3-16-2417/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2417 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses esimese üksuse sektsioonis 1-4 puuduvate vaba aja veetmise võimalustega Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2417 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 16.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse (tl 7), milles palus väljastada sektsiooni 1-

4 lauamängud ja tagada seal vaba aja veetmise võimalused. Tallinna Vangla jättis 09.11.2016 otsusega nr 5-8/16/23731-2 (tl 9) AN taotluse rahuldamata ja selgitas erinevaid vanglas olemasolevaid vaba aja veetmise võimalusi (nt raamatukogu teenuse kasutamine ja huviringides osalemine). AN esitas 09.11.2016 Tallinna Vangla 09.11.2016 otsuse peale vaide (tl 11). AN esitas 11.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat väljastama sektsioonidesse 1-4 lauamänge ja tagada vaba aja veetmise võimalused (haldusasi nr 3-16-2262). Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2016 määrusega AN määruskaebuse rahuldamata.

2. AN esitas 16.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse (tl 8), milles soovib, et sektsiooni 1-4 tehtaks vaba aja veetmise ruum. Tallinna Vangla jättis 16.11.2016 otsusega nr 5-8/16/23849-2 (tl 10) taotluse rahuldamata, märkides, et eraldi vaba aja veetmise ruumi rajamiseks sektsioonis 1-4 puudub igasugune võimalus ning vaba aega saab veeta oma kambris ja sektsiooni koridoris. AN esitas 17.11.2016 Tallinna Vangla 16.11.2016 otsuse peale vaide (tl 12).

3-16-2417 2(3)

3. AN esitas Tallinna Halduskohtule 27.11.2016 kaebuse (tl 1), milles palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus seoses esimese üksuse sektsioonis vaba aja veetmise võimaluste puudumisega. Kinnipeetavatele ei ole sektsioonis 1-4 tagatud lauamänge ega ruumi vaba aja veetmiseks. Teistes üksustes ja ka teistes vanglates on loodud võimalused vaba aja veetmiseks. Seega leiab aset diskrimineerimine ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kaebuse esitamise eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamise soov. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest.

4. Tallinna Vangla leidis 01.12.2016 kohtule esitatud vastuses (tl 6-6p), et AN kaebus ei ole lubatav. Kaebaja on pöördunud vastavate taotlustega vangla poole ning toimumas on vaidemenetlus. Kui vaided jäetakse rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole ja sellega kindlustada oma õiguste kaitse. Praegusel juhul ei kaitse õigusvastasuse tuvastamise nõue kaebaja õigusi kõige efektiivsemalt. Seega ei ole tuvastamisnõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Lisaks ei saavutaks kaebaja tuvastamiskaebuse menetlemisega tema soovitud eesmärki, sest õigusvastasuse tuvastamine ei too iseenesest kaasa vaba aja veetmise võimaluste laiendamist vangla poolt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsete vaba aja veetmise võimaluste tagamist, nt lauamängude väljastamise või vaba aja ruumi loomise näol. Vanglale ei tulene seadusest sellist kohustust, mistõttu puudub kaebajal õigus vastava nõude esitamiseks ja kaebust saab pidada perspektiivituks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2016 määrusega tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). AN on kaebuses märkinud tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks hilisema kahjunõude esitamise soovi. Vanglale esitatud taotlustest ja vaietest nähtub aga AN eesmärk saada sektsiooni 1-4 lauamängud ja vaba aja veetmise ruum.

Tuvastamiskaebuse eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milline kahju on talle tekkinud. Asjaolusid arvestades on ilmne, et kaebajale ei ole tekkinud varalist kahju. Samuti ei nähtu asjaoludest, et kaebajale võiks olla süüliselt tekitatud mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Seega oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub kaebajal HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus. Kaebajal puudub kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend ning kaebaja on seda vahendit ka kasutanud.

Asjaolu, et kaebaja algatatud vaidemenetlused ei ole lõppenud, ei anna alust pöörduda ennatlikult kaebusega halduskohtusse. Pärast vaidemenetluste lõppemist saab kaebaja pöörduda halduskohtusse kohustamisnõudega, mille rahuldamise korral oleks vangla kohustatud tagama sektsioonis 1-4 lauamängud ja vastava ruumi olemasolu. Üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Kohtul puudub alus minna tuvastamisnõudelt üle kohustamisnõudele, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Ka kaebeõiguse olemasolu jaatamise korral oleks tuvastamisnõue ja võimalik kahju hüvitamise nõue perspektiivitud, sest Tallinna Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele individuaalseid vaba aja veetmise võimalusi. Perspektiivitu oleks ka kohustamisnõue. Kaebaja ei väida, et vangla ei täida talle vangistusseadusega pandud kohustusi võimaldada avatud eluosakonna kinnipeetavatele jälgida raadioja televisioonisaateid, lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju, kasutada vangistusseaduses lubatud ulatuses telefoni ja internetti, tegeleda kehakultuuriga või käia päevas ühetunnisel jalutuskäigul.

Samuti ei väida

3-16-2417 3(3) kaebaja, et talle ei ole tagatud Tallinna Vangla kodukorra p-s 18 sätestatud vaba aja veetmise võimalusi. Seega puuduvad alused pidada Tallinna Vangla tegevust vaba aja veetmise võimaluste loomisel õigusvastaseks. Sellest, et kaebaja soovib veeta oma vaba aega muul viisil kui vangla seda võimaldab, ei saa järeldada vangla tegevuse õigusvastasust. Piirangud vaba aja veetmisel on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus.

6. AN esitas halduskohtu 01.12.2016 määruse peale 06.12.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 07.12.2016 lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AN soovib määruskaebuses (tl 19) Tallinna Halduskohtu 01.12.2016 määruse tühistamist, jäädes kõigi varasemalt esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise osas ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

9. Kaebaja on kaebuses märkinud kaebuse esitamise eesmärgiks hilisema kahjunõude esitamise soovi. HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja hüvitamiskaebust ei ole alust pidada perspektiivikaks. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud millelegi, millest saaks järeldada kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimist. Samuti on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi efektiivsema õiguskaitsevahendiga kui õigusvastasuse tuvastamise nõue. Tallinna Vangla menetleb praegusel ajal kaebaja vaideid Tallinna Vangla 09.11.2016 ja 16.11.2016 otsustele, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotlused sektsiooni 1-4 lauamängude ja vaba aja veetmise võimaluste tagamiseks ning vaba aja veetmise ruumi rajamiseks. Lisaks nähtub Tallinna Vangla 09.11.2016 otsusest (tl 9), et AN on andnud inspektor-kontaktisikule teada oma soovist kasutada kodukorra p-s 18 ette nähtud võimalust osaleda huviringi tegevuses ning alates 07.11.2016 on ta lubatud kunstiringi. Seega ei ole kohtule teada asjaolusid, millest nähtuks, et tuvastamiskaebuse menetlemine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses sellist vajadust selgitanud.

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus ka menetlusabi taotluse lahendamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets