3-16-2274/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-2274

Haldusasi

Virgo Raudsepa (Raudsepp) esialgse õiguskaitse taotlus

Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397

täitmise peatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Virgo Raudsepa määruskaebus Tartu Halduskohtu

16. novembri 2016. a määruse peale

Menetlusosalised

Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja Virgo Raudsepp

esindaja v. adv Robert Sarv

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta Virgo Raudsepa määruskaebus menetlusse.

2. Jätta Virgo Raudsepa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16. novembri 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Virgo Raudsepp esitas esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule

14. novembril 2016 esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 12. oktoobri 2016 käskkirja

nr 62/1397 täitmise peatamiseks.

Käskkirjaga määrati V. Raudsepp tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abi-

tööliseks alates 12. oktoobrist 2016 kuni 11. aprillini 2017 tunnitasuga 0,63 eurot. V. Raudsepp

esitas käskkirjale vaide 18. oktoobril 2016, leides, et käskkirjaga kohustatakse teda töötama

temale sobimatul tööl ilma õigusliku aluseta ning inimväärikust alandava palga eest ajal, mil tal

on tegelikult juba töökoht olemas. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitati seetõttu, et

vangla ei ole seni vaiet lahendanud ning kohaldab vaidlustatud käskkirja täitmata jätmise eest

üksikvangistust jm meetmeid jätmata seejuures arvestamata kinnipeetava kartserikaristuse ajal

halveneva vaimse tervisega.

2. Viru Vangla edastas 15. novembril 2016 vastuses kohtunõudele halduskohtu poolt

soovitud dokumendid ja teatas vaideotsuse koostamisest 18. novembriks 2016. Samuti selgitas

vangla,

et

V. Raudsepale määrati 9. novembri 2016. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamine 13., 17., ja 18. oktoobril 2016 tööle asumise korralduse täitmata jätmise tõttu iga

korralduse kohta 5 ööpäevaks s.o. kokku 15-ks ööpäevaks.

3. Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2016. a määrusega Virgo Raudsepa esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused

saaksid vaidluse põhjustanud majandustööle määramise käskkirja tõttu vaidemenetluse või

hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud

ning selle vältimine on vajalik.

Halduskohus leiab, et taotlusele lisatud materjalidest nähtub küll taotleja psühhiaatriliste

probleemide olemasolu ja ravi, kuid ei nähtu takistusi töötamiseks ja kartserikaristuse

kandmiseks. Kohus märgib, et taotleja nimetatud kahjulikke tagajärgi saab vältida, kui taotleja

asub täitma talle tööle asumise kohta antud korraldusi. Korralduste täitmata jätmine saab olla

õigustatud vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Samuti ei peeta kehtivas

halduskohtupraktikas õigusliku aluseta määratud kartserikaristust niisuguseks tagajärjeks, mida

ei saaks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada.

Halduskohtu hinnangul ei ole vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel erilisi edulootusi.

Meditsiiniosakond on väljastanud tõendi, et taotlejal ei esine vastunäidustusi töötamiseks ning

tõsiseltvõetav pole väide, et tööleping OÜ-ga Barbosa välistab igasuguse muu töötamise.

Kohus viitab, et tulenevalt põhiseaduse §-s 29, VangS § 37 lg-s 1 ja §-s 38 sätestatust pole

kinnipeetaval subjektiivset õigust tööst keelduda ega valida endale meelepärast tööd ning, et

tema rakendamine vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud majandustööle pole

samane töölepingu alusel töötamisega ega saa sellega konkureerida.

4. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja esitas 1. detsembril 2016 määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Viru Vangla

12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397 täitmine.

Määruskaebuse kohaselt puudub õiguslik alus ja igasugune põhjendus kaebaja kohustamiseks

majandustöödele olukorras, kus ta täidab eeskujulikult töötamise kohustust. Kaebaja selgitab, et

on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 6-2/1397 tühistamiseks, mis võimaldab

kohaldada esialgset õiguskaitset seoses kohtuotsuse täitmisega.

Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja saab kahjulikke tagajärgi vältida seoses

määratud tööle asumisega, ei ole põhjendatud ning ei arvesta kaebaja õiguste olulise

kahjustumisega tööle asumisel. Asudes õigusvastast korraldust täitma tähendaks see

kinnipeetava õiguste pöördumatut rikkumist, kuivõrd ta kaotaks olemasoleva töökoha. Samuti

ei ole veenvad halduskohtu põhjendused kaebuse perspektiivituse osas, kuna kohus on

arvestanud varasema, mitte hilisema hinnanguga kaebaja tervisliku seisundi kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse peale

esitatud määruskaebus võtta ringkonnakohtu menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning riigilõiv on

tasutud.

6. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

7. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 1. detsembril 2016 esitas V. Raudsepp kaebuse Tartu

Halduskohtule haldusasjas nr 3-16-2480 Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 6-2/1397

ja 17. novembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12/266-3 tühistamiseks ning kaebaja kohustamiseks

vangla majandustöödele õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus on menetlusse võetud

2. detsembri 2016. a määrusega, seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine käimasoleva

kohtumenetluse ajal võimalik.

8. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui

kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui

esinevad HKMS § 249 lg-s 1 nimetatud alused. Riigikohus on lahendis 3-3-1-44-12 p 25

selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel saab vaideorgan või halduskohus hinnata

konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes, kas esineb vajadus haldusakti täitmise

peatamiseks või mitte, s.h hinnata kahjuliku tagajärgede saabumise tõenäosust ning arvestada

haldusakti adressaadi olukorda, näiteks tema tervislikku seisundit.

9. Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 6-2/1397 määrati V. Raudsepp tööle

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. Esialgse õiguskaitse taotlusest

nähtub, et kaebaja soovib võimalust mitte asuda talle käskkirjaga määratud abitöödele. Kaebaja

väitel kaotab ta vangla määratud töödele asumisel oma lepingujärgse ja tasuvama töökoha

OÜs Barbosa. Samuti on kaebajal diagnoositud gastriit ja allergiline nohu ning töötamine

abitöödel on tolmuallergia tõttu vastunäidustatud. Tööleasumisest keeldumisel raskendavad

kinnipeetava olukorda kohaldatavad kartserikaristused.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, kui

vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, s.t on olemas

sobilik töö, siis vastavalt VangS § 38 lg-le 1 ja lg-le 2¹ vormistab vanglateenistus kinnipeetava

tööle. Töötamiskohustus puudub VangS § 37 lg-s 2 sätestatud kinnipeetavatel.

VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama ka kinnipeetav, kes ei ole võimeline

töötama tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võime tööd teha

kindlaks arst.

11. Määruskaebuse kohaselt kaotab kinnipeetav abitöödele asudes oma senise tasuvama ja

võimetele vastava töölepingu järgse töö. Kolmanda isiku juures töötamise, sellise isiku käsundi

täitmise või iseseisva konkureerimise keeld sisaldub V. Raudsepa ja Barbosa OÜ vahel

28. juuni 2016. a töölepingu p-s 9.1.

11.1.

VangS §-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena

tööõiguse regulatsiooni esemesse vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku

võimusuhte kaudu. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust

lepingust, ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele

(Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne; P. Pikamäe, lk 114). Seega ei ole vangla poolt

määratud abitöödel töötamine käsitletav teise tööandja juures töötamisena tööõiguse

regulatsiooni mõttes.

11.2.

Kahtlemata võib ka vangla puhul tegemist olla kolmanda isikuga eespooltoodud

töölepingu sätte tõlgendamisel, kuid ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et esmalt

puudub kinnipeetaval vanglas töötamiseks lepingu sõlmimise vabadus ja teisalt ei saa

kinnipeetav tulenevalt avalik-õiguslikust sunnist keelduda vanglas töötamisest eraõigusliku

lepingu sättele tuginedes. Samuti ei ole eluliselt usutav, et tööandja, kes on nõus sõlmima

töölepingu karistust kandva kinnipeetavaga, saaks eeldada, et kinnipeetavale ei rakendataks

vajadusel ükskõik missuguste lepingu sätetega vastuolus olevat riiklikku sundi. Pealegi on

abitööde puhul tegemist töödega, mille eest tasu makstakse vastavalt töötatud tundidele s.t

tegemist ei ole täistööajaga töötamisega; see võimaldaks kinnipeetaval säilitada nii olemasoleva

töökoha kui täita Viru Vangla käskkirjast nr 6-2/1397 tulenevat töökohustust.

12. Määruskaebuse kohaselt ei võimalda V. Raudsepal abitöödele asuda tema tervislik

seisukord, mistõttu võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ägeneda kinnipeetaval

5. veebruari 2016. a otsusega tuvastatud haigused.

Ekspertarst E. Keba on 4. veebruaril 2016 vaadanud läbi V. Raudsepa taotluse püsiva

töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (TL 29) ning teinud

kindlaks, et isikul esineb gastriit ja allergiline nohu. Seetõttu hindas arst isiku osaliselt

töövõimetuks, määrates üldhaigestumise tõttu töövõime kaotuse protsendiks 20% alates

31. jaanuarist 2016 üheks aastaks. Hilisemate, 1. augustil 2016 ja 16. septembril 2016 arstide

poolt väljastatud tõendite kohaselt töötamiseks piiranguid ei esine.

Eespooltoodust ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et isikule oleks abitöödel töötamine

tervislikel põhjustel täielikult vastunäidustatud või abitöödele asumisel võiks halveneda isiku

tervislik seisund pöördumatult. Lisaks on kinnipeetaval õigus tervise halvenedes või haiguse

ägenedes pöörduda vangla arsti poole. Riigikohus on märkinud, et kui arst on tuvastanud

kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, siis on ootamatu terviserikke korral

kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumisest. Sellises olukorras saab kinnipeetava

terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22. jaanuar 2015,

3-3-1-53-14, p 16).

13. Määruskaebuses tuuakse välja, et kohaldatavad distsiplinaarkaristused tööst keeldumisel

toovad kaasa kinnipeetava vaimse tervise halvenemise.

Kinnipeetav on töökohustust rikkunud, kui ta keeldub talle pakutavast tööst, mille tegemiseks

on tal vajalikud kehalised ja füüsilised võimed ning oskused. Töökohustust rikkuva

kinnipeetava suhtes võib kohaldada distsiplinaarvastutust VangS § 63 lg 1 alusel

(Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne; P. Pikamäe, lk 116). Siinkohal nõustub

ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt saab kartserikaristuse mõju tervisele

kinnipeetav ise ära hoida, asudes töökohustust täitma. Oluline on siinjuures, et tööle määramise

käskkirja vahetuks tagajärjeks ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamine.

Distsiplinaarvastutus võib järgneda käskkirjaga kinnipeetavale pandud töökohustuse rikkumise

korral. Distsiplinaarkaristus määratakse aga iseseisva haldusaktiga, mille andmisele eelneb

distsiplinaarmenetlus, kus isikule on tagatud võimalus oma seisukohtade ja vastuväidete

esitamiseks. Distsiplinaarkaristust on võimalik vaidlustada eraldiseisvas menetluses ja taotleda

sealjuures ka vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse peatamist. Seetõttu on asjakohatud

määruskaebuse väited kartserikaristuse ebaproportsionaalsuse või kartseritingimuste mõju

kohta V. Raudsepa tervisele.

Tööle määramise käskkirja mõjuna, mille ärahoidmiseks on lubatav selle täitmise peatamine

esialgse õiguskaitse abinõuna, tuleb kõne alla käskkirja tegelikul rakendamisel saabuv kahjulik

tagajärg isiku õigustele. Käesoleval juhul ei ole V. Raudsepp esile toonud käskkirjast lähtuvat

sedavõrd intensiivset õiguste riivet, et selle vältimiseks tuleks kaaluda kehtiva haldusakti

täitmise peatamist.

14. Eespooltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad põhjused V. Raudsepa

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja

vaidlustatud käskkirja täitmine tööleasumisega ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa taotleja

jaoks pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, mistõttu puudub V. Raudsepal esialgse õiguskaitse

vajadus.

15. V. Raudsepa määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a

määrus muutmata.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/