1-16-6208/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

. detsember 2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6208 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk

Prokurör Olga Nõmmemees

Margit Luga (kirjalik arvamus)

Asja

läbivaatamise kuupäev 13.12.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu U.P, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. U.P

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Tallinna Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.11.2016 määrusega edastati materjalid Viru Maakohtule menetlemiseks.

U.P Harju Maakohtu 19.07

199 lg on süüdi tunnistatud .2016 kohtuotsusega KarS §

2 p 9 - 25 lg 2

5 lg

järgi ning KarS § 6 2; KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks kuud 25 angistust. Karistuse kandmise algus . päeva v 1.02.2017 .07.2016 ja lõpp 1

Kinnipidamisasutuses

U.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Isik ei soovi vabaneda tingimisi enne täht oli enne vangistust kodutu ja seda juba aastaid. aega. Kinnipeetav U.P

Rahvastikuregistris elukohana xxx. Vähemalt alates 2012 aastast on kasutanud kodutute öömajateenust aadressil . Kinnipeetaval on pärast vabanemist võimalik pöörduda xxx

linnaosavalitsusse, et registreerida end eluruumi taotlejate järjekorda ja seni on jätkuvalt võimalik kasutada öömajateenust. Enne vangistust ei ole töötanud aastaid. Isikul on keskharidus. Kunagi on töötanud peamiselt ehitustöödel, vajalikud tööoskused omandas töö käigus. Viimane töökoht oli valvurina, sealt ta koondati piisava riigikeeleoskuse puudumise tõttu. Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 1218,86 eurot. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isik on vanaduspensioni ealine. Võimalik on taotleda toimetulekutoetust. Isikul on vend, kellega ta ei suhtle. Toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Täisealise pojaga suhtlus katkenud. Kuna isiku elustiili võib pidada asotsiaalseks;, võib eeldada et tema suhtlusringkonda kuuluvad erineva taustaga isikud. Vabaduses tarvitas isik alkoholi. teda on varasemalt

Alkoholiseaduse alusel karistatud, samuti on ta kuritegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. On olnud kriminaalhooldusel 2 korda, mõlemal korral rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas uusi kuritegusid. Isikul on diagnoositud epilepsia. Isikul puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning vanglas kannab karistust 6 korda. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord ja alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%;

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt puudub isikul nii elukoht kui ka töökoht. Isik oli aastaid enne vanglasse sattumist kodutu. Tallinna linnas on tal

. Toetav võimalik taotleda munitsipaaleluruumi ja kasutada öömajateenust sotsiaalvõrgustik puudub. Varem korduvalt karistatud, kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud ja rikkus käitumiskontrolli kahel korral. Katseaegadel on toime pannud uue kuriteo nõudeid.

Prokuröri vangistusest tingimisi kirjaliku arvamuse kohaselt toetab ta U.P ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

U.P avaldas, et ei

soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

U.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest).

Vanglakaristust kannab kuuendat varguse katse eest. korda. Käesoleval ajal kannab karistust Isikut on varasemalt 2 korda , kuid ei loobunud seadusevastasest allutatud käitumiskontrollile ta

käitumisest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Samuti on ta vangistuses 1 kord distsiplinaarkorras karistatud.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

U.P on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid süütegude toimepanemisest pole loobunud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt epanemise tõenäosus järgmise 2 uue kuriteo toim aasta jooksul on 55

%.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht ja töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Samuti puudub tal toetav sotsiaalvõrgustik. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti arvestab kohus asjaolu, et isik ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, mis on ka suureks riskiks, et isik lihtsalt ei allu käitumiskontrollile.

Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning isiku enda arvamust, ei ole

U.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eel U.P vabastamisega temale toodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/ / allkirjastatud digitaalselt Deniss Minzatov Kohtunik