4-16-8437/5 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-16-8437

Kohtunik Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. novembri 2016 määrus T.U-le (ik XXX)

asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseiosakonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Mander, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 22. novembri 2016 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Politseija

Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus T.U-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, tühistada ja saata väärteoasi Viru Maakohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Manderi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirmenetluse otsusega määrati väärteoasjas nr 2440,13,004568 T.U-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o

280 eurot. Väärteo otsus jõustus 15. juulil 2013.

2. Täitemenetlus 042/2014/396 algatati T.U suhtes 3. veebruaril 2014. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12. märtsil 2014. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova andmetel on rahatrahv summas 280 eurot kuni käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallasning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid.

3. Kohtutäitur N. Malahhova teavitas 26. oktoobril 2016 rahatrahvi täitmise võimatusest. 21.

novembril 2016 esitas PPA Ida Prefektuur Viru Maakohtule avalduse T.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg

1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2440,13,004568 rahatrahvi summas

280 eurot asendamist arestiga.

4. Viru Maakohus jättis oma 22. novembri 2016 määrusega asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.

5. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

6. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 15. juulil 2013. Täitemenetlus on alustatud 3. veebruaril 2014. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest 26. oktoobril 2016.

7. Maakohus asus seisukohale, et kuna käesolevas kohtuasjas on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest pärast täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaega (kolm aastat), tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Tõlgendades täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätet, tuleb kohtu arvates jõuda seisukohale, et seaduseandja eesmärk selle normi kehtestamisel oligi isikule määratudmõistetud rahalise laadi karistuse efektiivse täitmise tagamine. Selleks ongi kehtestatud seadusega küllaltki pikad nõude täitmise tähtajad - käesoleva nõude täitmine aegub 4 aastaga alates lahendi jõustumisest. Samas tuleb aga arvesse võtta seadusega sätestatud tähtaegu. Kohus rõhutas, et kohtutäituril lasub kohustus teha endast kõikvõimaliku, et isik tasuks talle määratud rahatrahvi. Lubamatu on olukord, kus kohtuväline menetleja taotleb konkreetse menetluse asjaolusid arvestamata isikule aresti. See aga ei ole rahatrahvi kui karistuse eesmärk. Nii tuleb kohtuvälisel menetlejal iga taotluse juures arvesse võtta konkreetse menetlusega seotud tähtaegasid.

8. Maakohus selgitas, miks kohus tõlgendab täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni järgmisel viisil. Kohus ei jaga seisukohta, et kolmeaastase tähtaja järgmine teate esitamiseks, oleks vajalik üksnes selleks, et kaitsta ja aidata kohtuvälist menetlejat menetluslikes küsimustes, et menetleja saaks õigel ajal enne KarS § 82 lg 4 sätestatud tähtaja lõppemist asendustaotlust kohtule esitada. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni puhul ei ole tegemist puhtalt hoiatusliku meetmega. Kohtu seisukoha järgi on rahatrahvi asendusmenetluse puhul tegemist selle menetlusega, mille käigus võib isiku suhtes kohaldada aresti ehk vabadusekaotuslikku meedet, mis on tema põhiõiguse intensiivne riive. Selle meetme kohaldamise menetluse käigud peaksid olema sellised, et võimalikult tagada isikule tema põhiõiguse kaitset ja tagada isikule ausat menetlemist, välistades riigi omavoli. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja kaitset asendusmenetluses ei vaja. Kohtuvälise menetlejale kohtutäituri poolt teate esitamise võimalus just mitte hiljem kui 3 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest tähendab kohtu arvates mitte seda, et kohtuvälist menetlejat tuleb kaitsta, vaid see loob vajaliku kohustusliku tingimuse asendusmenetluse käivitamiseks. Täitemenetluse seadustiku § 201 kannab pealkirja „rahatrahvi asendamine arestiga“. Kohtu arvates on kohtutäituri tegevus täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel osa asendusmenetlusest. Juhul kui kohtutäitur hilineb teate esitamisega ehk täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, ei ole põhjendatud käivitada asendusmenetlust, mis riivab isiku põhiõigust intensiivselt.

9. Kohus nõustus, et seaduseandja ei ole ette näinud korda, millised menetluslikud tagajärjed on kohtutäituri teate esitamise tähtaja mittejärgimisel. Kuid kohtu arvates ei tähendada menetlusliku tagajärje puudumine seda, et regulatsiooni saab jätta kohaldamata ja käivitada põhiõigust riivavat asendusmenetlust, arvestamata täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 regulatsiooni. Kohus asus seisukohale, et puudub õiguslik alus asuda arutama sisuliselt rahatrahvi asendamist olukorras, kus on möödunud täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Esitatud määruskaebus

10. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi jaoskonna menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Mander esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu määruse ning võtta arutusele PPA Ida prefektuuri 21. novembri 2016 taotluse T.U-le väärteokaristusena määratud rahatrahvi asendamise arestiga.

11. Väärteootsuse täitmine arestiga asendamise kujul ei saa sõltuda kohtutäituri tegevusest/tegevusetusest TMS § 201 lõikes 1 sätestatud kohustuse tähtaegsel täitmisel. Tallinna Ringkonnakohus on asunud oma lahendis 4-15-9605 seisukohale, et TMS § 201 lg 1 eesmärk on just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see. See, kui kohtutäitur on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest pärast TMS § 201 sätestatud tähtaegade möödumist, ei võta see sissenõudjalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist KarS § 72 alusel. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS § 82 sätestatud tähtaegadest.

12. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud lahendis selgelt väljendanud, et TMS § 201 lg 1 näol on tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt (st võimalikult kiiresti pärast otsuse täitmist, aga kindlasti enne karistuse täitmise aegumist) taotleda selle asendamist. Kolmeaastase tähtaja osas on ringkonnakohus nõustunud, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist.

13. Määruskaebaja ei nõustu Viru Maakohtu määruses toodud selgitusega, et juhul, kui kohtutäitur rikub TMS § 201 lg 1 teavitamiskohustust, ei ole põhjendatud käivitada asendusmenetlust, mis riivab isiku põhiõigusi intensiivselt. Sissenõudja on seisukohal, et isikule asenduskaristuse määramise otsustamisel ei saa primaarseks pidada TMS § 201 lg 1 märgitut. Igal juhul tuleb arvestada KarS § 82 regulatsiooni, mis sätestab otsuse täitmise aegumise ning arvestada, et täitemenetluse seadustik reguleerib täitemenetluse läbiviimist, sätestades võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused, samuti täitedokumendi täitmise menetluse. TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisel ei ole sellist tagajärgne, nagu näeb ette KarS § 82 lg 4. Ka Tartu Ringkonnakohus on otsuses nr 4-14-1363/8 asunud seisukohale, et TMS § 201 lg 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja rikkumine pole niivõrd oluline, et selle pinnalt teha järeldus rahatrahvi arestiga kohaldamata jätmise põhjendamatusest.

14. Määruskaebaja on seisukohal, et kuna T.U ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul talle määratud rahatrahvi tasunud ja kohtutäituri kinnitusel ka puuduvad vahendid, millele sissenõuet pöörata, siis on T.U-le asenduskaristuse mõistmise alused vastavalt KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 täidetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

15. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja maakohtu määrusega, leiab, et esimene kohtuaste on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

16. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et Viru Maakohus on jätnud alusetult läbi vaatamata PPA Ida Prefektuuri taotluse T.U asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustub kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 4-15-9605, mille kohaselt on TMS § 201 lg 1 eesmärk just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see, mistõttu ei ole välistatud PPA taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks pärast TMS § 201 lg 1 teatamiskohustuse rikkumist.

17. Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse T.U suhtes 3. veebruaril 2014 ning kohtutäitur on teavitanud täitmise võimatusest 26. oktoobril 2016. Kohtutäitur ei ole sellega järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 3 aasta pikkust tähtaega ehk teavitas täitmise võimatusest sissenõudjat kolm aastat pärast väärteootsuse jõustumist (käesolevas väärteoasjas jõustus otsus 15. juulil 2013).

18. TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

19. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 hinnanud, kas TMS § 201 lg 1 tähtaja rikkumine välistab rahatrahvi asendamise. Tartu Ringkonnakohus peab oluliseks välja tuua põhilisema, kinnitades, et TMS § 201 lg 1 kohustuse rikkumine ei too automaatselt kaasa asenduskaristuse võimaluse kaotamist.

20. Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid peab antud säte kaitsma, kas võlgniku või sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 näol on kohtu seisukohalt tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada karistuse võimalikult kiire ja tegelik täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist (st võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist, aga enne karistuse täitmise aegumist).

21. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. KarS § 82 lg 4 reguleerib otsuse täitmise aegumist. Selle kohaselt võib täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises kesta maksimaalselt 4 aastat alates otsuse jõustumisest. Seega on olemas säte, mis üheselt näitab, millise tähtaja möödumisel süüdlane vabaneb täitmata karistuse kandmisest.

22. TMS § 201 tähtaegade seadmine näitab, et eesmärgiks on teha võimalikuks rahatrahvi asendamise õigeaegne otsustamine. Üheaastase tähtaja eesmärk on tagada, et nõue, mida ei ole võimalik täita, ei jää põhjendamatult kohtutäituri menetlusse seisma ja karistus kantakse ära võimalikult kiiresti otsuse jõustumisest. Kolmeaastase tähtaja eesmärgiks on tagada, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. 1-aastase tähtaja kõrval 3-aastane tähtaeg on kehtestatud eesmärgiga, et oleks võimalik karistuse täitmine enne otsuse täitmise aegumist.

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohus oleks pidanud Politseija Piirivalveameti 21.

novembri 2016 taotluse läbi vaatama. Selliselt toimimata jättes on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 150 lg 2 mõttes ja see toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 2 p 1, § 148 p 3, § 150 lg 2, § 194, § 196, § 198, § 211 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab selle Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ Aarne Sarjas

kohtunik