4-15-10742/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016 Tartu Kriminaalasja number 4-15-10742 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. oktoobri 2016

määrus T.J-i kaebuse kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni otsusele 25.11.2015 väärteoasjas nr 940014002084 läbi vaatamata jätmises Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku T.J-i (ik xxx) lepinguline kaitsja Tarmo Pilv, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2016 määrus muutmata ja T.J-i kaitsja Tarmo Pilve esitatud määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnainspektsiooni otsusega 25. novembril 2015 väärteoasjas nr 940014002084 määrati

T.J-ile jahiseaduse § 50 järgi trahv 100 trahviühikut ja Martin Ambole trahv 100 trahviühikut. 9. detsembril 2015 esitasid T.J ja M. Ambo kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse.

2. 8. jaanuaril 2016 võttis kohus kaebuse menetlusse määrusega. Kohtuistungil 8. juunil 2016 kuulas kohus üle tunnistajad. Määratud kohtuistungile 16. juunil 2016 ja 21. septembril 2016

ei ilmunud menetlusalune isik M. Ambo, esitades sellekohase tõendi. Kohus lükkas kaitsja

taotlusel kohtuistungi edasi. Määratud kohtuistungile 30. septembril 2016 ei ilmunud

menetlusalune isik T.J, kes oli paigutatud haiglasse. Täiendavat teavet T.J-i

mitteilmumise tõendamiseks ei esitatud. Kohus sai telefoni teel kinnituse, et T.J on haiglas, saabus eelmisel päeval. Kohtu järelepärimisele T.J-i mitteilmumise põhjuste kohta vastust ei saabunud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi kaitsja taotlusel ja määras uueks

kohtuistungi ajaks 19. oktoobri 2016. Kohtuistungile 19. oktoobril ei ilmunud menetlusalune

isik T.J. Kaitsja esitas AS Medicumi tõendi, millest nähtuvalt viibib T.J sel kuupäeval invasiivsel protseduuril, vajab protseduurijärgset jälgimist ja ei saa kohtuistungil 19. oktoobril 2016 osaleda. Kohus lükkas kaitsja taotlusel kohtuistungi edasi 26. oktoobrile 2016. Määratud kohtuistungile T.J ei ilmunud. Kohtukutse on T.J-ile kätte antud 21. oktoobril 2016.

3. Kohtuistungil 26. oktoobril 2016 luges kaitsja vandeadvokaat T. Pilv oma arvutiekraanilt ette temale saabunud kirja, milles Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst teatab T.J-i saabumisest

haiglasse ravile 26. oktoobril 2016. Kohtule tõendeid mitteilmumise kohta ei ole esitatud. Kaitsja taotles kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et T.J ei ole ilmunud istungile. Kohus küsitles kohtuistungil menetlusalust isikut M. Ambot. Kohtuistungi vaheajal helistas kohus kaitsja poolt nimetatud arsti telefoninumbril selgitamaks isiku mitteilmumise põhjusi, telefon ei vastanud.

4. kaebuse kohtuvälise menetleja 26. oktoobri 2016 määrusega jättis Tartu Maakohus T.J-i Keskkonnainspektsiooni 25. novembri 2015. aasta otsusele väärteoasjas nr 940014002084 läbi vaatamata. Maakohus leidis, et vastavalt V™S § 125 lg 3 järgi, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse

läbi vaatamata. Käesoleval juhul lükkas kohus kahel korral edasi väärteokaebuse arutamise põhjusel, et kaebuse esitaja T.J ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohtule ei ole seejuures esitatud tõendeid, mis KrMS § 170 lg 1, lg 2 korras tõendaksid tema ilmumata jäämise mõjuvaid põhjuseid. Kohtule ei ole esitatud T.J-i äraolemise kohta ühtki sellist tõendit, mida saaks

käsitleda tõendina tervise- ja tööministri poolt välja antud määruse „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel tervise seisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. V™S § 42 lg 2 p 1

järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks väljakutsutu ära olek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena.

5. on olnud kohtuistungist korduvalt teadlik, kuid ta on kohtuistungipäevaks olnud ära. T.J Äraoleku tõendamiseks korrakohaseid tõendeid esitatud ei ole, mistõttu T.J-i äraolekut ei saa lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Kohus on kahel korral T.J-ist tulenevatel

põhjustel istungi edasi lükanud, kolmandal korral on T.J-ile arutamise aeg tehtud

teatavaks, kuid T.J ei ole kohtuistungile ilmunud. Tegemist on V™S § 125 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, mistõttu jääb T.J-i kaebus läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. lepinguline Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse T.J-i

kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes palub kohtult nõuda välja SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja AS-lt Medicum T.Jervislikku seisundit tõendavad dokumendid, rahuldada määruskaebuse ja tühistada Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2016. aasta määruse ning saata asi tagasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus kohtuistungitele, s.o 30. septembril 2016, 19. oktoobril 2016 ja 26. oktoobril 2016 mitteilmumiseks. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuv põhjus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. KrMS § 170 lg 2 p 3 loeb ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumise, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde.

8. Kohtumenetluses on määruskaebuse esitajal esinenud kohtuistungile mitteilmumiseks mõjuvad põhjused. Kaitsja on kohust koheselt informeerinud, kui ta on teada saanud mõjuvast põhjusest. Selle kohta on kaitsja esitanud kohtule ka vastavad taotlused istungi edasilükkamiseks (30. septembril 2016 taotlus istungi edasilükkamiseks ja 19. oktoobri 2016 tõend AS-lt Medicum). Kohus on saanud kontrollida T.J-i mitteilmumist (helistatud on haiglasse, sh raviarstile,

kes on kinnitanud, et isik viibib haiglas). Sellega on üheselt tõendatud, et määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus kohtusse mitteilmumiseks.

9. Asjaolu, et menetlusalusele isikule oli varasemalt teatavaks tehtud asja arutamise aeg ja koht ei oma siinjuures tähtsust. Kuna määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus, siis ei saa kohaldada määruskaebuse esitaja suhtes V™S §-i 125 lg 3 ja jätta T.J-i kaebus läbi vaatamata. Määruskaebuse kohaselt möönas ka kohus ise kohtumääruses, et määruskaebuse esitajal esines

kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, mida ei käsitleta väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena. Kohus käsitles antud juhul määruskaebuse esitaja mitteilmumist kohtusse väljakutsutu äraolekuna. 10. Vaatamata asjaolule, et kohus tuvastas määruskaebuse esitaja suhtes mõjuva põhjuse, ei andnud

kohus T.J-ile võimalust ega määranud talle tähtaega, mille jooksul tuleb esitada

menetlejale takistuste esinemise kohta tõendid. Selle asemel tegi kohus koheselt määruse

kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Sellega on kohus rikkunud olulises osas

väärteomenetlusõiguse normi V™S § 150 lg 2 tähenduses ja kohaldanud ebaõigesti

materiaalõiguse sätet V™S § 149 p 2 tähenduses. Need asjaolud tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise T.J-i suhtes ning esineb alus kohtumääruse tühistamiseks. 11. Määruskaebuse esitaja kaitsja taotles määruskaebuses kohtult abi ka tõendite kogumiseks, et kohus nõuaks välja Jõgeva haiglalt ja AS-lt Medicum T.J-i terviseseisundit kirjeldavad või tõendavad dokumendid, mis kinnitavad mõjuva põhjuse olemasolu KrMS § 170 lg 2 p 3

tähenduses. SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla saadavad dokumendid T.J-i

terviseseisundi kohta on määruskaebajal võimalik esitada esmaspäevaks, s.o 14.11.2016. Tõendite kogumisega oleks täidetud ka KrMS § 170 lg 4 sätestatu. 12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et õiglase ja õige kohtulahendi tegemiseks tema suhtes on põhjendatud koguda nimetatud tõendeid. Kohtu abi tõendite kogumisel on vajalik ka

seetõttu, et kogutavad tõendid esitatakse otse kohtule, millega hoitakse kokku ajaressurssi,

menetlus ei veni võrreldes sellega kui kogutavad dokumendid peab koguma ja esitama määruskaebuse esitaja, mis on ajamahukam kui nimetatud tõendeid kogub kohus ise.

Ringkonnakohtu järeldused

13. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega, jätab Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lisab määruskaebusele vastuseks vaid järgmist.

14. Nähtuvalt kohtutoimiku materjalidest on Tartu Maakohus 15. novembri 2016 määrusega lahendanud määruskaebuse osas, milles kaitsja taotles kohtult täiendavate tõendite kogumist.

Tartu Maakohus jättis oma määrusega kaitsja taotluse rahuldamata. Kohus ei pidanud põhjendatuks, et tõendeid T.J-i terviseseisundi kohta peaks koguma kohus. Esmajoones on menetlusalusele isikule endale kättesaadavad tõendid tema haige olemise või mõjuva

põhjuse kohta KrMS § 170 tähenduses. Puudub igasugune vajadus kohtu sekkumise järele

selliste tõendite saamiseks. Käesolevaks ajaks on ammu möödas aeg selliste tõendite esitamiseks. Kohus saatis 30. septembril 2016 T.J-i raviarstile kirja tõendite saamiseks, viitega, kuidas mõjuvat põhjust tuleb tõendada (tl 98). Kohtule ei esitatud tõendeid. Telefonitsi

helistas arst ja teavitas, et T.J on haiglas. Kohus lükkas istungi edasi, kuid ka 19. oktoobril 2016 T.J istungile ei tulnud. Tõendina esitati AS Medicum tõend, mille kohta kohus andis kohtuistungil hinnangu, et tõend ei tõenda määruse nr 5 /26.01.2016 tervise- ja tööministri poolt välja antud korras mitteilmumise põhjendatud takistust. Selleks istungiks ei

olnud kohtule esitatud tõendeid ka eelmisel korral põhjendatud takistuse olemasolu kohta.

Kohus selgitas istungil vajadust tõendada mitteilmumise takistust ettenähtud korras. Ka kohtuistungipäevaks 26. oktoobril 2016 selliseid tõendeid ei esitatud. Eelpool viidatud määruse § 2 lg 2 ütleb, et tõend antakse välja isikule endale. KrMS § 170 lg 4 sätestab, et põhjendatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks asuda kohtu poolt tõendeid koguma isiku terviseseisundi kohta. 15. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohus oleks pidanud V™S § 195 lg 3 kohaselt saatma määruskaebuse edasi kõrgema astme kohtule, kuna leidis, et määruskaebus on põhjendamatu.

Maakohus aga lahendas määruskaebuse osaliselt, jättes tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Vaatamata sellele, et maakohus ekslikult asus ise kaebust osaliselt lahendama, ei pea ringkonnakohus vajalikuks Tartu Maakohtu 15. novembri 2016 määruse tühistamist, kuna nõustub sisuliselt esitatud põhjendustega. 16.

Järgnevalt esitab ringkonnakohus seisukohad määruskaebuse osas, mis puudutab T.J-i kaebuse läbivaatamata jätmist maakohtu poolt. 17. Maakohus jättis T.J-i kaebuse läbivaatamata juhindudes V™S § 125 lg-st 3.

18. Lähtuvalt kohtutoimikus toodud materjalidest olid väärteoasja nr 4-15-10742 kohtuistungid määratud 6. juunile 2016, 8. juunile 2016, 9. juunile 2016, 16. juunile 2016. 19. 16. juunil 2016 ei ilmunud kohtuistungile menetlusalune isik M. Ambo, mistõttu kohus lükkas istungi edasi 21. septembrile 2016. 21. septembril palus M. Ambo kaitsja istungi edasi lükata M. Ambo tervenemiseni. Kohus lükkas istungi edasi 30. septembrile 2016. 30. septembril esitas kohtuistungi edasilükkamise taotluse T.J-i kaitsja, milles palus kohtuistungi edasi lükata

kuni tema paranemiseni, kuna T.J viibib Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kirurgia osakonnas. Kohtunik Ü. Raag saatis 30. septembril 2016 T.J-i raviarstile T.S. le e-kirja, milles palus täpsustada ja esitada tõendid vastavalt KrMS §-le 170 isiku haigestumise kohta (tl 98). Raviarst helistas kohtule ja kinnitas, et T.J viibib haiglas. Kohus määras uueks istungiajaks 19. oktoobri 2016. 19. oktoobril edastati kohtuistungil Tartu Maakohtule õiend AS Medicumist, mille kohaselt T.J viibis 19. oktoobril 2016 invasiivsel protseduuril. Kohus

lükkas istungiaja edasi 26. oktoobrile 2016, T.J ei ilmunud kohtuistungile. T. Pilv

kaitsjana luges oma arvutist kohtuistungil ette, et T.J viibib haiglas. Kohtutoimikus tehtud kohtuniku märkuse kohaselt helistati kohtust raviarstile 26. oktoobril 2016, kuid telefon ei vastanud (tl 96). Kohtuistungil leidis kohus, et jätkatakse istungit, küsitletakse menetlusalust isikut, kes on kohale ilmunud (M. Ambo) ja ei ole põhjuseid, mis seonduvad KrMS § 170 lg- ga 2, T.J-i rasket haigestumist ei ole tõendatud. 20. Tulenevalt V™S §-st 125 võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on maakohus istungit edasi lükanud rohkem kui ühel korral, esmalt tulenevalt M. Ambo haiglas viibimisest ning T.J-i väidetavast haigestumisest. Kohus on palunud raviarstil ja kaitsjal esitada tõendid, mis vastaksid Tervise- ja tööministri

poolt välja antud määrusele „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“, kuid T.J ei ole esitanud ühtegi tõendit 26. oktoobril 2016 kohtuistungile ilmumata jäämise osas ning 19. oktoobri 2016 tõendi osas (AS Medicum) leidis maakohus, et antud tõend ei tõenda määruse nr 5 /26.01.2016 tervise- ja tööministri poolt välja antud korras mitteilmumise põhjendatud takistust. Seetõttu ei saa lugeda kohtuistungilt puudumist mõjuvaks põhjuseks KrMS § 170 mõttes. 21. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvast põhjusest teavitamine ei asenda tõendi esitamiskohustust.

Isik peab raske haigestumise korral esitama menetlejale sotsiaalministri poolt kehtestatud korras välja antud ja vormistatud tõendi (KrMS § 170 lg 4). Tulenevalt V™S §-st 42 on isikul

kohustus viivitamata teavitada mõjuva põhjuse olemasolust ning ka tõendada, et ilmumata jäämiseks esinevad mõjuvad põhjused. Terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta on isikul võimalik saada väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise

meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaardi või muud terviseseisundit kirjeldavat

asjakohast dokumenti või selle osa. Tõend väljastatakse väljakutsutud isikule (tervise- ja

tööministri 27.01.2016 määruse §§-d 1 ja § 2 lg 2). Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks ei ole menetlusalune isik esitanud kirjalikke tõendeid haiglas viibimise

kohta. Määruskaebuses on kaitsja toonud välja, et T.J-i terviseseisundi kohta on määruskaebajal võimalik esitada 14. novembriks 2016 tõendid, kuid nähtuvalt toimikust ei ole seda esitatud. Tartu Maakohus on korrektselt jätnud T.J-i kaebuse läbi vaatamata, kuna

puuduvad määrusele nr 5/26.01.2016 vastavad tõendid, mis tõendaksid T.J-i haiglas viibimist. 22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 194, § 196 ja § 147 lg 1 p 1 jääb Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik