2-15-19124/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-15-19124

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2016, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-15-19124 Tsiviilasi Rxxxx Txxxxxxx hagi Pxxxx Txxxxxxx vastu ühisvara jagamise ja alusetu rikastumise nõuetes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxx Txxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-post: xesindaja Anna Solomko (AB Vladimir Sadekov; anna.solomko@sadekov.ee); Kostja: Pxxxx Txxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx e-post: ), esindaja Marko Paabumets (AB In Jure OÜ; marko@injure.ee) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Rxxxx Txxxxxxx ja kostja Pxxxx Txxxxxxx vahel 06.12.2016 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Hageja ja kostja jagavad ühisvara selliselt, et xxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääb kostja ainuomandisse. Hageja annab käesoleva kompromissiga nõusoleku omanikukande muutmiseks, millega kanda xxxxxx kinnistu ainuomanikuks kostja, millega on tuvastatud hageja nõusoleku andmise kohustus tulenevalt kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-st 8.

1.2. Hageja loobub alusetu rikastumise nõudest.

1.3. Kostja hüvitab hagejale temale kuulunud xxxxxx kinnistu osa eest 10 000 (kümme tuhat) eurot. Kostja maksab hagejale väljamaksmisele kuuluva summa 10 000 (kümme tuhat) eurot notari deposiiti enne kandeavalduse tegemist. Kostja teeb kandeavalduse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist antud tsiviilasjas. Notar maksab hagejale välja (kümme tuhat) eurot pangakontole EE022200001100918923 Swedbank AS-is pärast kostja ainuomanikukande tegemist kinnistusraamatusse.

1.4. Käesolev kompromiss kaotab kehtivuse, kui kostja ei maksa notari deposiiti p-s 1.3 märgitud summat enne kandeavalduse tegemist ja/või ei tee kandeavaldust p-s 1.3 märgitud tähtaja jooksul.

1.5. Kostja ja hageja vahel 11.12.2014 sõlmitud kinnistule isikliku kasutusõiguse ja

2-15-19124 ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 5.1 märgitud hageja kohustus lõpeb kostja kandmisega kinnistusraamatusse xxxxxx kinnistu ainuomanikuna. Pooled kinnitavad, et käesolev kokkulepe lepingu p-s 5.1 märgitud hageja kohustuse lõppemise kohta on 11.12.2014 sõlmitud kinnistule isikliku kasutusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lahutamatu osa ja on sõlmitud poolte vahel kokkuleppel kirjalikus vormis, kinnitamiseks kompromissina kohtu poolt.

1.6. Notarikulud, mis on seotud punktis 1.3 märgitud tegevustega, kannab kostja.

1.7. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates puuduvad neil üksteise vastu mis tahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda kompromissiosaliste vahel varasemalt – s.o kuni kompromissi sõlmimiseni tekkinud mis tahes õiguslikest või muudest suhetest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-19124 menetlus Rxxxx Txxxxxxx hagi Pxxxx Txxxxxxx vastu ühisvara jagamise ja alusetu rikastumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada Rxxxx Txxxxxxxxx pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 375 eurot Rxxxx Txxxxxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik Rxxxx Txxxxxxx esitas 19.12.2016 hagi Pxxxx Txxxxxxx vastu ühisvara jagamise ja alusetu rikastumise nõuetes. Kostja vaidles hagile vastu. 07.12.2016 esitasid pooled kirjaliku kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-19124 menetlus.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

2-15-19124 vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise õigust välistada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 375 euro tagastamist hageja arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 750 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 375 eurot hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik