1-16-9826/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-9826

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2016, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-9826 (16230200714) Kohtunik

Leo Kunman

Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi Prokurör

V.D ´a süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Rainer Amur

Süüdistatav

Kaitsja V.D (isikukood XXX

, elukoht: XXXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: XXXXOÜ, karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 14.11.2014 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 5 kuud 29 päeva katseajaga 3 aasta, kehtivaid väärteokaristusi on 3, kinnipidamine ja tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016-17.08.2016 (2 päeva) ning 17.08.2016- 17.08.2017 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld) Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. Mõista V.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2016-17.08.2016, s.o 2

(kaks) päeva karistusest kantuks, seega kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.D´ale mõistetud karistust (11 kuud 28 päeva vangistust) varasema Harju Maakohtu 14.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-

14-9099 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 5 kuud 29 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

4. KarS § 69 lg 1,2,3,4 asendada V.D´ale mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 537 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. V.D peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1-16-9826

1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on V.D kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

7. V.D ´a suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. V.D´alt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 645 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse põhiosa

On tõendamist leidnud 16.08.2016 kl 23.00 juhtis V.D , omamata vastava , et kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus Tallinnas Tuukri tänaval mootorsõidukit t, tahtlikult

Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXXX, ( ), rikkudes olles joobeseisundis

1.19 mg/l liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides alkoholijoobes olevaks loetakse / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

1-16-9826

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. V.D pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav V.D ning tema kaitsja Andrus Repnau kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohus leiab, et V.D ´a poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et V.D kuulub temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi, asitõendid puuduvad.

Leo Kunman Kohtunik