1-16-6870/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

13. detsember 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6870 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Tõlk

Enn Pustak

Riina Palmi

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

H.H, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 15.06.2016 ja lõpp 15.03.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega H.H vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk aata Viru Vanglale, prokurörile ja s H.H-le. Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

H.H on 11.08.2016 otsusega süüdi tunnistatud Viru Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 aristuseks

9 kuud vangistust. järgi ja k mõistis kohus talle KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks

15.06.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

H.H taotles tahab enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul ta vabanedes elama asuda xxxx, minna tööle ja elada normaalset elu. On teadlik, et korteril on 3000-eurone soojavõlg, kuid oli korteri saanud juba koos võlaga. Selgitab, et varem ei ole teda ennetähtaegselt vabastatud, aga on olnud kriminaalhooldusel kui on saanud tingimisi karistada. Kinnitas, et narkootikumidega probleeme ei ole ning töökoht on garanteeritud.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ei ole eelnevad karistused talle mõju avaldanud ning suunanud teda elama seadusekuulekalt. Viidates kinnipeetava distsiplinaakaristusele on prokurör seisukohal, et isik, kes ei allu vanglas kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt alluda vabaduses kontrollnõuetele ning täita temale pandud kohustusi. Prökurör on seisukohal, et

H.H puhul ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud ning kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.H ei ole olnud seaduskuulekas

käitumine vanglas : tal on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täi tmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korral, vanglas kannab karistust viiendat kümnel korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust

, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kuritegude dünaamika on varieeruv: isikut on karistatud tapmise, varguse, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning grupi mõju.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt elama kinnipeetav asuks

1-toalisesse korterisse, mis kuulub talle endale, kuid millel on ligikaudu 3000-eurone võlgnevus xxxx ees. laga seoses ei pruugi eluase Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ning võ kinnipeetavale alles jääda. Siiski on aga täna isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Samuti on isikule xxxx

garanteeritud töökoht ning ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud, et kinnipeetav oli enne vangistust nende juures töötukassa suunamisel tööpraktikal ning töötas korralikult. Kohtu hinnangul oleks oluline isiku iseseisva kinnipeetava tööleasumine majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes.

Samas märgib kohus, et H.H puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad on surnud oma ta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Seega ei ole ja lähedaste koh kinnipeetaval lähedasi isikuid, kes teda vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetaks.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust koosneb tema tutvusringkond kriminaalkorras karistatud isikutest. Kriminaalhooldajalt saabunud info kohaselt elab xxxx viimase kuriteo kaasosaline J. M, kelle kogu teadlik elu on olnud kuritegelik, samuti elab xxxx H.H teadaolev sugulane J. M, kes on samuti korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava pikaajaline elukaaslane. Ka viitavad grupiviisiliselt toime pandud kuriteod grupi mõjutustele allumisele. Kohus on seisukohal, et kriminaalse rade, tuttavate ning sugulastega t mõtteviisi toetavate sõp

suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.

Kriminaalhooldaja andmetel on kinnipeetav tarvitanud erinevaid narkootikume, on ka süstinud narkootilist ainet ning ebaseaduslikud toimingud narkootikumidega olid seotud talle endale sõltuvusainete hankimisega. Sõltuvust diagnoositud ei ole, isik ise eitab võimaliku probleemi olemasolu.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65

%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 33%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ning juhuslikud isikud, kellel on vara. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud probleemid ja tal on raha vaja. Riski võib suurendada narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju.

Vangla iseloomustuse kohaselt ei hinda kinnipeetav oma probleeme objektiivselt, kordab samu vigu, keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele mõtlemata tagajärgedele. Süstemaatiliselt toime pandud süüteod (isik on ka väärteokorras karistatud 24-l korral) viitavad kriminaalsetele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivasse korda,

motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest, impulsiivsusele, riskivalmidusele ja hoolimatusele.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid . Seega katseaja läbimine ebaõnnestus ei ole H.H

õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses.

Kohus on seisukohal, et H.H puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtul puudub ka veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu) ei kaalu - üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kan

dmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik