2-16-18153/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18153 Tsiviilasi XXXXavaldus kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XXXX(sündinud XXXX, elukoht XXXX) Ärakuulamine toimus

13. detsembril 2016

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXXX avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda XXXX(sündinud XXXX) luba sõlmida abielu XXXX(XXXX, isikukood XXXX) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.

4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.

5. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

2-16-18153 XXXXesitas 2. detsembril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda

XXXX. Avaldaja tuli Eestisse novembris 2016 ning on XXXX tuttav 2008. aastast.

XXXX kinnitab, et ta ei ole abielus olnud ja tal puuduvad takistused abiellumiseks.

13. detsembril 2016 toimus kohtuistung avaldaja vande all ülekuulamiseks. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole abielus ega onud abielus ning tal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja istungil avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.

TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik