1-11-2899/72 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-2899

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 17. novembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marek Muru (isikukood 38605096518),

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 17. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) vandeadvokaadi vanemabile

Andres Veskile tema poolt määruskaebemenetluses Marek Murule riigi õigusabi osutamise

eest.

3.1

Mõista Marek Murult välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Marek Murul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marek Muru 1-11-2899 menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 7. juuli 2011. a otsusega mõisteti Marek Muru süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning

KarS § 118 p 1 järgi. Lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti M. Muru karistuseks

6 aastat vangistust. Liitkaristust vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. 4-aastast

vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 5. veebruari 2010. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse, 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, võrra. Kandmisele kuuluvaks

karistuseks loeti 7 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusaja lõpp saabub 5. detsembril 2017.

2. Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrusega jäeti M. Muru vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. KrMS § 426 lg 2 ja VangS § 76 lg 4 alusel määrati M. Muru vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtule esitamise uueks tähtajaks 6 kuud alates

määruse jõustumisest. Maakohtu põhiseisukoht antud asjas oli kokkuvõtlikult järgmine.

2.1

Ehkki formaalsed eeldused M. Muru ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, tuleb ta

jätta vabastamata, kuna seda ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ega

tema varasem elukäik.

2.2

M. Muru on ajavahemikul 2008 – 2011 kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimastel

aastatel enne vahistamist oli ta kuritegelikult aktiivne. M. Muru teod on muutunud järjest

raskemaks. Käesolevat liitkaristust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise ja röövimise eest.

Varem on M. Muru karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on katseajal toime pandud.

Kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allumise ajal toime pandud raske kuritegu teeb kaheldavaks

uue katseaja määramise edukuse. Kohus arvestas sedagi, et M. Muru liialdas vabaduses alkoholiga.

Karistusregistrist nähtuvalt on isikut alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest ka karistatud.

2.3

Õiguskuulekalt ei ole M. Muru suutnud käituda ka karistuse kandmise jooksul. Ehkki praegu

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on süüdlast varasematel aastatel, s.o kuni 2015. a

aprillini korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ka käesoleval aastal on M. Muru vanglatoimiku

kohaselt korduvalt vangla kodukorda rikkunud. M. Muru tunnistati rikkumistes süüdi, ent

kaalutlusõiguse alusel loobuti tema karistamisest. Siiski näitab eeltoodu, et M. Muru ei suuda

õiguskuulekalt käituda ka range järelevalve tingimustes. See omakorda seab kahtluse alla

kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmise.

2.4

Kohus pidas M. Muru puhul positiivseks kindla elu- ja töökoha olemasolu, erinevate

sotsiaalprogrammide läbimise, eriala omandamise ja vangla tööhõives osalemise. Samas ei kaalu

need asjaolud üles negatiivset, millele kohus viitas. Kohus arvestas sedagi, et kindel elukoht,

võimalus töötada ning lähedaste toetus oli M. Murul olemas ka varem, ent see ei takistanud tal uute

kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas sedagi, et vangla hinnangul on M. Muru ohtlikkuse tase

endiselt kõrge. Kuna hetkel ei olnud kohus veendunud, et M. Muru suudab ennetähtaegse

vabastamise korral õiguskuulekalt käituda, leidis kohus, et süüdlasel tuleb veel positiivseid nihkeid

oma käitumises kinnistada ja näidata, et on karistusest vajalikud järeldused teinud. Kohus lühendas

uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise läbivaatamise aega, määrates vabastamise küsimuse uueks

läbivaatamise tähtajaks 6 kuud.

3. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja M. Muru tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

M. Muru on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud isik, ent sellele vaatamata saab

teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ta kannab esimest vangistust, millest suur osa on kantud.

M. Muru on tunnistanud tehtud vigu ning sedagi, et suhtus varasemalt kriminaalhooldusesse

kergekäeliselt. M. Muru ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab elada

alkoholita ja seaduskuulekalt. Eeldused selleks on olemas: M. Muru on läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud vanglas tööhõives.

Vabanemise korral oleks tal nii elu- kui töökoht ning esialgne majanduslik tugi. Seega on vangistuse

eesmärgid täidetud.

Kriminaalhooldaja ettekandest selguvad tingimused lisakohustuste määramiseks. Olukorras, kus

isik on kandnud üle kuue aasta reaalset vangistust, tuleb lisakohustuste määramine kõne alla,

olgugi, et varasem kriminaalhooldus ei ole edukalt läbitud. Kohus lisakohustuste määramist

kaalunud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord M. Muru tingimisi ennetähtaegse vabastamise

küsimust, on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud süüdlase vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

4.1

Esmalt märgib ringkonnakohus, et asjas puudub vaidlus, et M. Muru kannab esimest

vangistust, millest suur osa on kantud. Ta on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme,

omandanud puidupingitöölise eriala ning osalenud vanglas tööhõives. Vabanemise korral oleks tal

nii elu- kui ka töökoht ning esialgne majanduslik tugi. Neid positiivseid asjaolusid on I astme kohus

M. Muru ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel ka arvesse võtnud. Sellele vaatamata on

kohus jätnud M. Muru tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, arvestades seejuures nii isiku

varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid kui ka süüdimõistetu isikut, samuti sedagi, et

kaitsja poolt uuesti välja toodud asjaolud – nagu elu- ja töökoht ning lähendaste toetus olid M.

Murul ka varem, ent need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Seega ei anna

määruskaebuses välja toodud kaitseväited alust maakohtu määrusest erinevale seisukohale asumist

ka apellatsioonimenetluses. Ainetud on kaitsja väited sellest, et kohus jättis kaalumata

lisakohustuste määramise võimaluse. Ringkonnakohus leiab, et selline etteheide oleks põhjendatud

olukorras, kus kohus isiku ennetähtaegselt vabastab, mitte aga siis, kui on ära näidanud materiaalsed

alused, mis välistavad süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

4.2

Teise sisulise argumendina osundab kaitsja sellele, et M. Muru on tunnistanud tehtud vigu

ning sedagi, et suhtus varasemalt kriminaalhooldusesse kergekäeliselt. M. Muru ei õigusta oma

kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab elada alkoholita ja seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb vigade tunnistamist ja lubadust edaspidi elada alkoholita ning seadust rikkumata

pidada kahtlemata positiivseks. Ka maakohus on oma lahendis möönnud, et süüdlasel tuleb veel

positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada ja näidata, et on karistusest vajalikud järeldused

teinud. Kaalutlusõigust kasutades on kohus lühendanud M. Muru uue tingimisi ennetähtaegse

vabastamise läbivaatamise tähtaega, määrates materjalide kohtule esitamise tähtajaks 6 kuud alates

lahendi jõustumisest.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

6. M. Muru kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis

kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot

(sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel M. Muru kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau