1-12-7707/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7707

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 16. novembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Margus Kaarma (isikukood 36512256040)

kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 16. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Kaarma tunnistati süüdi ja teda karistati Tartu Maakohtu 4. detsembri 2012 otsusega

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 9 kuu ning KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta pikkuste

vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 1. aprilli 2008 otsusega Margus Kaarmale mõistetud

karistuse kandmata osa 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning tema liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis moodustati 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti tema karistuse algust

29. veebruarist 2012 ja karistusaeg lõpeb 28. veebruaril 2019.

2. Tartu Maakohtu 16. novembri 2016 määrusega jäeti Margus Kaarma vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

2.1

Maakohus leidis, et tulenevalt Margus Kaarma varasemast elukäigust ja tema pikaaegsest

sõltuvusest narkootilistest ainetest esineb jätkuvalt suur risk, et ta hakkab vabaduses tarvitama

narkootilisi aineid ja sellega seoses on nähtav ka uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Piisavat

veendumust, et karistus on Margus Kaarma puhul oma eesmärgi täitnud, ei teki. Samuti ei ole alust

arvata, et elektroonilise valve kohaldamine teeb lõpu tema kuritegelikule aktiivsusele ja ta ei suhtle

kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega läbikäimine tõstab uue kuriteo tõenäosust veelgi.

2.2

Maakohus nentis positiivse asjaoluna seda, et Margus Kaarma on vangistuse jooksul

näidanud üles mõningat motivatsiooni sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, on omandanud

puidupingitöölise eriala ja osaleb majandusabitöödel. Margus Kaarmal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused ja haginõuded. Vabanedes on tal kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise

valve kohaldamiseks, samuti on võimalik asuda tööle ning tal on toetavad ema ja vend.

2.3

Maakohtu hinnangul seab kriminaalhoolduse tulemuslikkuse kahtluse alla asjaolu, et Tartu

Maakohtu 23. aprilli 2010 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-2586 vabastati Margus Kaarma

vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ja talle määrati 2 aasta 3 kuu pikkune katseaeg ühes

allutamisega käitumiskontrollile ning määrati KarS § 75 lg 2 kohaselt lisakohustused. Sellegipoolest

pani ta toime uued kuriteod ning ta vahistati. Seega ei kasutanud Margus Kaarma talle antud

võimalust ja usaldust, kuna pani katseajal toime uued kuriteod. Sealjuures oli ta täielikult teadlik

sellega kaasuvatest tagajärgedest. Arvestades varasemalt toimepandud kuritegusid ja kuritegu, mille

eest süüdimõistetu vangistusena karistust kannab, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine

õiguskorra kaitsmise huvidega proportsionaalne.

2.4

Maakohus märkis veel, et korduv kriminaalkorras karistamine samaliigiliste kuritegude eest

viitab Margus Kaarma riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele ja annab tunnistust

sellest, et tal puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Kogu karistusaja ära

kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Margus

Kaarma suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Margus Kaarma kaitsja vandeadvokaat Marko Normann taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja oma kaitsealuse vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema

kohustamisega alluda elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile tulenevalt KarS § 75 lg 2 p-dest

2, 21, 4, 7 ja 8.

3.1

Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu esineks Margus Kaarma pikaajalise sõltuvuse

tõttu suur risk, et ta hakkab vabaduses narkootilisi aineid tarvitama. Sellest väitest selgub, nagu ei

oleks isikuid, kes on tarvitanud narkootilisi aineid, üldse võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kohus

isegi ei kaalunud võimalust, et 5 aastaga on võimalik sõltuvusprobleemidest lahti saada. Samuti

oleks kohus saanud kohustada Margus Kaarmat tegema läbi ambulatoorse ravi sõltuvusprobleemide

kõrvaldamiseks.

3.2

Kaitsja leiab ka, et 5 aastat tagasi katseajal uue kuriteo sooritamine ei ole piisav põhjendus

Margus Kaarma taotluse mitterahuldamiseks ning lisaks ei ole elektroonilist valvet Margus Kaarma

suhtes varem kohaldatud. Seetõttu ei saa anda hinnangut kuritegeliku eluviisi jätkumise osas

elektroonilise järelevalve all.

3.3

Kaitsja märgib ka, et kinnipeetavate enne tähtaega vabastamine on Euroopa riikides väga

levinud meede nii vangide arvu piiramiseks kui ka vanglast vabanenute taasühiskonnastamiseks ja

vangistuse negatiivsete mõjude vältimiseks. Eesti ei peaks selles osas teistest Euroopa riikidest

erinema. Lisaks tuleb arvestada, et ühe vangi ülalpidamine läheb Eesti riigile maksma 1482 eurot

kuus ja Margus Kaarma ülalpidamine kuni karistusaja lõpuni maksab 40 014 eurot (27 kuud).

3.4

Kaitsja toonitab veel, et Margus Kaarma kuritegelik aktiivsus on vähenenud, mida kinnitab

Tartu Vangla seisukoht kuriteoriskide osas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Samuti

on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta Margus Kaarma ema ja venna tervisliku seisukorra.

Ema viibib hooldekodus, sest kinnipeetava vend kui raske puudega isik ei ole võimeline ema eest

hoolitsema. Margus Kaarma on Tartu Vanglas omandanud puidupingitöölise eriala, on osalenud

vangla majandustöödel ja majandusabitöödel, läbinud „Eluviisitreeningu.“ Lisaks ütles Margus

Kaarma maakohtule, et ta on narkootikumidega lõpuarve teinud ja vanadus on pannud teda asjade

üle järele mõtlema. Ta soovib oma tegudega tõestada, et suudab vabaduses olla probleemideta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Esitatud kaebus jääb seega täielikult

tagajärjetuks.

5. Eelmärgitud seisukohta tingib asjaolu, et sarnaselt maakohtu poolt leituga, ei saa ka

kriminaalkolleegiumi hinnangul Margus Kaarma karistuse eesmärke lugeda täidetuiks, s.o puudub

kindlus kinnipeetava suutlikkuses ja motiveerituses käituda edasiselt seaduskuulekalt ja täita

korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Nimelt ei saa olukorras, kus süüdimõistetut on

kriminaalkorras karistatud koguni seitsmel korral ning ta on ebaõnnestunud ka käitumiskontrolli

järgimisel, tekkida juba praegu veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu.

Tähelepanuväärne on seegi, et ka vangistust kannab Margus Kaarma juba kuuendat korda, ehk siis

tema kuritegusid ei ole ära hoidnud ka mitmed vabadusekaotuslikud karistused. Veel tuleb lisada, et

esimene kohtuaste on põhjendatult pööranud suurt tähelepanu ka kinnipeetaval diagnoositud

sõltuvusele narkootilistest ainetest, käsitledes seda täiendava riskitegurina.

6. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei saa

olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni seitsmel korral,

vaid tema vangistusaegse käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsuse tõttu tekkida

veendumust selles, et süüdimõistetu kuritegelik käitumine enam ei kordu ja ta suudab katseaja

läbida rikkumisteta. Seda enam, et vangistusasutuse koostatud iseloomustuse kohaselt on Margus

Kaarma agressiivse käitumisega ning tema huvi muutuda on kaheldav. Samuti ei omista

kriminaalkolleegium kinnipeetava poolt narkootikumidest eemal olemisele tervelt 5 aasta jooksul

nii suurt tähendust, nagu seda teeb kaitsja. Seda vaatamata asjaolule, et Margus Kaarma on lisaks

veel paigutatud eluosakonda, kus viibivad kinnipeetavad, kellel on ilmnenud mõningane soov oma

sõltuvuskäitumisega tegelemiseks, ta on osalenud tugigruppide töödes ja läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening.“ Põhjus taolisele positsioonile asumiseks seisneb selles, et Margus Kaarmas

täheldatavad vastavad muutused on toimunud vangistusasutuse kontrollitud keskkonnas, mistõttu ei

saa eeldada, et väljaspool kinnipidamisasutust (ja isegi ambulatoorse ravi korral) tal tagasilangust ei

teki. Olgu märgitud seegi, et kinnipeetava kohta antud iseloomustusest selguvalt moodustavad

Margus Kaarma suhtlusringkonna kriminaalse käitumisega tuttavad, ta suhtleb nende telefoni teel

ka vanglast ning soovib nendega läbikäimist jätkata ka vabanemisel. Ehk siis kokkuvõtlikult

selgubki, et kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise risk on endiselt aktuaalne. Taoline

tõdemus muudab aga täielikult asjakohatuks kaitsja viited Euroopa riikide praktikale

vangistusasutusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses ja ühe vangi ülalpidamisele

arvestatavatele kuludele. Mis puutub aga määruskaebuse väitesse selles, et maakohus on jätnud

arvestamata Margus Kaarma ema tervisliku seisukorra, siis siin on selgunud ema viibimine

hooldekodus ning seega ka temale vajaliku abi osutamine.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus