2-16-16524/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-16524

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16524 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post: XXXX) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg

14. detsembril 2016

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXXXja XXXXabielu, mis on registreeritud 26. märtsil 1999 Tallinnas (abielutunnistus XXXX).

2. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-16-16524

Hageja nõue ja põhjendused

XXXXesitas 2. novembril 2016 XXXXvastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 26. märtsil 1999. Pooled ei ela koos rohkem kui

5 aastat. Kostja on vabaabielus teise mehega.

Istungil kinnitas hageja, et ta jääb esitatud hagi juurde ja soovib lahutada.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse kätte saanud ning vastanud kohtule kirjalikult, et ta on abielu lahutamisega nõus (tl 16). Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 7. detsembril 2016. Kostja selgitas, et pooltel ei ole kooselu enam 2010. aastast. Ka ei ole pooltel varalisi vaidlusi. Poolte alaealine laps elab kostja juures.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte abielu sõlmiti 23. märtsil 1999. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos enam 5 aastat. Kohtule teadaolevalt elab kostja Suurbritannias.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes on seda kohtule kinnitanud. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel ei ole ühisvaraga seotud vaidlusi. Poolte ühine poeg, kes on sündinud 20. aprillil 2000, jääb elama kostja juurde.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik