1-16-201/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsembril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-201 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.E tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.12.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu V.E, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla V.E vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule äeva jooksul alates päevast, mil

15 p isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.11.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava V.E tingimisi lid

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

V.E Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega KarS tunnistati süüdi Tartu KarS § järgi ja

§ 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud 28

10.05.2016 päeva. Otsus jõustus . Karistuse kandmise algus 25.05.2016 22.11.2017. ja lõpp

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.11.2016.

V.E andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 15 ).

Kinnipidamisasut est us V.E kohta koostatud iseloomus

tusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral hakkab elama koos ema ja elukaaslasega xxx, mille omanik on kinnipeetav ise. Elektroonilise valve paigaldamiseks on nimetatud aadressil vajalikud tingimused . Kinnipeetaval on olemas, samuti on olemas majaelanike nõusolekud

2(5)

Venemaa kodakondsus, omab pikaajalist elamisluba. Elamisloakaart kehtib kuni 06.03.2020. Süüdimõistetul on keskeriharidus, mille omandas xxx, erialaks on mehaanik. Riigikeelt ei valda.

Kinnipeetava materiaalne olukord vabaduses oli rahuldav. Igakuiseks sissetulekuks oli töövõimetuspensioni ja töötutoetus. Vabanemisel on võimalus vormistada uuesti

töövõi Eluasemekulud on väikesed, laenu võtnud ei ole. Süüdimõistetu enda sõnul metuspension.

on elu jooksul enamas xxx

ti ametlikult töötanud, viimaseks töökohaks oli , kus isik töötas rahvusvahelist on V.E e vedude autojuhina. Täitise andmetel tasumata võlgasid summas

2182 eurot. Lähedasteks on , õde ja elukaaslane, omavahelised suhted on ema toetavad ja

positiivsed. Kinnipeetava süütegudest ilmneb, et isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Enamus süütegusid on liiklusalased rikkumised, mis on toime pandud joobeseisundis. Enamus karistusi on määratud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Isiku käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õigluskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Sooritab teadlikult ja järjepidevalt samalaadseid kuritegusid. Vastavalt meditsiiniosakonna andmetele põeb V.E mitut kroonilist haigust. 2007 aastal diagnoositud autoavarii tagajärjel saadud puue, millega seoses on xxx. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut, toetab Viru Vangla kinnipeetav V.E vabastamist ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on V.E ema ja lähedasteks vanem õde,

elukaaslane. Elukaaslase on tema suhted V.E-ga head, sõnul

2 korda ta on käinud

lühiajalistel kokkusaamistel, V.E-ga peaaegu iga päev. telefoni teel suhtlevad Kodukülastuse ajal toimunud vestluse käigus väitis suhted kõigi lähedastega kinnipeetava ema, et on head. V.E soovib vabanemise korral elama asuda temale kuuluvasse xxx, mis asub xxx. Telefonivestluses xxx ametnik kinnitas, et xxx tõepoolest kuulub V.E-le .

Rahvastikuregistri andmetel xxx alaliseks elanikuks on vaid V.E . Kodukülastuse ajal selgus, et lisaks V.E-le elavad xxx ka tema ema ja elukaaslane, kes mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks V.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Kodukülastuse käigus kriminaalhooldusametnik veendus, et tingimused xxx elumajas vastavad elektroonilise valve seadme paigaldamiseks esitatavatele nõuetel on remonditud majaga, kus on 3 tuba, köök ja abiruumid. M e. Tegemist aja on elamiseks

kõige vajalikuga sisustatud. orral kavatseb V.E end Töötukassas arve Vabanemise k le võtta. Kodukülastuse ajal esitati kriminaalhooldusametnikule V.E pensio xxxnitunnistus, mille andmetest on näha, et on määratud – temale xxx perioodiks 04.02.2016 28.02.2017. Seega juhul xxx , kui V.E vabastatakse tingimisi enne tähtaega, on tal võimalus esitada taotlus maksmise jätkamiseks.

Prokurör

selgitas kirjalikus seisukohas, et n Viru Vangla poolt 24.10.2016 koostatud õustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Kinnipeetav V.E käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste puudumine, sõltlastele mõeldud sotisaalprogrammis Eluviisitreening osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õ on reaalselt ära kandnud ühe kolmandik iguskuuleka elu suunas. Ta u temale mõistetud karistusest. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse perioodil hinnata nõuetekohaseks. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 22.11.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V.E jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti.

3(5)

Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on tingimused ja majaelanike nõusolek olemas.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdimõistetul tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse kohta.

Eeltoodu alusel prokuratuur toetab V.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdlase taasühiskonnastamise huvides.

V.E selgitas, et tal on plaanis loobuda alkoholi tarvitamisest. Talus on tal võimalik teha oma autotöökoja ja hakata tegelema autoremondiga. Samuti ta kaalub tõsiselt läbida alkoholivastane ravi.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iselo

– tema käitumine omustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on keskeriharidus, mille omandas xxx, erialaks on mehaanik. Omab ametlikku töötamise kogemust Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. .

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi kokku on 6. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda korduvalt karistatud karistuse kandmisest mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja ühel korral kõrvalehoidumise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Väär , käesoleval ajal kehtib väärteo teokorras on isikut samuti korduvalt karistatud neist 2 karistust:

LS § 224 lg järgi ootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades ja TS § 73 lg 1 (m ) järgi ( auba ebaseaduslik Eestisse või Eestist välja toimetamine k ).

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt poolt toime pandud kuritegudeks valdavas on süüdimõistetu enamuses . Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis korduvalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi katseaja kohaldamisega, samuti on isik olnud määratud ka kriminaalhooldusele.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. V.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Süüdimõistetul on Venemaa kodakondsus ning ta omab pikaajalist elamisluba. Elamisloakaart kehtib kuni 06.03.2020.

4(5)

Vabanemise korral soovib V.E elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetavale. Tulenevalt kriminaalhooldusamentniku seisukohast, vastab maja elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Nimetatud aadressil elavad süüdimõistetu ema

nimetatud elukohta elektroonilise ja elukaaslane, mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku järelevalveseadme paigaldamiseks.

Ennetähtaegs garanteeritud töökoht Lähivõrgustikku e vabanemise korral puudub V.E .

kuuluvad ema, . Suhted . Kohus loeb õde ja elukaaslane lähedastega on head ja toetavad positiivseks, et kinnipeetaval on pole ka vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis see

koht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, , et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elu mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud samaliigiliste kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata puhul, kes on , et süüdimõistetu

korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Kohus märgib, et V.E on korduvalt

karistatud . Tegemist on olnud liiklusalaste mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kuritegudega, mistõttu võivad ohustatud olla nii kaaslikklejad kui ühiskond tervikuna.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91- kehtivad

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise

, miks selline isik risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.11 , äraka .2017 ndmiseni on pisut rohkem kui 11 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi

( e toetus, kindel elukoht et nimetatu ei ole tema lähedast ) küll kiiduväärseks, kuid leiab,

ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt

5(5)

vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu V.E temale Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik