2-16-7081/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-7081

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

F.K avaldus J.Q ja A.V-na suhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

F.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): F.K (isikukood:

XXX, elukoht: XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik 1 (vastustaja 1): J.Q (isikukood: XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik 2 (vastustaja 2): A.V (isikukood XXX,

XXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus jätta muutmata.

2. Jätta F.K määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta F.K taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud F.K kanda. Rahaliselt

menetluskulusid kindlaks ei määrata, kuna menetlusosalised ei esitanud

menetluskulude nimekirju.

5. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse

abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab

seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle

huvides abinõu rakendati, Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

1. F.K (edaspidi avaldaja) esitas 04.05.2016 avalduse ja 20.05.2016 avalduse täpsustuse J.Q

(edaspidi puudutatud isik 1) ja A.V-na (edaspidi puudutatud isik 2) (puudutatud isik 1 ja 2

edaspidi puudutatud isikud) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks äratundmiskauguse, s.o.

ühesaja meetri ulatuses.

2. Avalduse põhjenduste kohaselt on avalduse esitamise põhjuseks puudatud isikute 1 ja 2

vaimne vägivald hageja suhtes, mis seisneb puudutatud isikute poolses provokatiivses ja

väljakutsuvas käitumises, vaimses terroris avaldaja suhtes, tahtlikus provotseerivas ja

ebaratsionaalses käitumises, avaldajalt luba küsimata tema regulaarses filmimises teadmata

eesmärgil, kusjuures kõik see toimub laste juuresolekul. Laste kuuldes toimub

süstemaatiline hageja solvamine ja solvavate hüüdnimedega nimetamine. Juhuslikel

kohtumistel sõimab puudutatud isik 1 regulaarselt avaldajat. Laste ema puudutatud isik 2

läheb puudutatud isiku 1 provokatiivse käitumisega kaasa, sest saab temalt toetust teha

samme avaldaja ehk laste isa vastu.

3. Puudutatud isik 2 on üritanud ka varem perioodiliselt kompida lubatavuse piire, mis

väljendus ja väljendub temapoolses sihilikus ja tahtlikus, provotseerivas ja ebaratsionaalses

ähvardavas, käskivas, solvavas ja provotseerivas kõnepruugis ja käitumismaneeris,

pereväärtuste ignoreerimisel, lastega manipuleerimisel. Puudutatud isikute süstemaatilise

provokatiivse tegevuse, samuti nende Töötukassasse ja Maksuametisse põhjendamata

pöördumiste tulemusena on avaldajal tekkinud krooniline psühhosomaatiline allergia ja

sügav psühhofüsioloogiline seedimatus puudutatud isikute suhtes.

4. Kuna Kesklinna politseijaoskonna Põhja prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse,

menetlusteenistuse juhtivuurija komissar MR keeldus 26.02.2016 avaldaja 21.02.2016 kaja

sisulistele probleemidele reageerimast jääb avaldajal ainus viis kaitsta ennast ja esitada

avaldus kohtule lähenemiskeelu seadmiseks puudutatud isikute suhtes.

Puudutatud isikute vastuväited

5. Puudutatud isiku 1 vastuväidete kohaselt puudub lähenemiskeelu kohaldamiseks alus, kuna

lähenemiskeelu kohaldamine eeldab reaalse ohu olemasolu, mis antud juhul puudub.

Avaldaja käitumine on üksnes rumal ja ebaviisakas viis suhelda inimestega, kes ei pea teda

autoriteediks, kelleks ta ise end arvab olevat. Avalduses kirjeldab avaldaja iseennast, sest

päris elus ta esineb, provotseerib, poseerib, käsib, solvab, kaebab jne.

6. Puudutatud isikud elavad koos avaldaja ja puudutatud isiku 2 lastega. Kooselu jooksul on

selgunud, et avaldaja tüütab puudutatud isikut 2 ja tema ema üsna jõuliselt ega osale laste

elus mitte kuidagi. Avaldaja tegelik soov on sekkuda puudutatud isikute pereellu ja selle

eesmärgiga on esitatud kõik avaldused politseisse ja kohtusse. Avaldaja ei järgi

kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda lastega, ei arvesta laste emaga ega laste

vanaemaga, suhtleb pidevalt otse lastega ega arvesta nende kodukorda ja koolidega seoses

tekkinud rutiini. Avaldaja võttis kaootiliselt lapsi, jättes nad kadunud riietega pärast ukse

taha. See tingis vajaduse fikseerida fotode tegemisega ajad, kui lapsed on läinud uksest

välja ja istunud laste isa autosse. Avaldaja ei huvitu lastest ja nende suvevaheajast

sisuliselt, vabadel hetkedel võtab ta lapsed ette hoiatamata ja toob samamoodi ette

hoiatamata tagasi. Puudutatud isikute ja laste suhtes on selline kaootiline käitumine

kahjulik ja suhtluskord oli määratud selleks, et tagada mõlemale lapsevanemale rahulik ja

stabiilne elu ja lastega suhtlemise regulaarsus. Puudutatud isik 1 on seisukohal, et ta ka

edaspidi jätkab piltide tegemist lastest üleandmisel ja vastuvõtmisel selleks, et fikseerida

olukorda, kellel on vastutus laste eest.

7. Puudutatud isik 2 on seisukohal, et käesolev avaldus on avaldaja kiusliku ja pahatahtliku

käitumise tulemus. Puudutatud isiku 2 vastuväidete kohaselt jagavad avaldaja ja

puudutatud isik 2 ühist hooldusõigust laste C ja A. F.K suhtes, lapsed elavad koos

puudutatud isikutega. Lastega suhtlemine on kindlaks määratud 19.12.2014

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

kohtumäärusega, mida avaldaja eirab alates jaanuarikuust 2015. Avaldaja vastu on esitatud

avaldus laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Puudutatud isik 2 on muusikakoolis

pildistanud lapsi ja nende esinemist, aga mitte avaldajat. Kuna avaldaja ei täida lastega

suhtlemise korda, siis tekkis puudutatud isikutel vajadus fikseerida laste üleandmine

avaldajale.

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohus jättis 19.09.2016 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikute 1 ja 2

suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata ning riigilõivu summas 50 eurot

avaldaja kanda.

9. Määruse põhjenduste kohaselt võib VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt kehavigastuse

tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul

muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld),

eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude

rakendamist.

10. Riigikohus on lahendi 3-2-1-91-14 p-s 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu

kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei

riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne.

Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära

hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks

võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu

adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste

rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju

lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse

määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt

Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).

11. Avaldaja avaldusest ja puudutatud isikute vastustest kohtule nähtub, et menetlusosalised

puutuvad omavahel vältimatult kokku seoses sellega, et avaldajal ja puudutatud isikul 2 on

ühised lapsed, kellega suhtlemiseks on kohus 19.12.2014 kohtumäärusega kinnitanud

vanemate kokkuleppe tulemusena lastega suhtlemise korra. Kohtumäärus on jõustunud ja

kuulub TsMS § 667 lg 5 kohaselt täitmisele.

12. Avaldaja väitel käituvad puudutatud isikud provokatiivselt, väljakutsuvalt, provotseerivad

ja ahistavad teda vaimselt. Samasugust käitumist omistavad puudutatud isikud avaldajale

ning heidavad talle ette, et ta ei järgi kohtumäärusega määratud lastega suhtlemise korda,

mis häirib nende ja laste perekonnaelu.

13. 07.09.2016 ärakuulamisel antud avaldaja selgitustest kohtule nähtub, et avaldaja möönab

kohtumäärusega kinnitatud lastega suhtlemise korra rikkumist, kuid põhjendab seda

sellega, et käesolevaks ajaks on asjaolud, mida arvestades suhtluskord määrati, muutunud.

Ärakuulamisel avaldatud selgituste, avaldaja ja puudutatud isikute vahelise suhtlusega

SMS-ide vahendusel ja kirjavahetusega sotsiaalhoolekande vahendusel on tõendatud, et

menetlusosalistel on avaldaja poolse lastega suhtlemise korra mittejärgimise pinnalt

tõusetunud lahkarvamused ja sõnavahetused. SMS-idega on tõendatud, et ebaviisakalt on

puudutatud isiku 1 suhtes käitunud seejuures avaldaja. Puudutatud isiku 1 vastust avaldaja

sõnumile ei saa pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Muid

ebaviisakaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud isiku 1 poolt avaldaja kohta, ei

ole avaldaja tõendanud.

14. Puudutatud isikud on põhjendanud fotografeerimist laste avaldaja autosse istumisel

vajadusega fikseerida laste üleandmine nende isale, et vältida vaidlusi ja etteheiteid

avaldaja poolt. Avaldaja väitel ei ole puudutatud isikud tehtud fotosid kuskil kasutanud.

Kohus on seisukohal, et arvestades avaldaja poolt lastega suhtlemise korra rikkumist, on

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

puudutatud isikute tegevus põhjendatud. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole fotosid

avalikustanud ega kasutanud neid vastuolus avaldaja äratuntavate huvidega, siis ei riku

puudutatud isikud sellise tegevusega avaldaja eraelu puutumatust.

15. Avaldaja väited tema eluohtlikust ründamisest, tapmisega ähvardamisest ja väidetavast

tapmiskatsest puudutatud isiku 1 poolt Häädemeestel toimunud intsidendi ajal, on

paljasõnalised ja tõendamata. Tõenditeks avaldaja õiguste rikkumise kohta ei saa pidada

politseiametile tehtud avaldusi või avaldajale politseiametniku poolt esitatud vastuseid,

kuna politsei ei ole avalduste alusel menetlust algatanud ega uurimistoiminguid läbi viinud.

16. Avaldaja ei ole tõendanud temale puudutatud isikute poolt tekitatud tervise kahjustamisi –

kõrgenenud vererõhku pärast kohtumisi puudutatud isikutega ning diagnoosi „krooniline

psühhosomaatiline allergia ja sügav psühhofüsioloogiline seedimatus puudutatud isikute

suhtes“ paikapidavust, kuna sellise diagnoosi on ta pannud endale ise. Puudutatud isiku 2

ärakuulamisel antud selgituse kohaselt diagnoositi avaldajal kõrgenenud vererõhku juba

nende kooselu ajal. Kuna avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb see jätta

rahuldamata.

Määruskaebus

17. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja

teha uus määrus, millega määrata puudutatud isikute 1 ja 2 suhtes lähenemiskeeld

äratundmiskaugusele, so 100 meetri ulatuses.

18. Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus ei ole arvestanud puudutatud isiku 1 sooritatud

tapmiskatset Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel ning reaalset ohtu avaldaja

elule; puudutatud isikute laostavat käitumist nii laste kui ka avaldaja suhtes, sest enamus

sündmusi toimus laste nähes ja kuuldes; lastega suhtlemiskorra järgimine on algselt rikutud

puudutatud isiku 2 poolt, kes takistab avaldajal suhtlemist lastega (ka telefoni teel) rikkudes

sellega 19.12.2014 kohtumäärust lastega suhtlemise osas.

19. 07.09.2016 kohtuistungil esitas avaldaja uusi fakte puudutatud isiku 1 ähvardava käitumise

suhtes, kus puudutatud isik 1 üritas Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel ajada

avaldaja auto suurel kiirusel kraavi. Avaldaja leiab, et selline käitumine oli ühemõtteliselt

avaldaja tapmiskatse.

20. Puudutatud isiku 1 ja avaldaja vaheliste selgelt kasvavate ja potentsiaalselt väga eluohtlike

kontaktide raskusastme ulatus on ajas selgelt kasvanud. Faktide kronoloogia ja sündmuste

dünaamika puudutatud isiku 1 ning avaldaja vahelistest kokkupuudetest näitab ohtlikkuse

tõusutrendi avaldaja vaimsele tervisele ja elule. Avaldajat ähvardava isikuõiguste

rikkumise tõenäosus ja raskusaste on puudutatud isiku 1 poolt kasvava tõenäosusega.

Võimalike otseste kontaktide vältimiseks puudutatud isikute 1 ja 2 ning avaldaja vahel

oleks lähenemiskeelu kohaldamine suureks abiks ja probleemi lahenduseks. Puudutatud

isiku 1 poolt juba toimepandud ja (lähi)tulevikus suure tõenäosusega võimalikke uusi

analoogilisi ähvardavaid lähenemiskatseid sooritab puudutatud isik 1 avaldaja suhtes

kaitseabinõu puudumisel uuesti. Lähenemiskeelu kohaldamine vähemalt puudutatud isiku 1

suhtes võimaldaks ära hoida tõenäolisi ähvardavaid isikuõiguste rikkumisi.

Lähenemiskeelu kohaldamine puudutatud isiku 1 suhtes on vajalik, sest puudutatud isiku 1

provokatiivset käitumist ei ole võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis

koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem.

21. Valdav enamus puudutatud isiku 1 ütlusi kohtus on valed või faktide tõlgendused on

manipuleeritud endale sobival viisil. Miks peaks olema avaldajal huvi tühiste inimeste ning

nende „pereelu“ vastu? Avaldaja oma palvega määrata lähenemiskeelu puudutatud isikute

1 ja 2 suhtes soovib just piirata kõiki võimalike kontakte ja sekkumiste võimalusi tulevikus.

22. Puudutatud isik 1 väidab, et on avaldaja ähvardavat käitumist ja tagaajamist Häädemeeste

ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel filminud. Seetõttu palub avaldaja kohtul nõuda puudutatud

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

isikult 1 tagaajamise kohta filmitõendite esitamist, kui puudutatud isik 1 väidab, et temal on

filmimaterjal avaldaja ähvardava käitumise suhtes.

23. Kohus märgib „Avaldaja ei ole tõendanud temale puudutatud isikute poolt tekitatud tervise

kahjustamisi“. Avaldaja on magistrikraadiga bioloog, seega pannes endale diagnoosi teab

avaldaja millest räägib. On teada, et krooniliste haiguste puhul on kõige ohtlikumad

tüsistused ja järelemõjud – seega ei ole välistatud, et puudutatud isikud 1 ja 2 on oma

süstemaatilise ahistamisega kavatsenud teadlikult negatiivselt mõjutada avaldaja

terviseseisu.

24. Puudutatud isik 2 ei järgi algselt 19.12.2014 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda

lastega. Puudutatud isik 2 rikub kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda lastega, avaldajal

puudub võimalus helistada, suhelda ja kohtuda lastega. Siit tulenevalt ja seda puudutatud

isiku 2 tegevuse tagajärjena esineb avaldajapoolset 19.12.2014 kohtumääruse osa punktide

rikkumisi. Avaldaja soovib reaalselt suhtlemist ja kohtumisi oma lastega. See, et laste ema

ehk puudututud isik 2 takistab laste suhtlemist laste isaga ehk avaldajaga, on kuritegu.

25. Juhul, kui kohus arvab, et puudutatud isik 2 ja avaldaja võivad tulevikus kokku puutuda

laste avalikel üritustel, palub avaldaja kohut kohaldada lähenemiskeelu äratundmiskauguse,

s.o. ühesaja meetri ulatuses puudutatud isiku 1 suhtes.

Menetluse edasine käik

26. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks

puudutatud isikutele.

27. Puudutatud isik 1 vastas kohtule, et kohus on teinud õige otsuse ning täpsustas nn

Häädemeeste juhtumit. 29.07.2016 sõitsid puudutatud isikud 1 ja 2 Häädemeestele ja F.K

helistas samal ajal lastele. 30.07.2016 sõitis F.K Häädemeestele puudutatud isiku 1 emale

kuuluvale krundile, klähvides ähvardusi ja inetusi. Seejärel ei läinud ära, vaid sõitis veel

mitu korda samast krundist mööda ilmselt provotseeris nagu alati. Puudutatud isik 1 sõitis

avaldajale järele, saates ta ohutusse kaugusesse, et ta ei ähvardaks Häädemeestel elavaid

vanemaid. Olemas on ka pildid, kuidas F.K sõidab läbi puudutatud isiku 1 emale kuuluva

krundi. F.K ei täida kohtu poolt kinnitatud ja tema enda poolt tehtud suhtluskorda. Ajal

kui ta võiks olla lastega, reisib ta koos elukaaslasega. Ise ta oma lapsi kasvatada ei taha ja

ei oska, aga teistel ka ei lase, kaevates kõigi ja kõige peale.

28. Puudutatud isik 2 vastas kohtule, et asjas tehtud otsus on õiglane ning määruskaebus

põhjendamatu, paludes jätta kõik menetlusega seotud kulud avaldaja kanda.

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Määruskaebuses on avaldaja leidnud, et maakohus eksis otsustuse tegemisel ning oleks

avalduse pidanud rahuldama. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu ning leiab, arvestades

ka määruskaebuses esitatud väiteid, et käesoleval juhul puudub õiguslik alus

lähenemiskeelu kohaldamiseks puudutatud isikute suhtes.

32. Avaldaja on pöördunud kohtusse seoses oma isikuõiguste väidetava rikkumisega

puudutatud isikute poolt ning palunud lähenemiskeelu kohaldamist VÕS § 1055 lg 1 alusel.

Seega tuli avaldajal kohtule tõendada, et puudutatud isikud 1 ja 2 on tema isikuõiguste

rikkumise toime pannud ning see on kestev või sellega ähvardatakse.

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

33. Ringkonnakohus leiab hinnates esitatud tõendeid, et avaldaja poolt ei ole kohtule esitatud

piisavalt veenvaid tõendeid puudutatud isikute 1 ja 2 poolt avaldaja isikuõiguste rikkumise

või sellega ähvardamise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi avaldaja

pöördumised politseisse ei ole aluseks lähenemiskeelu kohaldamiseks.

34. Tõendamata on, et puudutatud isikud on avaldaja suhtes ahistavad, terroriseerivad, solvava

käitumisega, sõimavad, provotseerivad, teinud tapmisähvardusi, põhjustanud tervisekahju

või esineb reaalne oht eeltoodu aset leidmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja

väited on paljasõnalised ega saanud avaldaja tõendamata väidetega asja lahendamisel

arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa enesediagnoos olla tõendiks tervisekahju

põhjustamise kohta puudutatud isikute poolt ning seda ei väära ka avaldaja poolt

väidetavalt omandatud magistrikraad.

35. Avaldaja on pidanud isikuõiguste rikkumiseks ning lähenemiskeelu kohaldamise aluseks

mh tema pildistamist puudutatud isikute poolt.

36. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud maakohtus toimunud

ärakuulamisel oma tegevust põhjendanud sooviga sellisel viisil vältida võimalikke vaidlusi

avaldajaga seoses avaldaja ja puudutatud isiku 2 ühiste laste üleandmisega laste isale, kuna

avaldaja ei täida suhtluskorda ega ole nõus kinnitama ka laste üleandmist temale (tlk 51).

Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et sellise tegevusega ei riku puudutatud isikud

avaldaja eraelu puutumatust.

37. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud laste üleandmise nende isale

jäädvustanud isiklikuks otstarbeks. Avaldaja ise on maakohtule ärakuulamisel tunnistanud,

et ei täida sõlmitud suhtluskorda ja seda pole seoses asjaolude muutumisega võimalik täita

(tlk 51). Määruskaebusega ei ole avaldaja uusi tõendeid esitanud ega ka väitnud, et

puudutatud isikud oleks temast tehtud fotosid avalikustanud või kasutanud neid vastuolus

tema äratuntavate huvidega. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka eeltoodus, et

avaldaja eraelu puutumatuse rikkumise fakt puudutatud isikute poolt seoses fotode

tegemisega on tõendamata.

38. Seoses avaldaja väidetega suhtluskorra osas juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et

avaldaja ja puudutatud isiku 2 vahel sõlmitud suhtluskord on täitmiseks kohustuslik. Juhul

kui avaldaja leiab, et suhtluskorra kinnitanud kohtumäärust on puudutatud isiku 2 poolt

rikutud, on avaldajal võimalus esitada maakohtule vastav avaldus lepitusmenetluse

algatamiseks (TsMS § 563 lg 1). Lisaks on avaldajal, juhul kui asjaolud on tõepoolest

muutunud määral, mis objektiivselt ei võimalda sõlmitud suhtluskorra kokkulepet enam

omapoolselt täita, teha puudutatud isikule 2 ettepanek selle muutmiseks ning sel moel

omapoolselt tagada ühiste laste elus turvalisus ja stabiilsus ning sobivad

suhtlemisvõimalused lastega.

39. Määruskaebuse esitaja on soovinud kohtu kaasabi puudutatud isikult 1 nn Häädemeeste

juhtumi filmimaterjali väljanõudmiseks, et tõendada puudutatud isiku 1 väidet avaldaja

poolt tehtud tapmisähvarduse ja ähvardava käitumise kohta.

40. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada,

muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 238 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus

keelduda tõendi kogumisest ka juhul, kui tõendite kohumise vajadust ei ole põhjendatud.

41. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna praegusel juhul ei

ole vaidlusaluseks asjaoluks avaldaja poolt tehtud väidetav tapmisähvardus puudutatud

isiku 1 suhtes, vaid väidetav puudutatud isiku 1 poolne avaldaja isikuõigusi rikkuv

käitumine, mis tingiks lähenemiskeelu kohaldamise. Lisaks ei ole avaldaja tõendite

kogumise vajadust määruskaebuses ka põhjendanud.

42. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-16-7081

43. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

44. Puudutatud isikud ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirjasid ei esitanud, ka ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikutel

menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad need kindlaks määramata. Avaldaja kanda jääb

määruskaebuse esitamisest tingitud riigilõiv.

45. TMS § 549 lg 2 tulenevalt võib määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või

muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või

muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle

huvides abinõu rakendati.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

7(7)