3-16-2535/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2535 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming RESOLUTSIOON Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A.N. esitas 19.08.2016, 18.11.2016, 23.11.2016 ja 23.11.2016, ja 23.11.2016 Tallinna Vanglale pöördumised seoses rahulolematusega inspektorkontaktisik Kaarel Aupajuga. A.N. ei soovi nimetatud isikuga suhelda ja taotleb tema välja vahetamist.

2. 09.12.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglat hoidma kaebajast eemal inspektorkontaktisik Kaarel Aupaju ning vahetada see isik välja, kuna nimetatud isik ahistab ja mõnitab taotluse esitajat.

3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla kohtule A.N.i pöördumised inspektorkontaktisik Kaarel Aupaju väljavahetamiseks. Ühtlasi märgib vangla, et taotlusele 19.08.2016 on isik omakäeliselt märkinud, et kirjalikku vastust ei soovi. Pöördumised 18.11.2016 nr 5- 8/16/26181-1, 23.11.2016 nr 5-18/16/26478-1 ja 23.11.2016 nr 5-18/16/26478-1 ja 23.11.2016 nr 5-18/16/26498-1 on hetkel menetluses ja neile ei ole veel vastatud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A.N.i sooviks on kohustada Tallinna Vanglat esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglat hoidma kaebajast eemal inspektorkontaktisik Kaarel Aupaju ning vahetada see isik välja.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel

2(2) juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

5. Käesoleval juhul on A.N. esitanud Tallinna Vanglale taotlused inspektorkontaktisik Kaarel Aupaju väljavahetamiseks. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et A.N.i kõik vastavad taotlused (v.a 19.08.2016 taotlus, millele suhtes on kaebaja ise loobunud vastamise nõudest) on vangla menetluses ning taotlusi ei ole veel lahendatud. Seega on taotlused alles menetluses ning Tallinna Vangla ei ole toimingu sooritamise või sellest keeldumise kohta veel otsust teinud. Seega on ilmne, et ka võimalik vaidemenetlus ei ole veel alanud.

Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt ei ole lubatud. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

6. Kohus selgitab täiendavalt, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ka kohustamisnõude korral tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. inspektor-kontaktisiku välja vahetamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei muudaks olukorda ka see, kui taotlust tõlgendataks puudustega kaebusena. Kohtule esitatud taotlus on selgelt üksnes esialgse õiguskaitse taotlus, millega haakub haldusorganile esitatud kohustamisnõue.

Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et kohustamisnõude esitamisel kohtule on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud vaid väga erandlikel juhtudel ning üldjuhul ei ole kohustamisnõude täitmise tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ega põhjendatud.

7. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

8. HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik