Legislator Case Law & Legislation
1-15-7269/33 AI generated

1-15-7269/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-15-7269/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated
1-15-7269/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 «1. Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega tunnistati N.B süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 11.02.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7269 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Kohtuasja nimetus Raili Raja

N.B süüdistatuna KarS § 2 järgi /

15 lg 2 p 2 Erakorraline ettekanne

N.B osas Süüdimõistetu

N.B (isikukood XXX), elukoht xxxx. Viibib Viru Vanglas.

Kohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus 08.12.2016

KrMS § 42 1, KarS § 69 lg 6 8 lg

RESOLUTSIOON

1. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametniku Carmel Kondi erakorraline ettekanne rahuldada.

2. Viru Maakohtu 08.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-7269 N.B-le Pöörata täitmisele

mõistetud ja ärakandmata karistuse os (kaheksa) kuud 4 (neli) päeva

a 8 vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamine 04. 10. 2016.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse

arvates väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast.

Määruse väljatrükk saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, teadmiseks N.B-le ja kriminaalhooldusmentnikule.

2

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega tunnistati N.B süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 11.02.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1

ja 3 alusel asendati vangistus 507 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

18 kuud. Üldkasuliku tööt tegemise ajaks allutati N.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid. - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati N.B üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 24.09.2015.

2. Viru Maakohtu 21.07.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorraline

ettekanne ja pikendati N.B-le Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra, kuna hooldusalune oli töövõimetu, samuti kuna rikkus talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

3. 02.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taas erakorralise ettekande N.B kohta, kuna hooldusalune hoiab kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Kuna isik ei ilmunud

juulis 2016 registreerima, siis ei ole saanud talle juulikuu ÜKT ajakava koostada. Jaotuskava kohaselt oleks pidanud isik sooritama juulis 30 ÜKT tundi. Hooldusalune ei ela kohtu määratud elukohas xxxx alates 04.07.2016, seega rikub KarS § 75 lg 1 p 1 kontrollnõuet ning ei ilmunud 18.07., 22.07. ja 28.07.2016 registreerima, rikkudes KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet. Kuna isik ei ole juulis 2016 ilmunud registreerima, siis ei ole saanud isikult võtta seletusi. Samuti ei ole saan

ud isikut telefoni teel kätte.

4. Seisuga 02.08.2016 on N.B talle kohtu poolt määratud 507 ÜKT tunnist sooritanud

263 tundi, seega tegemata on 244 tundi. Varasemalt on N.B-le tehtud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 27.10.15, kuna isik rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 ja p 6 kontrollnõudeid. N.B ei

ilmunud kahel korral (05.10 ja 12.10.15) registreerima ning lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt; 2) 09.11.2015, kuna isik rikkus KarS § 75 lg 1 p 6 kontrollnõuet, lahkus Eesti territooriumilt (viibis Soomes) ilma kriminaalhooldusametniku loata.

5. 28.07.2016 teostati kodukülastus hooldusaluse elukohta aadressile xxxx, kuna isik ei ilmunud Rakvere esindusse registreerimisele. Kodus oli hooldusaluse kasuisa, kelle sõnul oli N.B viimati kodus umbes 3 nädalat tagasi (04.07.2016). Isiku sõnul võib hooldusalune viibida xxxx. Kasuisa sõnul läks N.B juuli algul Soome tööle, peale seda pole teda näinud.

Kutsed on antud aadressile tulnud. Infot pole saanud edastada, kuna isikul olevat uus telefoninumber.

6. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku

pöörata N.B-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata ÜKT tundide ulatuses. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning on rikkunud korduvalt KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid. Kui N.B ei

ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt

kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada N.B tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

3

7. Kohus saatis N.B-le kohtukutse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 29.08.2016 kell

11.00 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on 13.08.2016 isikule pereliikme kaudu (kasuisa)

kätte toimetatud. 29.08.2016 toimunud kohtuistungile hooldusalune ei ilmunud, mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata.

8. Viru Maakohtu 05.09.2016 määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks ja ta kuulus tabamisel vahistamisele. 19.09.2016 on Viru Maakohus välja andnud Euroopa Vahistamismääruse (EAW), mille alusel on N.B 04.10.2016 kinni peetud Soomes Helsingis ning loovutatud Eestile. Viru

Maakohtu 02.12.2016 määrusega jäeti isiku vahistamine jõusse KrMS § 429 lg 1 p 3 alusel.

9. Kohtuistungil 09.12.2016 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata. märkis Ta , et 08.12.2016 seisuga on N.B talle määratud 507 ÜKT tunnist sooritamata 244 tundi.

10. Kohtuistungil 09.12.2016 tunnistas rikkumisi, kinnitas, et alates juulis 2016 N.B asus tööle Soome ja Eestisse tagasi ei pöördunud.

11. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale

üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

12. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või

kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

13. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalis

ed, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. N.B oli teadlik, et talle määrati

Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 27 vangistust, mis asendati 507 päeva tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama katseajal alkoholi.

N.B-le kohtu poolt 21.07.2016 määrusega võimalus jätkata elu vabaduses anti sooritades üldkasuliku töö tunde ja elades seaduskuulekalt. Vaatamata sellele ta ei ilmunud 18.07., 22.07. ja 28.07.2016 registreerima, rikkudes KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet. Lahkudes alates 04.07.2016 Eestist rikkus ta -

KarS § 75 lg 1 p de 1, 3, 4, 5, 6 toodud kontrollnõudeid.

14. Kohus on sei ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja sukohal, et N.B on

positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja hoidunud kõrvale töö

tegemisest. Kohus leiab, et ei ole suhtunud N.B täie vastutustundega talle antud

või rikkudes teadlikult kontrollnõudeid ning lahkudes malusse oma karistust vabaduses kanda riigist ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta. Kohtu hinnangul võib sellise käitumise puhul tegu olla

4

ka karistuse kandmisest kõrvale hoidmisega. N.B-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

15. KrMS § 432 lg 34

kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust

täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.

16. Riigikohtu lahend 3-1-1-70-15 p 9 annab selgituse seaduse kohaldamisel. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab

vangistust, tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

17. d, mille kogumis N.B-le Eeltoodut arvesse võttes peab maakohus kontrollima, kas teo liitkaristus moodustati, on kuritegudena karistatavad ka käesoleval ajal ja kui, siis kas

nende eest mõistetud karistused jäävad seaduse uues redaktsioonis samasuguste tegude eest ette nähtud karistuste ülemmäärade piiridesse. Kui N.B tegu (teod) ei vasta enam mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule, tuleb ta tühistatud paragrahvi(de) järgi karistusest vabastada või kui talle on mõistetud karistus(ed), mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud

karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, tuleb tema karistust (karistusi) vähendada uues seaduses samasuse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani.

18.

Viru Maakohtu 08.09.2015 otsusega, mille kohaselt KarS N.B on süüdi mõistetud § 215 lg 2 p 2 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust, mida on suurendatud KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 11.02.2013 otsusega ärakandmata karistusega 6 kuud ja 27 päeva

vangistuse võrra. Viru Maakohtu 11.02.2013 otsusega on N.B-le mõistetud karistus KarS § 424 järgi 7 kuud vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. N.B liitkaristuse aluseks olevad teod KarS § 215 lg 2 p 2 ja § 424 järgi on karistatavad ka uue karistusseadustiku järgi ja nende eest mõistetud liitkaristus ei muuda.

19. N.B Määruse tegemise ajaks on talle määratud 507 ÜKT tunnist sooritatud 268 tundi, sooritamata 244 tundi.

20. p Viru Maakohtu 08.09.2015 kohtuotsusega nr 1- Lähtudes eeltoodus tuleb öörata täitmisele 15- 7269 N.B-le 44 tunni ulatuses, milleks on mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 2 8 kuud ja 4 vangistust. päeva

21. N.B karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest Euroopa vahistamismääruse alusel 04.10.2016.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik