2-16-15088/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-15088

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse teatavaks tegemise aeg

ja koht

12. detsember 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-15088

Tsiviilasi

Tartu

kohtutäitur

Jane

Rumjantseva

avaldus

võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks ja nende

andmise keelamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva (Anne 47-

41, Tartu; janerumjantseva.buroo@taiturikirjad.ee);

puudutatud isik võlgnik L.K. (ik XXX; elukoht XXX);

puudutatud isik sissenõudja I K.K. (ik XXX), seaduslik

esindaja M.K., e-post XXX, ja lepinguline esindaja

K.O., e-post XXX;

puudutatud isik sissenõudja II L.K. (ik XXX), seaduslik

esindaja K.K., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

29. november 2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva avaldus L.K.e lubade kehtivuse

peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

2. Peatada L.K.e (ik XXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba

nr XXX, väljastatud XXX).

3. Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine L.K.ele.

4. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja

loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme

kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise

või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise

maksmise kohustus on lõppenud.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist täitmiseks

Maanteeametile.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud L.K. kanda.

7. Jätta Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva ja L.K. menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-15088 K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 212,50 eurot

(lepingulise esindaja kulud).

9. Välja mõista L.K.lt K.K. kasuks menetluskulud 212,50 eurot.

2(7)

10. Välja mõista L.K.lt K.K. kasuks viivis menetluskulult 212,50 eurot alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule

15 päeva

jooksul

alates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused

Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva (avaldaja, kohtutäitur) esitas 07.10.2016 Tartu Maakohtule

avalduse L.K. (võlgnik) lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr XXX ja nr

igakuise elatise ning elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetlus nr XXX on algatatud

31.05.2011 K.K.e (sissenõudja I) seadusliku esindaja M.K.e täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu

01.12.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-34563 (täitedokument I) alusel. Elatise võlg

07.10.2016 seisuga on 9653,78 eurot. Täitemenetlus nr XXX on algatatud 14.01.2015 L.K.

(sissenõudja II) seadusliku esindaja K.K. täitmisavalduse ja Viru Maakohtu 11.04.2014

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-57067 (täitedokument II) alusel. Elatise võlg 07.10.2016 seisuga

on 2524,35 eurot. Sissenõudjad on esitanud kohtutäiturile avalduse võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on

28.07.2016 võlgnikule kätte toimetanud hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks.

Võlgnik esitas samal päeval põhjendused, miks mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks

tema suhtes ebaõiglane. Võlgniku hinnangul takistaks see tal suhtlusõiguse teostamist, kuna

ülalpeetavad ei viibi alaliselt Tartus. Samuti takistaks mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine

võlgniku toimetulekut, kuna pärsib konkurentsivõimet tööturul leida endale ja ülalpeetavatele

elatise teenimiseks töökoht. Sissenõudjate arvates ei ole võlgniku põhjendused asjakohased,

kuna juhtimisõiguse olemasolu ei ole senini aidanud võlgnikul töökohta leida. Kohtutäitur on

seisukohal, et võlgniku toodud põhjendusi ei saa pidada piisavateks, ka ei kanna need sellist

iseloomu, milline oleks tõsiseltvõetav lastele elatise mittemaksmise õigustamiseks. Kohtutäitur

on välja selgitanud, et võlgnik omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis kehtib

aastani 2025. Eelnevast tulenevalt palub kohtutäitur otsustada võlgniku B-kategooria

mootorsõiduki juhiloa nr XXX kehtivuse peatamise.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik jääb 27.08.2016 kohtutäiturile esitatud põhjenduste juurde. Lisaks märgib võlgnik, et

tsiviilasjas nr 2-10-34563 tehtud kohtuotsus ei ole suures osas täidetav, kuna on seadusvastane.

Pealegi on võlgnik osalenud vahetult K.K. ülalpidamises vähemalt samas ulatuses kui M.K., kuid

viimane on keeldunud võlgnikuga sellel teemal rääkimast. Juhtimisõiguse peatamise korral

suureneks K.K. hädavajalikud kulutused transpordile (nt Tartust XXX ja tagasi) veelgi. Võlgnik

kinnitab vastuses, et tasub hiljemalt 31.10.2016 L.K. ülalpidamiseks kahe kuu elatise ning esitab

maksekorralduse kohtule.

Sissenõudja I seisukoht

Sissenõudja I toetab kohtutäituri avaldust. Võlgniku näol on tegemist isikuga, kes põhimõtte

pärast ei maksa elatist ning on siiani ülimalt ükskõikselt suhtunud tema suhtes rakendatud

sunnimeetmetesse.

Ka

kriminaalasjas

nr 1-14-2833

(elatise

maksmisest

kuritahtlik

kõrvalehoidmine) tehtud kohtuotsuse järgselt on sissenõudjal I 2015. aastal õnnestunud

kohtutäituri kaudu elatist saada vaid 359,24 eurot, vabatahtlikult ei ole võlgnik elatist tasunud

kordagi. 2016. aastal ei ole võlgnik üldse elatist maksnud, ei otse ega kohtutäituri vahendusel.

Kuna kriminaalkorras süüdimõistmine tingimisi karistusega ei ole võlgnikku motiveerinud

ülalpidamiskohustust täitma, leiab sissenõudja I, et juhtimisõiguse peatamine ja uute lubade

andmise keelamine on igati kohane meede võlgniku mõjutamiseks ega halvenda tema võimalust

3(7)

leida endale tööd. Sissenõudjaga I suhtlemise saab võlgnik korraldada ühistransporti kasutades.

Vastuseks võlgniku vastuväidetele märgib sissenõudja I, et kui võlgnik soovib vaidlustada

sissenõudja I ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust, on tal võimalus seda teha eraldi

hagimenetluses. Sissenõudja I palub kohtutäituri avalduse rahuldada.

Sissenõudja II seisukoht

Sissenõudja II toetab kohtutäituri avaldust, pidades seda põhjendatuks. Samuti jääb

sissenõudja II 15.09.2016 kohtutäiturile edastatud selgituse juurde. Arvestades võlgnevuse

suurust ei ole sissenõudja II arvates 31.10.2016 tasutud ühe kuu elatis piisavaks aluseks õiguste

säilitamiseks. Sissenõudja II palub kohtutäituri avalduse rahuldada.

29.11.2016 kohtuistung

Kohtuistungil jäi võlgnik kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, sissenõudja I toetas jätkuvalt

kohtutäituri avaldust.

Kohtu põhjendused

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri avalduse

võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

2. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse, puudutatud isikute seisukohtade ning

dokumentaalsete tõenditega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3. TMS § 1771 lg 1 näeb ette, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu

jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda

võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS

§ 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse,

kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist

tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga

maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud

õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut.

Vaidlust ei ole selles, et L.K. on elatise võlgnik, kes ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes

nr XXX ja nr XXX alates 01.03.2016 kahe kuu jooksul korrapäraselt K.K. ja L.K.

ülalpidamiseks elatist maksnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku

vara arvelt. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on sissenõudjate nõusolekul võlgnikku

28.07.2016 hoiatanud TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest

(tl 8-9, 11-12). Võlgnik on samal kuupäeval kinnitanud hoiatuse kättesaamist (tl 9, 12) ja

esitanud põhjendused elatise tasumata jätmise ning peatatava ja andmiseks keelava õiguse

(mootorsõiduki juhtimisõiguse) vajalikkuse kohta (tl 6-7, 10). Seega on võlgnik pärast hoiatuse

kättetoimetamist täitnud TMS § 1771 lg 1 punktis 3 sätestatud tingimuse.

4. Kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 4 alusel, kuna võlgniku toodud

põhjendused elatise tasumata jätmiseks ei ole mõjuvad. Viidatud sätte kohaselt esitab kohtutäitur

kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui kohtutäitur ei ole veendunud

võlgniku poolt TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

Lisaks on kohtutäitur avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse

4(7)

kättetoimetamisest arvates tasunud laste ülalpidamiseks ühe kuu elatist, samuti ei ole võlgnik

sõlminud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppeid.

5. TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse.

Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud eeldused mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks – L.K. ei ole K.K. ja L.K. elatise sissenõudmiseks

algatatud täitemenetlustes alates 01.03.2016 maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja

kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, olemas on sissenõudjate

nõusolekud (tl 16-18, 19-20) ja kohtutäituri avalduse esitamisele (tl 1-3) on eelnenud võlgniku

hoiatamine (tl 8-9, 11-12), võlgnik omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba

nr XXX, väljastatud XXX, kehtiv kuni XXX – tl 21).

6. TMS § 1772 lg 3 teine lause sätestab, et õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise

keelamisel võtab kohus arvesse TMS § 1774 lõikes 2 sätestatut.

TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui

võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud

elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise;

3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata

jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Vaidlust ei ole selles, et L.K. ei ole pärast 07.10.2016 asunud elatisenõuet täitma ega tasunud

K.K. ja L.K. ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist (L.K. ülalpidamiseks on tasutud ühe kuu

elatis – tl 67), samuti ei ole sissenõudjatega sõlmitud elatise tasumiseks maksegraafiku

kokkulepet. Kohtumenetluses jäi võlgnik 27.08.2016 kohtutäiturile esitatud põhjenduste juurde.

Võlgnik on 28.07.2016 põhjendustes märkinud (tl 6-7), et on jätnud elatise kohustuse täitmata

sissetulekute puudumise tõttu, kavatsedes elatise võlgnevuse likvideerida sissetuleku tekkimisel.

Samas nähtub põhjendustest, et võlgnik üürib elamiseks Tartus aadressil XXX asuvat kinnistut ja

täidab õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kohus märgib vastuseks võlgniku põhjendustele, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega elatise

tasumata jätmiseks. Kohus selgitab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta

vanemat elatise maksmisest. Võlgnik on käesoleval ajal töövõimeline 70% ulatuses (tl 101).

Samuti on võlgnik juhatuse liige kolmes äriühingus: XXX (sh osanik), XXX (sh ainuosanik) ja

XXX (tl 34-36). Kuna laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma

ka temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.

Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega

peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Kui

vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste

vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtumenetluses märgitu

(tl 46-50), esitatud tõendid (tl 51-62, 64-65, 67, 101-104) ja kohtuistungil avaldatu (tl 105-107),

et tsiviilasjas nr 2-10-34563 tehtud kohtuotsus ei ole suures osas täidetav ning et võlgnik osaleb

K.K. ja L.K. ülalpidamises vahetult vähemalt sama suures ulatuses kui laste emad, ei ole kohtu

hinnangul asjakohane antud menetluses, vaid võlgnikul tuleb oma vastuväidetest tulenevalt

esitada kohtule hagi elatise vähendamiseks eraldi hagimenetluses ning oma vastuväited

tõendada. Seni tuleb võlgnikul aga täita tsiviilasjades nr 2-10-34563 ja 2-13-57067 tehtud

jõustunud kohtuotsuseid.

5(7)

Võlgnik on 28.07.2016 põhjendustes (tl 10) mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkuse kohta

märkinud, et juhtimisõiguse peatamisel oleks takistatud suhtlusõiguse teostamine, samuti

takistaks see oluliselt võlgniku toimetulekut, kuna pärsib konkurentsivõimet tööturul leida endale

ja ülalpeetavatele elatise teenimiseks töökoht.

Kohus võlgniku sellekohaste põhjendustega ei nõustu. Võlgniku elukoht on Tartu linnas, kus

ühistransport on sage ja hästi korraldatud nii Tartu linnas ja selle lähiümbruses liikumiseks

(arvestades K.K. elukohta) kui XXX linna sõitmiseks (arvestades L.K. elukohta). Seega ei piira

juhtimisõiguse peatamine võlgniku liikumisvõimalusi suhtlusõiguse teostamiseks. Kohtu arvates

on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust, ning asuda

täitma oma vanema kohustusi laste ees. Kohus möönab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse

puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole

vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Kohus märgib täiendavalt, et võlgnik on

lasknud elatise võlgnevuse kasvada rohkem kui 12 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal

oli siiani mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Seega ei sea võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse

peatamine ka sissenõudjaid halvemasse olukorda senisega võrreldes. Kohus on eeltoodust

tulenevalt seisukohal, et võlgnik ei ole toonud esile põhjendusi, miks mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuivõrd võlgniku

põhjendustes ei ole märgitud selliseid erandlikke asjaolusid, jätab kohus TMS § 1774 lg 2 p 3

kohaldamata.

7. TMS § 1772 lg 2 järgi kui kohus peatab TMS § 1772 lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või

mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama

kohtumäärusega.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kohtutäituri avalduse ning peatab L.K. mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult. Ühtlasi keelab kohus mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise

L.K.le.

9. Kohus selgitab võlgnikule, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende

andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt.

TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse

ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on

tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks

maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse

peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane;

4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Riigikohus on asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1

esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (vt 3-2-1-42-08 p 18).

Kuivõrd kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste menetluskulud L.K. kanda.

6(7)

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla menetluskulusid tekkinud.

Sissenõudjat II on esindanud menetluses seaduslik esindaja K.K.. Asja materjalidest ei nähtu, et

K.K. oleks teinud toiminguid, millega kaasnenuks menetluskulud TsMS-i mõttes. Kohus jätab

eeltoodust tulenevalt Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva ja L.K. menetluskulude rahalise suurus

kindlaks määramata.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Hagita menetlustes

tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures

põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Antud tsiviilasjas on sissenõudjat I esindanud OÜ Mandatum Õigusbüroo jurist K.O., olles K.K.

lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on K.K. õigusabikulud 420 eurot koos käibemaksuga

(3,5 tundi × 120 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud materjalide (kohtutäituri avalduse ja

võlgniku vastuse) analüüsis (ajakulu 1 tund); kliendiga nõupidamises ja seisukoha koostamises

(ajakulu 1 tund); ettevalmistuses istungiks (ajakulu 0,5 tundi) ja esindamises 29.11.2016

kohtuistungil (ajakulu 1 tund).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga

(100 eurot ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et Rapla linnas asuvas õigusbüroos töötava

juristi mõistlikuks tasuks võib pidada 85 eurot tunnis koos käibemaksuga, kuna see ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega lähtub kohus K.K.

menetluskulusid kindlaks määrates tunnihinnast 85 eurot koos käibemaksuga, pidades seda

mõistlikuks tasuks. Lisaks leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kuna

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus dokumentidega

(kohtutäituri avaldus ja võlgniku vastus) tutvumise ja nõupidamise kliendiga hõlmatuks

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (sissenõudja I

vastuse koostamine). Kuna K.K. seisukoht esitati 21.11.2016, seega vahetult enne 29.11.2016

kohtuistungi toimumist, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kohtuistungiks

ettevalmistusele taotletud mahus.

Kohus määrab K.K. lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks TsMS

§ 175 lg 1 mõttes 212,50 eurot (2,5 tundi × 85 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu

ning K.K. 21.11.2016 menetlusdokumendis esitatud õiguslikke põhjendusi. Nimetatud summa

kuulub L.K.lt K.K. kasuks väljamõistmisele.

12. K.K. taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel L.K.lt välja viivise menetluskulult

212,50 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik