4-16-7674/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-7674

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7674 (2316,16,008865; 2316,16,012001) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.V, ik XXX, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Miil Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. L.V süüdi tunnistada NPALS § 15

1

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 16 (kuusteist) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning korraga ärakantava aresti

kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

3. Mõistetud arest 16 (kuusteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära

kantud hiljemalt 12.02.2017. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.

4. L.V-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse

aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos

märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja

selgituse: „L.V, 4-16-7674, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel L.V-le tema elukoha aadressile tavapostiga.

5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

2

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 12.12.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

13.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1432215 nähtuvalt peeti 12.08.2016 kell 17.57

Tallinnas Maleva 2e juures kinni L.V, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena

fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

05.11.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1514289 nähtuvalt peeti 05.11.2016 kell 14.45

Tallinnas Kopli 69b juures kinni L.V, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja zopiklooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik

on toime pannud NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi täies ulatuses. 03.10.2016 otsusega mõistetud 15 päeva aresti on ära kantud, samuti 17.02.2016

otsusega määratud karistus. Küsitud karistus on normaalne. Taotleb aresti ärakandmise määramist ositi, et saaks kahes osas ära kanda.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 18 päeva, kuna isikut on

korduvalt arestidega karistatud ja ta ei ole õppust võtnud ning välja mõista menetluskulu 70 eurot.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringu aktie, mille kohaselt

tuvastati menetlusaluse isiku organismis 15.08.2016 uuringu nr 1709T tulemusena fentanüüli

sisaldus ja 07.11.2016 uuringu nr 2295T tulemusena fentanüüli ja zopiklooni sisaldus, asub

seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

15.08.2016 tehtud uuringu 1709T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud

fentanüüli ja 07.11.2016 uuringu nr 2295T tulemusena fentanüüli ja zopiklooni. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, so fentanüüli kasutamiseks. Kui zopikloon kuulub ravimite koosseisu, siis fentanüül mitte. Kohus peab sellise aine nagu fentanüüli tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh

3

tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga ja teiselaadsete väärtegude eest

rahatrahviga. Seejuures on teda ka 2016 aastal samalaadse väärteo toimepanemise eest

karistatud arestiga. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on

jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised

vahendid või nende vahendite olemasolul soov trahve tasuda. Sellele vaatamata jätkab

menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi

karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik

jätkab väärtegude toimepanemist, millele viitab asjaolu, et kohtu menetluses on juba kaks väärteoasja. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis

leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusalust isikut

on Harju Maakohtu 03.10.2016 otsusega karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga 15 päeva, siis ei saa menetlusaluse isiku poolt 12.08.2016 toime pandud samaliigilise väärteo eest karistada rangema karistusega kui 15 päeva aresti. Samas on teine väärtegu toime pandud pärast viimast otsust ja 05.11.2016 väärteo eest karistuse mõistmisel seda piirangut ei

ole. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut väärtegude kogumis eest rangema karistusega kui seda on 16 päeva, kuivõrd uue väärteo toimepanemisel enne käesoleva otsuse koostamist ei oleks võimalik menetlusalust isikut enam karistada. Kuivõrd menetlusalune isik oma sõnade kohaselt töötab ja taotles karistuse kandmise määramist ositi, leiab kohus, et

menetlusaluse isiku taotluse võib rahuldada ja mõistetava aresti määrata ärakandmisele ositi, võimaldamaks aresti kanda ajal, mil see ei takista tal töötamist.

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab ta väikeses firmas laadijana, millest

saab järeldada ka menetlusalusel isikult sissetuleku olemasolu ning menetlusalune isik ei ole

esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude

toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude

toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema

karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/