2-16-120302/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120302

Tsiviilasi

PlusPlus Baltic OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

171,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105,

asukoht Jõe 3, II korrus, 10151 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Triin Linholm (PlusPlus

Inkasso OÜ, e-post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht

puudub)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt XXXXhageja PlusPlus Baltic OÜ kasuks välja võlgnevus 128,86 eurot,

sealhulgas põhinõue 90,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38,35 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 23,89 euro ja viivise 9,92 euro

nõudes.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.

4.2.Mõista kostjalt XXXX välja hageja PlusPlus Baltic OÜ kasuks

menetluskulud 130,35 eurot.

4.3.Kohustada kostjat XXXX tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (130,35

eurot) hagejale PlusPlus Baltic OÜ viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

2-16-120302

2 (4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale

kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 23,89 euro nõudes (arve nr 31443898, tl

47-48) ja viivise 9,92 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel

sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-ile Tele2 Eesti osutatud

mobiilsideteenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksu. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud

ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS Tele2 Eesti ja kostja vahel oleks

sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole

nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud.

2-16-120302

3 (4)

− Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus

märgib, et kui võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudeõigus tuleneks AS Tele2 Eesti ja kostja

vahel sõlmitud lepingust (mida hageja väitnud ei ole) ja tegemist oleks kahjuhüvitise

nõudega, tuleks kohtu hinnangul lugeda AS Tele2 Eesti poolt kasutatud vastavat

tüüptingimust, mille järgi AS-il Tele2 Eesti on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud

kulutuste hüvitamist määratlemata ulatuses, ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata,

teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure

kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus

tühine.

− Kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus

ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna rahuldatud põhivõla

summalt 90,51 eurot määras 0,022% päevas järgmiselt:

Periood

Viivis

Päevi aastas Päevade arv

Perioodi summa:

19.07.2011 - 31.12.2011

8,03%

3,31

01.01.2012 - 31.12.2012

8,05%

7,29

01.01.2013 - 31.12.2013

8,03%

7,27

01.01.2013 - 31.12.2014

8,03%

7,27

01.01.2015 - 31.12.2015

8,03%

7,27

01.01.2016 - 25.10.2016

8,05%

5,95

1926

38,35

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 79% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 21% ulatuses hageja ja 79% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

− Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv

75 eurot ja õigusabikulu 288 eurot, kokku 363 eurot ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine)

2-16-120302

4 (4)

lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot

(ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu

sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot.

− Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 130,35

eurot (s.o 165-st eurost 79%) ning menetluskuludelt (130,35 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik