TsMS § 563 lg 7 p-d 1 – 3 sätestavad, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ning milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohus osundab, et lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes sunnivahendite rakendamist sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 563 lg 8).

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohtule ei nähtu, et pooltel on menetluskuludega seonduvalt kokkulepe. Seetõttu leiab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik