1-12-5632/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-5632

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. novembri

2016 määrus Vitali Ozimovi (ik 39011030334) enne

tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises

elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vitali Ozimov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 21. septembri 2012 otsusega tunnistati V. Ozimov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,

8, 10 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23. mai 2011 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osaga s.o 2 aasta vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 6 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kohus

luges karistusaja kandmise alguseks 13. jaanuar 2012.

2. Viru Vangla esitas 11. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Ozimovi

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohus jättis oma 8. novembri 2016 määrusega V. Ozimovi karistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla.

4. Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on olemas

vabanemisjärgne kindel elukoht, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. V.

Ozimovil puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kindlad kutseoskused ja

töökogemus. Kuivõrd kinnipeetav on varem majandusliku kasu saamiseks pannud toime

kuritegusid, on olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta

kuritegude toimepanemist. Veel enam, isik pani toime kuritegusid majandusliku kasu saamise

eesmärgil ka siis, kui vanemad teda toetasid.

5. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega

ei ole isik varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Lisaks on kinnipeetav rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna isik ei suutnud

käituda õiguskuulekalt ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud, siis annab see aluse

kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul

diagnoositud alkoholisõltuvus. Ühtlasi nähtub, et isik ei ole oma alkoholiprobleemi suutnud

lahendada. See võib samuti suurendada kuritegude toimepanemise tõenäosust.

6. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja hindab uue üldise kuriteo

toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41 % ning vägivaldse kuriteo puhul

47%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kuigi prokuratuur on

avaldanud, et toetab isiku ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, märkis kohus,

et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad.

7. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud piisavad,

õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema

karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks

ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on

vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema

asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V. Ozimovi puhul selliseid

veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Määruskaebus

8. Viru Maakohtu 8. novembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse V. Ozimov, kes palub

Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega V. Ozimov

ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla.

9. V. Ozimov leiab, et esineb harvaesinev olukord, kus menetluses arvamust andnud pooled –

prokuratuur, kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu pooldavad elektroonilise valvega

ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on neid seisukohti ignoreerinud. Taolisel

juhul peaksid kohtu argumendid isiku vabastamata jätmisel olema eriti veenvad ja

ümberlükkamatud. Käesoleval juhul taolist erilist veenvust määrusest aga ei nähtu. Kohus ei

püüdnudki selgeks teha, miks prokuratuur ja kriminaalhooldus on asunud toetama V. Ozimovi

vabastamist.

10. V. Ozimov toob positiivsena välja, et on vangistuses viibides läbinud erinevaid programme ja

motiveerivaid vestlusi, vabanemisfondis on arvestatav rahasumma ja on läbinud eesti keele

A1 ja A2 tasemed. Vanglas on töötanud alates 22.09.2014 väikeste vahedega.

11. Vabastamisel kontrollnõuete ja kriminaalhoolduse alla on suurem järelevalve ja tõenäosus

kuritegude toimepanemiseks väiksem, kui siis, kui vabastataks täielikul ärakandmisel.

V. Ozimov märgib töökogemuse osas, et kuna sattus vanglasse juba 21-aastaselt, siis ei

saanudki tal varasemat töökogemust olla, kuid on vanglas töötanud 2,5 aastat ja soovib jätkata

ka edaspidi. See viitab ilmekalt sellele, et V. Ozimov on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu

suunas.

12. Määruskaebuse esitaja leidis, et kohtu etteheide alkoholiprobleemi osas on alusetu, kuna V.

Ozimov on ilma alkoholita olnud juba 5 aastat ja samuti väärib äramärkimist, et kinnipeetava

tegevused on lähtunud ITK-st ja selles ei ole ettenähtud alkoholiga seotud sekkumise

vajadust, mistõttu ei peeta seda probleemiks.

13. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud V. Ozimovi isikut ja käitumist karistuse kandmise

ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Maakohus on liigselt keskendunud varasemale

elukäigule. Võttes arvesse V. Ozimovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ja võimalusi

vabanemisel, kaaluvad need üles V. Ozimovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kaebaja

leiab, et uute kuritegude riski maandamiseks tuleb ta elektroonilise valve kohaldamise ja

täiendavate kontrollnõuete seadmisega ennetähtaegselt vabastada. Vabastades kinnipeetava

vangistusest käesoleval ajal on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Tegemist

on suhteliselt pika katseajaga kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskontroll,

lisakohustused ja elektroonilise valve kohaldamine piiraks oluliselt isiku liikumisvabadust ja

elukvaliteeti ning aitaks maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus

isiku edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.

14. Prokuratuur oma arvamuses möönab, et isik pani toime raske kuriteo, kuid leiab, et antud

juhul üksnes kuriteo tehiolud ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist. V. Ozimovil on

olemas vabanemisjärgne elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Tal

on olemas lähedaste toetus ning võimalus asuda õppima 9. klassi Tallinnas. Seega on

kinnipeetaval olemas eeldused õiguskuulekaks eluks. Eeltoodust lähtuvalt leiab prokuratuur,

et süüdimõistetu omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada

seaduskuulekalt.

15. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad seda, et V. Ozimovit on võimalik

vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve viib miinimumini kohtu

kartused, et hakkab vabaduses viibides eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. Samamoodi

nagu isiku vahistamine on ka tema vabastamine sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise

küsimus. Ühiskonnale on igal juhul turvalisem ja odavam, kui V. Ozimov vabastataks

järelevalve all edasisest karistuse kandmisest, kui see, et jäetakse vabastamata ning kästakse

mõistetud karistus lõpuni kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 8.

novembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390

ja § 337 lg 1 p-st 1. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

17. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

KarS § 76 lg-s 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et positiivsed faktorid ei kaalu üle

negatiivseid, mistõttu ei ole maakohus V. Ozimovit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud

elektroonilise järelevalve alla. V. Ozimovi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik.

Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on V. Ozimovi puhul

teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

18. V. Ozimov leiab, et kohus on liigselt arvestanud kuriteo toimepanemise asjaoludega ning pole

arvestanud, et ennetähtaegset vabastamist toetavad prokuratuur ja kriminaalhooldus. Samuti

sellega, et V. Ozimov on vanglas töötanud 2,5 aastat, ta on läbinud erinevaid programme ja

õppinud riigikeelt.

19. Ringkonnakohus leiab, et negatiivsed tegurid kaaluvad üles V. Ozimovi suhtes esinevad

positiivsed tegurid.

V. Ozimov on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab teist korda.

Kuritegusid on toime pannud materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude üldine dünaamika ei ole

ajas muutunud. V. Ozimov pani käesoleva kuriteo toime katseajal, mistõttu ei ole põhjendatud

isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse ning täiendavate

lisanõuetega. Isik ei ole muutnud oma käitumismustreid ja tingimisi karistuse kohaldamine ei

ole täitnud oma eesmärki, V. Ozimov on pannud katseajal toime uue kuriteo. Maakohus on

arvestanud, et prokuratuur toetab V. Ozimovi vabastamist, ent see seisukoht ei ole kohtule

siduv otsustuse tegemisel. Nähtuvalt isiku iseloomustusest ei toeta Viru Vangla V. Ozimovi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega.

20. KarS § 76 lg 4 toodud tegureid hindas maakohus kogumis ning leidis, et vaid isiku hea

käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aluseks isiku ennetähtaegseks

vangistusest vabastamiseks. Karistuse eesmärgi täitmine vangistuses ei tähenda ainult head

käitumist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Maakohtu argument, mille kohaselt puudub V.

Ozimovil kindlad kutseoskused ja töökogemus, tuleneb vangla iseloomustusest. V. Ozimovil

on diagnoositud ka alkoholisõltuvus, ta on varasemalt korduvalt saanud väärteokorras

karistada alkoholiseaduse rikkumise eest. Alkoholist loobumist saab kontrollida alles

vabanemisel, käesoleval hetkel ei saa hinnata isiku motivatsiooni alkoholist loobumiseks.

21. V. Ozimov toob oma kaebuse põhilise argumendina välja, et kriminaalhoolduse ja

käitumiskontrolli nõuetega on riskid madalamad ja isiku poolt uue kuriteo toimepanemise

tõenäosus väiksem.

22. Eitamata V. Ozimovi poolt väljatoodut, leiab ringkonnakohus ometi, et nimetatud asjaolu ei

tingi V. Ozimovi vangistusest vabastamist. Seda eelkõige põhjusel, et kuriteo, mille eest talle

käesolev karistus mõisteti, pani ta toime nimelt talle määratud katseajal. Nimetatu viitab aga

otseselt sellele, et kriminaalhooldus V. Ozimovi suhtes ei toimi.

23. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla hinnangul on kinnipeetav

kõrgohtlik avalikkusele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Ozimovi poolt uue üldise

kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41 % ning vägivaldse

kuriteo puhul 47%. Seega on tegemist väga kõrge riskiprotsendiga.

24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval hetkel oleks V. Ozimovi ennetähtaegne

vabastamine ennatlik ning jätab Viru Maakohtu määruse muutmata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau