3-15-2342/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2342

Haldusasi

FIE Valgu-Lauri talu kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 10. juuli 2015. a otsuse nr 12-

6/230, 15. juuli 2015. a otsuste nr 12-6/231 ja 12-6/232

ning 19. augusti 2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/130-1

tühistamiseks ja toetusetaotluste uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FIE Valgu-Lauri talu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

7. detsember 2016

Menetlusosalised

Kaebaja FIE Valgu-Lauri talu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2016. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. juuli 2015. a otsused nr 12-6/231 ja 12-6/232

täielikult. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. juuli 2015. a

otsus nr 12-6/230 osaliselt, jättes selle jõusse mahetootmise toetuse tagasinõudmise osas.

Tühistada ülejäänud osas see otsus täielikult. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 19. augusti 2015. a vaideotsus nr 12-4/15/130-1, jättes selle kehtima

mahetootmise toetuse tagasinõudmist puudutavas osas.

3. Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit FIE Valgu Lauri talu

2014. a toetusetaotluste mõistliku aja jooksul uuesti lahendamiseks.

4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Hilja Valgu kasuks välja

menetluskulu 30 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar

2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE Valgu-Lauri talu esitas 2014. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) taotlused pindalatoetuse, piimasektori eritoetuse ja mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse saamiseks.

PRIA 2. detsembri 2014. a ja 2. veebruari 2015. a otsustega määrati toetused osaliselt,

vähendades toetusi erinevate rikkumiste tõttu ning nõuti tagasi ka varem määratud toetusi.

Kokkuvõttes kujunes otsuste tulemusena olukord, kus toetuse saamise asemel pidi FIE Valgu

Lauri talu maksma PRIAle tagasi 15 323,89 eurot.

Pärast seda, kui FIE Valgu-Lauri talu oli need otsused halduskohtus vaidlustanud, tunnistas PRIA

22. mail 2015 need otsused kehtetuks ning asus toetusetaotlusi uuesti menetlema.

PRIA 10. juuli 2015 otsusega nr 12-6/230 nõuti FIE-lt Valgu Lauri Talu kokkuvõttes tagasi

mahepõllumajandusliku tootmise toetus kokku 16 937,38 eurot. PRIA 15. juuli 2015 otsusega nr

12-6/231 määrati FIE-le Valgu Lauri Talu ühtne pindalatoetus osaliselt ning suunati

väljamaksmisele 34 285,12 eurot. PRIA 15. juuli 2015. a otsusega nr 12-6/232 määrati pärast

vähendamist FIE-le Valgu Lauri Talu väljamaksmisele kuuluvaks piimasektori eritoetuseks

589,64 eurot.

Toetuste vähendamise põhiliseks põhjuseks oli kokkuvõtlikult see, et kaebaja ei olnud enda

põldudest (rohumaadest) enamikku (63,77% kõigist põldudest) 31. juuliks 2014 niitnud või

karjatanud seal loomi. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tagasinõudmise aluseks oli see,

algse kohustuse aluse maa pindala oli vähendatud üle 30%.

2. Pärast seda, kui FIE Valgu-Lauri talu poolt esitatud vaie viimatinimetatud otsuste

tühistamiseks jäeti PRIA 19. augusti 2015. a vaideotsusega nr 12-4/15-130-1 rahuldamata, esitas

FIE Valgu-Lauri talu kaebuse nende otsuste tühistamiseks. Kaebuse kohaselt otsused tehtud

PRIA kohapealse kontrolli tulemusi arvestades, kuid kontrolli käigus on tehtud menetlus- ja

vormivigu. Samuti on toetuste vähendamise aluseks olnud etteheited formaalset laadi.

3. Tartu Halduskohtu 1. jaanuari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebaja suhtes 2014. a läbi viidud kontroll viidi läbi tänu rikkumise kohta tulnud vihjele.

Seetõttu ei olnud inspektoril kohustust taotlejat kontrollist teavitada ja teda kohapealsesse

kontrolli kaasata. Lõplikud kontrolliaruanded esitati kaebajale kahel korral.

3.2. Kaebaja need väited, milles kirjeldatakse kontrolli läbiviimise detaile 2014. aastal, tuleb jätta

tähelepanuta, kuna 2016. aastal pole neid võimalik enam kontrollida. Ka ei oma need väited

tähtsust.

3.3. Vaidlus käib selle üle, kas 5,38 ha suurune põld nr 95 oli 2014. aastal põllumajanduslikus

kasutuses või võsastunud. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

§ 14 lg 2 järgi on pindalatoetuse määramise kriteeriumiks see, et põld oleks heas

põllumajanduslikus korras ja kasutuses taotluse esitamise aasta 15. juunil. Kohapealse kontrolli

toimumise ajal 7. augustil 2014 oli põld võsastunud. Seega ei saanud see olla sama aasta 15.

juunil heas põllumajanduslikus seisus ning kasutuses. Asjakohatu on kaebaja väide, et kuna ta oli

2014. a sügiseks põllu nr 95 täies ulatuses puhastanud, oli hilisema puuduste kõrvaldamise tõttu

ebaproportsionaalne toetust kolmekordselt vähendada.

3.4. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et PRIA on toetuse vähendamise aluseks pidanud

teise isiku rikkumisi, kuna vaidemenetlus on selle väite osas läbimata.

3.5. Põllumajandusministri 17. veebruari 2010. a määrusega nr 11 „Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,

püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa

säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord § 5 lg 2 järgi pidi 2014. a olema

rohumaa olema niidetud 31. juuliks. Kaebaja rohumaadest oli 2014. a 31. juuliks niitmata 343,5

ha ehk 63,77%.

3.6. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et mahetootmise toetuse vähendamine 50%

ulatuses pole põhjendatud. Põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44

„Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 4 lg 1 p 3 järgi on 31. juuliks niitmise või

karjatamise nõude puhul tegemist mahepõllumajanduse tootmise toetuse baasnõudega. Sama

määruse § 8 lg 5 annab võimaluse selle nõude korduva rikkumise korral vähendada toetust kuni

50%. PRIA hindas niitmise nõude mittetäitmist hindamismaatriksiga arvestades niitmata ala

suurt ulatust (63,77%) kogu kaebaja talu kasutuses olevast põllumajandusmaa pindalast ning sai

tulemuseks vähendamise 21% (10 punkti) ulatuses. Kuna aga maksimaalseks sanktsiooniks oli

kuni 50%, siis jäigi mahetoetuse vähenduseks 50% toetussummast.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. FIE Valgu-Lauri apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada

järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus on põhjenduseks esitanud PRIA seisukohad. Analüüsimata on kaebaja väited.

4.2. Toetuse vähendamise aluseks on PRIA kohapealne 7. augusti 2014. a kontroll. Kaebajat ei

kaasatud õigusvastaselt selle kontrolli läbiviimisele. Kaebaja olnuks kontrolliks kättesaadav.

Isiku kontrolli ajal kohaloleku nõue tuleneb ka PRIA peadirektori käskkirjaga kehtestatud

kohapealse kontrolli läbiviimise käsiraamatust ning Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 art

27 p-st 2.

4.3. Kontrolli tulemusena vormistatud aruanne ja selle lisad on omavahel vastuolus ega vasta

tegelikkusele. Fotodel, mis kajastavad väidetavalt niitmata põldusid, on näha põldudel olevaid

loomi. Osad fotodest on metaandmete järgi otsustades tehtud 8 kuud enne kontrolli, ning

rikkumised on tuvastanud Tartumaa ametnik, ehkki tema Harjumaa põldudel ei käinud. Kaebajal

oli Harjumaal üle 80 looma ning on ilmselge, et neid loomi ei saanud hoida vaid 11,39 ha

suurusel pinnal, nagu on kajastatud aruandes.

4.4. On kahtlus, et põllu nr 95 võsastumist näitavad andmed on ilmselt koostatud tagantjärgi.

4.5. Põldude osas on hinnangu andmisel lähtutud olemasolevast pildimaterjalist ning kui foto on

tehtud valest kohast või ei ole pildilt põllu seisukord täpselt näha, siis kandub ebaõige kirjeldus

üle kontrollakti.

4.6. Kontrollaruanne oli pärast kaebaja poolt allakirjutamist niivõrd oluliselt muutunud, et seda

ei saanud otsuse tegemisel enam arvestada. Vastustaja poolt väidetud „pooliku“ ja „lõpliku“

aruande esitamist õigusaktid ette ei näe.

4.7. PRIA aruande võltsimise faktis on alustatud kriminaalmenetlust.

4.8. Kontrollaruande muutmiseks toodud põhjendused pole usutavad.

4.9. Põllu nr 95 väidetavat võsastumist kinnitab vaid kontroll-leht. Ainus pilt sellest põllust on

tehtud kohast, kuhu toetust ei taotletud. Kaebaja tunnistab, et põld ei olnud niidetud, kuid polnud

ka võsastunud ning puhastati nõutust suuremas ulatuses paar nädalat hiljem.

4.10. Kaebaja on läbinud kohustusliku vaidemenetluse seoses asjaoluga, et arvestati teise isiku

rikkumisi.

4.11. Kaebaja oli esitanud põllu puhastamise tähtaja pikendamise taotluse. Varasemalt oli

selliseid taotlusi arvestatud.

4.12. Niitmise tähtaja ületamine kahe nädala võrra ning seda olukorras, kus kaebaja oli taotlenud

tähtaja pikendamist, ei olnud raske rikkumine. Kohaldada oleks tulnud Euroopa Komisjoni

määruse nr 1122/2009 art 71 lg-t 6, mis lubab toetusi vähendada vaid kuni 15%.

4.13. Kaebaja oli teadlik, tema kohustus mahetootmiseks lõppeb 20. mail 2014.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Fotod põldudest tehti erinevate fotoaparaatidega. Ühel neist oli jäänud seadistamata õige

kuupäev, kuid pildid tehti siiski 13. augustil 2014.

5.2. Ülejäänud osas jääb vastustaja oma seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Vaidlus asjas on kolme erineva haldusaktiga kolme erineva toetuse (pindalatoetus,

piimasektori eritoetus ja mahepõllumajandusliku tootmise toetus) määramise, vähendamise ja

tagasinõudmise üle.

Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus kõigepealt seda, miks oli kaebaja kohapealsesse kontrolli

kaasamata jätmine õigusvastane (osa I). Seejärel hindab ringkonnakohus seda, kas faktilised

asjaolud seoses põldude hooldamisega on hoolimata kaebaja kaasamata jätmisest tuvastatud

õigesti (osa II), kontrollib kaalutlusõiguse teostamist vastustaja poolt (osa III),

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tagasinõudmise õiguspärasust (osa IV) ning

piimasektori eritoetuse tagasinõudmise õiguspärasust (osa V). Viimasena formuleerib kohus oma

lõppseisukohad (osa VI).

I

kaebaja kaasamine kohapealsesse kontrolli

8. Pindalatoetusega seoses on otsuste tegemise põhiliseks faktiliseks asjaoluks PRIA

seisukohtadest nähtuvalt see, et kohapealse kontrolli hetkel olid kaebaja kasutuses olevatest

põldudest 63,77% kas täies ulatuses või osaliselt niitmata/karjatamata või oli niide koristamata.

Samuti tuvastati, et Tartumaal asuv põld nr 95 oli kogu ulatuses võsastunud ja asuti seisukohale,

et see põld pole üldse toetuskõlbulik. Kontrollitavad põllud, mida kaebaja kasutab, asuvad

Tartumaal ja Harjumaal. Nende kohapealsed kontrollid viidi läbi vastavalt 7. augustil 2014 ja 13.

augustil 2014. Kaebajat nende läbiviimisele ei kutsutud.

Kaebaja leiab, et see, et teda ei kaasatud kohapealse kontrolli läbiviimisesse, on õigusvastane.

Vastustaja vaidleb sellele vastu, viidates PRIA käskkirjale nr 1-12/14/50, millega on kehtestatud

2014. aastal nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli läbiviimise käsiraamat PRIA teenistujale.

9. Ringkonnakohus märgib esiteks, et asja materjalidest jääb arusaamatuks selle dokumendi

kehtestamise kuupäev, kuivõrd selle päises on märgitud üksnes „Kinnitatud peadirektori juuni

2014. a käskkirjaga“ (tl 175, kd I). Ka PRIA poolt kohtule esitatud seisukohtades ei selgitata,

millal täpselt see dokument on antud või millal see kehtivuse on omandanud. Kuivõrd tegemist

on haldusorgani töökorraldust reguleeriva siseaktiga, millele ei ole kindlaid teatavakstegemise

reegleid nagu haldusaktil, võtab ringkonnakohus siiski eelduseks, et see akt kehtib.

10. Teiseks osundab ringkonnakohus sellele, et isiku kaasamine haldusmenetlusse ning tema

ärakuulamine on haldusmenetluse üldine nõue, mis tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §

40 lg-st 1. See nõue ei tähenda üksnes formaalset ärakuulamist pärast oluliste

menetlustoimingute sooritamist, vaid eeldab isiku kaasamist ning ärakuulamist võimalikult vara

sellises menetlusetapis, kus isiku ütlustest ja selgitustest on kasu oluliste faktiliste asjaolude

väljaselgitamisel. Selliselt aitab isik realiseerida haldusorganil ka viimase uurimispõhimõtet

(HMS § 6). Ringkonnakohtu arvates on kaheldav, kas haldusorgani töökorraldust reguleeriva

siseaktiga saab ülalnimetatud haldusmenetluse seaduse sätetest ja neis väljendatud põhimõtetest

erandit teha.

11. Sellegipoolest analüüsib ringkonnakohus lähemalt vastustaja poolt viidatud käsiraamatu

regulatsiooni.

Täpsemalt viitab PRIA käsiraamatu peatüki 2.4.1. p-le 3, mis sätestab, et kui taotleja on võetud

käsitsi valimisse vihje alusel, siis ei tohi kontrollist ette teatada. PRIA on vaideotsuses

selgitanud, et kuna kaebaja puhul oli 2014. aastal läbi viidud kontroll algatatud vihje

kontrollimiseks, siis ei olnud inspektoril kohustust taotlejat teavitada ja kohapealsesse kontrolli

kaasata.

Ringkonnakohus ei nõustu PRIA poolt sellele regulatsioonile antud tõlgendusega. Viidatud säte

keelab üksnes kontrollist etteteatamise. Võib eeldada, et selle normi eesmärgiks on vältida seda,

et kontrollitav isik kas kõrvaldab pärast etteteatamist koheselt rikkumise või siis takistab

kontrolli läbiviimist või tõe väljaselgitamist muul moel. Võimalik, et selline eesmärk on ka

legitiimne. Kuid sätte grammatilise tõlgenduse järgi on keelatud üksnes etteteatamine, mitte aga

isiku kaasamine kontrolli läbiviimisse juba selle toimumise ajal. Seega võiks järeldada, et sätte

mõtte järgi ei tohi inspektor küll teada anda sellest, et ta plaanib kohapealset kontrolli läbi viia,

ent kui kohapealset kontrolli on juba alustatud, siis ei laiene see keeld enam isiku kaasamisse

kohapeal. Sellist tõlgendust toetab ka teleoloogiline tõlgendusviis – kui isik kaasatakse kohapeal

kontrolli käigus, ei ole tal enam eelduslikult võimalik toimepandud rikkumist kõrvaldada, sest

suuremahuliste tööde teostamiseks ei ole enam lihtsalt aega. Seega on sätte eesmärk selles

staadiumis kaasamise puhul täidetud. Samal ajal saab sellise käitumise korral täidetud ka

menetlusosalise kaasamise nõue, mis on haldusmenetluses üldiseks nõudeks haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 1 järgi.

Kohapealse kontrolli läbiviimisel isiku kaasamise vajalikkust iseloomustab iseäranis hästi

käesolevas haldusasjas kujunenud olukord, kus poolte vahel on kujunenud suured lahkhelid

selles, milline faktiline olukord kontrolli teostamise ajal põldudel esines. Kui isik on kontrolli

toimumise ajal kohal, siis on tal võimalik anda kohapeal selgitusi, vältida ametniku poolt

eksituste tegemist, juhtida tähelepanu olulistele asjaoludele jne, ning aidata sellega omalt poolt

kaasa selleks, et asjaolud fikseeritaks võimalikult õigelt ning täpselt. Ringkonnakohus peab väga

tõenäoliseks, et kui kaebaja oleks kohapealse kontrolli teostamisel kohal olnud, siis oleks paljud

praegu vaieldavad faktilised asjaolud olnud selged või vähemalt puuduks kaebajal kaalukad

argumendid nende vaidlustamiseks.

12. Sellist tõlgendust kinnitavad ka PRIA käsiraamatu p 2.4.1 ülejäänud alapunktid. Nimelt saab

asuda seisukohale, et alapunkt 3, mille järgi ei tohi kontrollist ette teatada, kui kontroll

algatatakse vihje alusel, kujutab endast üksnes erinormi alapunkt 2 suhtes. Viimane sätestab, et

kohapealsest kontrollist võib isikule teada anda 14 päeva enne kontrolli läbiviimist, kui sellega ei

kahjustata kontrolli eesmärki. Kuid ülejäänud p 2.4.1 sätetest nähtub, et taotleja peaks kontrolli

juures kohapeal siiski olema – nt tuleb talle esitada ametitõend ja isikut tõendav dokument,

reguleeritud on taotleja esindamise alused (alap 4-5), sätestatud on kohustus selgitada isikule

kontrolli eesmärki ning kontrollvalimisse sattumise põhjust ning samuti selgitada kontrolli

käigus, mida parasjagu kontrollitakse (alap 7). Samuti võetakse kontrolli lõppedes taotleja allkiri,

selgitatakse talle kontrolli tulemusi ning võimaldatakse kirjutada omapoolseid märkusi (alap 15)

jne (tl 194p-195p, kd I). Neist sätetest nähtub selgelt, et isik peaks kontrolli juures siiski olema.

Kui vastustaja arusaam, et vihje alusel kontrolli teostamisest etteteatamise keeld õigustab ühtlasi

ka isiku kaasamata jätmise, oleks paikapidav, siis peaks käsiraamatu p-s 2.4.1 (mille pealkiri on

„Käitumine kohapealses kontrollis“) olema ka sellekohane eriregulatsioon, kus reguleeritaks

seda, kuidas viia läbi kohapealset kontrolli ilma taotleja juuresolekuta. Ühestki sättest aga

seesugust regulatsiooni ei nähtu. Arvestades regulatsiooni üksikasjalikkust, on väheusutav, et

sedavõrd oluline küsimus nagu ilma taotleja kohalolekuta kontrolli läbiviimise eripärad oleks

käsiraamatu p-st 2.4.1 välja jäetud, kui sellist kontrolli erandvormi tegelikult kehtestada sooviti.

13. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu jaoks, et ehkki vihje alusel toimuvast kontrollist ei pruugita

isikule eelnevalt teada anda, peab talle tagatud olema siiski võimalus kontrolli läbiviimises

osaleda. Lisaks on kaebaja osundanud mõningatele Euroopa Komisjoni määruste sätetele (nr

65/2011 art 27 p 2 ja 1122/2009 art 32 p 2), kust on samuti väljaloetav, et kohapealse kontrolli

läbiviimise juures peaks olema ka toetust taotlev isik. PRIA ei ole vastuseks neile viidetele mitte

midagi öelnud. Ka ringkonnakohus ei näe alust nende sätete ignoreerimiseks.

14. Ringkonnakohus möönab, et etteteatamise vältimine ühelt poolt ning kontrolli toimumise ajal

isiku kohaloleku tagamine teiselt poolt võivad olla keeruliselt ühildatavad ülesanded.

Sellegipoolest ei ole alust pidada seda võimatuks ning erinevate eesmärkide - ühelt poolt selle

vältimine, et isik enne kontrolli midagi rikkumise kõrvaldamiseks või varjamiseks ette võtab

ning teiselt poolt läbi isiku kohaloleku võimalikult õige ja täpne asjaolude fikseerimine – vahel

peaks olema mõistliku tasakaalu saavutamine siiski võimalik.

15. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaebaja taotles toetust kokku 538,68 ha-le (tl 15, kd I)

ning rikkumist nägi vastustaja seal 63,77% ehk 343,5 ha osas. Ringkonnakohtu arvates ei ole

eluliselt usutav, et kui niivõrd suurele pinnale toetust taotlevale isikule teatataks kontrolli

kavandamisest ka mõnevõrra ette, tagamaks isiku kohalolu kontrolli ajal, siis suudaks isik

kõrvaldada selle etteteatamisaja jooksul kõik puudused. Seepärast pole ringkonnakohus

veendunud PRIA käsiraamatus kehtestatud täieliku etteteatamiskeelu vajalikkuses.

II

faktiliste asjaolude tuvastamine

16. Seega on menetluses toimunud menetlusviga – kaebaja ei olnud kaasatud kohapealsesse

kontrolli selle läbiviimisel. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas käesoleval juhul võis see

menetlusviga tuua kaasa ka ekslikud otsused.

Täpsemalt taandub küsimus sellele, kas asjas vastustaja poolt kindlaks tehtud faktilised asjaolud

on piisavalt ja ümberlükkamatult tõendatud, ning kas juhul, kui kaebaja oleks olnud kontrolli

läbiviimise juures kohal, oleks tõendatud faktilised asjaolud jäänud samasugusteks või mitte.

17. Üheks oluliseks aspektiks, kus kaebaja kohapealsele kontrollile kaasamata jätmine võis kaasa

tuua eksliku lõpptulemuse, väljendub võimaluses, et vastustaja eksis põldude asukoha või sealse

olukorra määramisel. Vastustaja on üritanud tõendada põldude seisukorda muuhulgas fotode ja

skeemidega pildistamise asukoha kohta. Kuid kaebaja on selgitanud, et ta püüdis põldudest

tehtud fotosid võrrelda maastikuga kohapeal ning leidis, et tema arvates ei ole mitmed fotod

tehtud inspektori poolt märgitud kohtadest (tl 3p, kd I). Vastustaja on nimetanud seda väidet

põhjendamatuks ja paljasõnaliseks ning heidab kaebajale ette, et kaebaja pole esitanud enda

väidet kinnitavaid tõendeid (tl 56, kd I), kuid unustab samas, et selliseid tõendeid on kaebajal

esitada väga keeruline kui mitte võimatu, kuna kaebajat ei olnud kohapealse kontrolli juures

kaasas ning talle pole teada, kust fotod tegelikult võeti. Samas ei ole ka vastustaja väited

pildistamise asukohtade osas just maksimaalselt tõendatud, kuivõrd seda kinnitavad üksnes

kaartidele märgitud nooled.

Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus mõningaid kaebaja väiteid lähemalt.

18. Konkreetsemalt on kaebaja osundanud, et kahele Harjumaal väidetavalt põldudest 99 ja 101

tehtud fotole on jäädvustatud hoopis teeäärse kraavi võsa, mille taga on naabri põld ja alles selle

taga asub kaebaja põld (tl 3p, kd I). Selgituseks on nende põldude osas PRIA kaardile märkinud,

„Hooldamata, tegemata, pildistatud eemalt“ (tl 43p, kd I) ning kohtumenetluses on PRIA

selgituseks öelnud, et põldude nr 99 ja 101 osas on ka eemalt tehtud piltidelt näha, et põllud on

hooldamata (tl 56, kd I). Samas, kui neid pilte lähemalt uurida, siis Kohtute Infosüsteemis (KIS)

olevatelt fotod (PRIA vastus kaebajale, lisa 5, fotod nr 20414 (põld nr 99) ja 260415-260416

(põld nr 101)) PRIA seisukohta ei kinnita. Fotolt nr 260415 (põld nr 101) on näha lihtsalt väga

lähedalt pildistatud võsa. Võimalik on näha, et võsa taga on mingil määral nii lagedamat ala kui

võsa, aga täiesti võimatu on sellelt pildilt aru saada, kus algab kaebaja põld nr 101 ning milline

on selle seisukord. Sisuliselt sama kehtib ka piltide nr 260414 (põld nr 99) ja nr 260416 (põld nr

101) kohta – on näha, et pildid on tehtud läbi okste (võsa), piltide taga on näha mingil määral

lagedamat ala ning selle järel ka võsasemat/metsasemat ala, kuid puudub selgus, kust täpselt

algasid kaebaja põllud nr 99 ja 101 ning milline oli nende seisukord. Vastustaja väide, et ka

eemalt tehtud piltidelt on näha, et põllud on hooldamata, ei ole selles olukorras piisav.

Ringkonnakohus ei saa välistada, et fotodel taamal algav võsa jäi hoopis pildistamiskoha ja

kaebaja põllu vahelisele naabri põllule (vastustaja ei eita, et kolmanda isiku maa oli enne kaebaja

põldu) ning varjas seega vaate kaebaja põldudele nr 99 ja 101 täielikult. Ning seega ei anna fotod

edasi tegelikult neil põldudel valitsenud olukorda. Lisaks osundab ringkonnakohus sellelegi, et

nende põldude pildistamisskeemi järgi otsustades (tl 43 p, kd I; sama ka KIS, vastus kaebusele,

lisa 4, PDF-fail, leht 5) olid vaidlusalused põllud 99 ja 101 pikad ja kitsad maaribad. Pildistatud

oli aga neid üksnes otste suunast ning sedagi üle naabri põllu. Isegi kui fotodel taamal olev võsa

jäi juba kaebaja maale, st tema põlluribade otstesse, pole teada, milline oli olukord ülejäänud

põlluosadel.

19. Harjumaa põllu nr 2 osas viitab kaebaja, et fotodelt nähtuvalt on põld piiratud karjusega ning

sellel on näha ka tünn mineraalidega, mis viitab sellele, et samal tükil on fotode tegemise ajal

viibinud loomad (tl 3p, kd I). Vastustaja vaidleb sellele vastu, leides et karjus ja tünn ei tõenda

loomade olemasolu ning et põllust on tehtud 3 fotot erinevas suunas ning loomi ei ole neil näha

(tl 56, kd I). Ringkonnakohtu arvates pole PRIA selgitused piisavad. Nähtuvalt fotode tegemise

skeemist (KIS-s PRIA vastuse lisa nr 4, PDF-faili leht 4) on põld nr 2 küllaltki suur ning fotod on

tehtud kõik sisuliselt ühest ja samast asukohast. Fotodelt (PRIA vastuse lisa 5) on põld nr 2 osas

näha, et põld on osaliselt niidetud, kuid põllul on ka kõrget rohtu ning üksikuid puid-põõsaid,

mis võisid loomi varjata. Seega ehkki ringkonnakohus möönab, et elektrikarjus ja mineraalainete

nõu põllul ei tähenda vältimatult loomade olemasolu, on see siiski tugev alus kahtlemaks väites,

et loomi sellel põllul üldse polnud. See olukord ilmestab kujukalt, kuivõrd vajalik olnuks tõe

väljaselgitamiseks see, et kaebaja või tema esindaja oleks viibinud kohapealse kontrolli juures.

20. Harjumaa põllu nr 6 osas toob kaebaja esile, et kui kaardile on vastustaja märkinud, et

punktiirjoon on niitmispiiriks (KIS-s PRIA vastuse lisa 4, PDF faili leht 1), siis tegelikult nähtub

sama põllu kohta tehtud piltidelt, et maa on karjusega ümbritsetud ja sellel asuvad loomad (tl 3p,

kd I). Vastuseks on PRIA selgitanud, et loomad olid küll karjamaal, kuid piltidelt on selgesti

näha, et karjatamine ei ole andnud nõutud tulemust (tl 56, kd I). Ringkonnakohtule jääb sellise

vastuse kontekstis arusaamatuks, mille põhjal tähistas PRIA kaardil punktiirjoonega niitmispiiri.

Põllu nr 6 kohta esitatud fotod sellele vastust ei anna (vt KIS-s PRIA vastuse lisa 4). Lisaks

osundab ringkonnakohus, et kuigi osadel põllu nr 6 kohta tehtud piltidel on tõepoolest raske

tuvastada niitmise või karjatamise jälgi, on seal näha kohti, kus rohi on selgelt madalam (pildid

nr 130820146092 ja 130820146091). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mida heidab

vastustaja ette nt pildi nr 130820146091 puhul, kus on näha karjamaa koos loomadega ning mis

põhjustel ei saa seda maad pidada rohumaaks, mille hooldatus on saavutatud karjatamisega (vrd

tl 56, kd I).

21. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaasamata jätmine kohapealsele

kontrollile võis endaga kaasa tuua ka selle, et vastustaja ei saanud tegelikku ja täielikku

ülevaadet vaidlusalustel põldudel valitsenud olukorrast. See võis omakorda viia asjas ebaõigete

otsustuste tegemiseni.

22. Kaebaja Tartumaal asuv põld nr 95 on jäetud täielikult ilma toetuseta põhjendusel, et toetust

ei maksta põllu kohta, mis ei olnud 2014. aastal põllumajanduslikus kasutuses või mida ei

kasutatud üldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt (tl 19 ja 22p, kd I). Kohtumenetluses on

PRIA selgitanud, et see põld oli täies ulatuses võsastunud (tl 58, kd I, tl 99, kd II).

See põld oli 8,04 ha suurune. Toetust taotles kaebajal sellele 5,38 ha ulatuses (tl 5, kd I), kuid

ometigi on sellest põllust tehtud asja materjalidest nähtuvalt üksainus foto (vt KIS-s PRIA

vastuse lisa 6). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et niivõrd suure põllu puhul ei pruugi

üksainus foto tõendada põllu täielikku võsastumist. Viidatud fotolt on ilmne, et sellele ei ole

jäänud kogu põld ei 8,04 ha ega 5,38 ha ulatuses, kuna pildistatud on suhteliselt läheda maa pealt

põõsaid ning on selge, et nähtav ala ei ole suur. Samas osundab ringkonnakohus, et pildi

alaservas on selgelt näha niidetud ala, mistõttu tekib kahtlus, kas PRIA seisukoht, et see põld oli

täies ulatuses võsastunud, on ikka paikapidav. Oluline on seegi, et kaebaja väitel on see pilt

tehtud just sellest kohast, mis oli toetusõiguslikust pinnast välja jäetud (tl 87, kd II). Kui vaadata

selle põllu kaardile märgitud pildistamise asukohta (KIS-s PRIA vastuse lisa 6), siis on võimalik,

et kaebaja seisukoht on isegi õige, kuivõrd kaardil on näha punase punktiirjoonega ümbritsetud

tumedamad alad, mida on võimalik mõista selliselt, et need on 8,04 ha suurusest põllust kaebaja

poolt välja jäetud alad, millele ta toetust ei taotlenud (vrd tl 42p, kd I). Ning tõepoolest on sellel

kaardil foto tegemise suunda tähistav nool suunatud ühele sellisele punktiirjoonega ümbritsetud

tumedamale alale ehk siis eelduslikult samadele põõsastele, mis on kõnealuselt fotolt näha.

PRIA ei ole kaebaja poolt esiletoodud küsitavustele seoses sellel põllul olnud faktilise olukorra

tuvastamisega sisuliselt vastanud ega kaebaja kahtlusi ümber lükanud, vaid on piirdunud lihtsalt

tõdemusega, et põld nr 95 oli täies ulatuses võsastunud ning vastustajal ei ole selles osas põhjust

senist seisukohta muuta (tl 99, kd II). Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et põllu nr

95 täielik võsastumine kontrolli ajal, nagu väidab vastustaja, ei ole tõendatud. Jällegi osundab

ringkonnakohus sellele, et kaebaja kaasamine kohapealse kontrolli läbiviimisesse oleks oluliselt

suurendanud tõenäosust, et põllu faktiline seisukord fikseeritakse viisil, mis ei oleks

võimaldanud enam hilisemaid vaidlusi selle põllu seisukorra osas.

23. Eeltoodust nähtub, et mitme põllu osas ei ole PRIA seisukohad tõendatud. Ringkonnakohtu

hinnangul on need puudused piisavad, asumaks seisukohale, et PRIA on tuvastanud faktilised

asjaolud ebaõigesti ning seetõttu on PRIA lähtunud ebaõigesti eeldusest, et vaidlusalused põllud

olid hooldamata või ei olnud põllumajanduslikus kasutuses. Ehkki ka kaebaja ei vaidlusta seda,

et ta ei jõudnud kõiki põlde tähtaegselt niita, on kujunenud olukorras täielikult ebaselge see,

millises ulatuses saab kaebajale ette heita põldude hooldamata jätmist. Seetõttu pole alust lugeda

vaidlustatud haldusakte ka osaliselt õiguspäraseks ning neid selles osas kehtima jätta, kuna on

teadmata, millises ulatuses on PRIA tuvastanud rikkumised õigesti.

III

kaalutlusõiguse teostamine ja aktide põhjendamine

24. Lisaks pole ringkonnakohus veendunud, et PRIA viis asjas läbi kaalumise õigesti.

Kaalumisvigu võib järeldada järgnevatest asjaoludest.

25. Esiteks on oluline see, et kaebaja oli esitanud 30. juulil 2014 taotluse niitmise tähtaja

pikendamiseks. Kaebusele esitatud vastusest on võimalik järeldada, et PRIA võttis seda aluseks

vaid niivõrd, et ei lugenud rikkumist tahtlikuks (tl 59, kd I). Samas ei ole PRIA kaebajale

vastanud ega selgitanud, miks ta taotlust ei rahuldanud, st niitmistähtaega ei pikendanud. See on

eriti arusaamatu, arvestades seda, et kaebaja sõnul oli ta sarnaseid taotlusi esitanud neli viimast

aastat ning alati oli PRIA tema taotluse rahuldanud, kuid seekord kaebajale mingit vastust

taotlusele ei saadetud ning põlde kontrolliti alles pärast täiendavalt taotletud tähtaja möödumist

(tl 6, kd I). Seega ei ole PRIA kaebaja taotlust üldse sisuliselt lahendanud ega enda käitumist ka

selgitanud. Ka ei nähtu kuskilt, et PRIA oleks kaalunud seda, kas varasem PRIA käitumine, kus

ta oli neljal aastal kaebaja sellesisulise taotluse rahuldanud, võis kaebajas tekitada õiguspärase

ootuse, et tema taotlus rahuldatakse ka seekord, ning vastavalt võis see mõjutada põldude

olukorda kontrolli teostamise hetkel. Ringkonnakohus märgib ka, et selline käitumine PRIA

poolt, kus ta isegi ei reageeri isiku tähtaja pikendamise taotlusele, vaid asub selle asemel

teostama kontrolli isikut kaasamata, ei ole kindlasti kooskõlas hea halduse põhimõttega.

26. Lisaks ei nähtu kaalumist otsustuses, millega otsustati kaebaja toetust vähendada. Nimelt

lisaks sellele, et põldude väidetava niitmata jätmise tõttu ei määratud kaebajale kõigi põldude

eest toetust, vähendati 10. juuli 2015. a otsusega nr 12-6/230 täiendavalt veel seda toetust, mida

talle määrati, 50% võrra (tl 20, kd I). Kaebaja hinnangul ei ole talle toetuse vähendamist

arusaadavalt põhjendatud. Vastustaja seisukohtadest nähtub, et ta pidas siin oluliseks niitmise

nõude rikkumise korduvust, kuna määruse nr § 8 lg 5 annab võimaluse nõude korduva rikkumise

korral, arvestades selle rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust, vähendada toetust kuni 50%.

Vastustaja hindas niitmise nõude täitmata jätmist hindamismaatriksiga – rikkumise tõsidust,

ulatust ja püsivust hinnates saadi vähendamine 21% (10 punkti) ulatuses. Korduva rikkumise

korral korrutatakse sanktsioon Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 art 71 lg 5 alusel

kolmega, mistõttu saadi vähendusprotsendiks 63%, kuid kuna maksimaalne sanktsioon oli 50%,

siis jäigi vähendamisprotsendiks 50% (tl 60, kd I).

Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 art 18 selgitab toetuse

vähendamise kriteeriumeid (rikkumise tõsidus, ulatus ja püsivus) järgnevalt. Täitmata jätmise

tõsidus sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumide

taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud. Ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele.

Püsivus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada.

Seoses nende kriteeriumitega osundab ringkonnakohus kõigepealt kaebaja poolt väljatoodule, et

ta kõrvaldas puuduse mõned nädalad hiljem (nt tl 6p, kd I). Vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et

seda asjaolu oleks arvesse võetud ja selle tähendust muude asjaoludega võrreldes kaalutud.

Samas oli see asjaolu ringkonnakohtu hinnangul siiski oluline, kuna kui rikkumine kõrvaldatakse

mõned nädalad hiljem, tekib küsimus, kuivõrd tõsiselt saab siis rääkida rikkumise püsivusest.

Olukorda, kus rikkumine mõne nädala jooksul kõrvaldatakse, ei saa pidada ilmselt pidada

maksimaalselt püsivaks.

Teiseks ei ole vastustaja pidanud oluliseks seda, et järgmisel, 2015. aastal, kehtestati rohumaa

hooldamise tähtajaks 10. august (tl 6p, kd I). Kaebaja suhtes oli aasta varem tehtud kontrolli 7.

augustil 2014, st aasta hiljem ei oleks saanud talle samas olukorras rikkumist enam ette heita.

Vastustaja arvates ei tee niitmistähtaja nihutamine 2015. aastal tagantjärgi olematuks kaebaja

poolt 2014. a toime pandud rikkumist (tl 59, kd I). Sellisel kujul on see väide küll õige, ent

ometigi leiab ringkonnakohus, et see asjaolu väärinuks kaalumist rikkumise tõsiduse aspektist.

Ringkonnakohtu jaoks on nimelt küsitav, kas kaebaja rikkumist, mis fikseeriti enne uue tähtaja

möödumist, saab pidada tõsiseks määruse nr 44 § 8 lg 5 mõttes. Vastustaja ei ole aga sel

küsimusel üldse peatunudki.

27. Seega esines rikkumise püsivuse ja tõsiduse aspektist ilmselgelt olulisi asjaolusid, mida oleks

tulnud enne toetuse vähendamist hinnata. Ilma kaalumise ja sellekohase põhjenduseta on

kaheldav, kas kaebajale etteheidetav rikkumine – põldude hooldamata jätmine, mis on suures

osas fikseeritud 7. augustil, st ajal, mille ületamist järgmisel aastal rikkumiseks ei loetud, ning

kus rikkumine mõne nädala jooksul kõrvaldati – on viidatud art 18 mõttes tõsine, püsiv ja

ulatuslik. Igal juhul ei nähtu vaidlustatud otsustest põhjendusi, miks mõju selliseks loeti.

Ringkonnakohus märgib, et toetuse nõuete kontrollaktis esitatud hindamismaatriks, kus nende

kolme kriteeriumi eest jagatakse punkte vahemikus 1-4 ning punktide juures on abstraktne

kirjeldus punktisummale vastavast olukorrast raskusastmete kaupa (tl 32-32p, kd I), ei ole selge

ega arusaadav haldusakti põhjendus. Seda ei saa lugeda korrektseks haldusakti motiveerimiseks

ning samuti ei võimalda see teha järeldusi selle kohta, kas ja kuidas kasutas PRIA kaalutlusõigust

kontrollaktis märgitud tulemustele jõudmisel. Ka Riigikohus on selgitanud, et hindamismaatriks,

mille alusel PRIA määrab toetuse vähendamise ulatuse, ei tohi kaalumist takistada ega välistada.

Õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks peab haldusel olema võimalik ka hindamismaatriksis

sätestatud piire ületada ning järgida sealjuures muuhulgas proportsionaalsuse põhimõtet

(RKHKo 3-3-1-77-14, p 18).

28. Kuna eelkirjeldatud kaalumist vaidlustatud otsustest ei nähtu, ei ole ringkonnakohus

veendunud, et PRIA jõudis õigele tulemusele, kui vähendas kaebaja mahetoetust 50%, st

maksimaalses ulatuses, mida võimaldab määruse nr 44 § 8 lg 5. Sisuliselt on PRIA 10. juuli

2015. a otsuses nr 12-6/230 rajatud kogu toetuse 50%-lise vähendamise põhjendus üksnes

rikkumise korduvuse faktile. Sellega on vastustaja rikkunud HMS § 4 lg-t 2, kuna ei nähtu, et ta

oleks asjas olulisi asjaolusid arvestanud ja põhjendatud huve kaalunud. Kuna ülal toodud

asjaolusid pole kaalutud ega vastavalt ka sellekohaseid põhjendusi vaidlustatud haldusaktides

esitatud, saab rääkida ka HMS § 56 lg-s 1 ja 3 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumisest.

29. Seoses haldusaktide põhjendusega märgib ringkonnakohus veel, et vaidlustatud 10. juuli

2015. a ja 15. juuli 2015. a otsused ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuna need ei ole

selged ja üheselt mõistetavad, nagu nõuab HMS § 55 lg 1 ning põhjendatud vastavalt HMS § 56

nõuetele. Neis haldusaktides on esitatud kõigepealt sissejuhatus, milles on viidatud ka

erinevatele õigusnormidele, ning see kõik on esitatud küllaltki abstraktses vormis. Seejärel on

otsustes nr 12-6/230 ja 12-6/231 esitatud tabel, kus on esitatud erinevad märksõnad (kogus,

koefitsient, ühikumäär, põllu nr jne) ning selle all numbrid, osa neist miinusmärkidega.

Märkuste lahtris on samas tabelis esitatud lakooniline selgitus. Võimalik on aru saada, et märkus

kujutab endast lühiselgitust, millised faktilised asjaolud on vastava põllu puhul toetuse

arvestamisel ja vähendamisel arvesse võetud, kuid sageli jääb raskesti mõistetavaks, mida on

täpselt selle märkuse all silmas peetud. Eriti oluline on aga see, et puuduvad arusaadavad

selgitused, kuidas on selliste faktiliste eeldusteni jõutud. Nii on nt 10. juuli 2015. a otsuse nr 12-

6/230 sissejuhatuse lõpetuseks küll öeldud, et „võttes arvesse eelnimetatud õigusaktid,

07.07.2015 vaideotsuse nr 12-4/15/104-1 ja esitatud taotluse ning arvestades taotlejale

kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse

lisas esitatud põhjendustega“ (tl 18p, kd I), kuid selgemalt on jäetud märkimata, milline osa neist

viidatud dokumentidest täpsemalt kujutab endast haldusakti põhjendust ning kuidas on isikul

võimalik nendega tutvuda. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakti motivatsioon esitatakse

mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule

dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist

kujutab endast haldusakti põhjendust (vt RKHKo 3-3-1-28-04, p 17). Käesolevad haldusaktid

neile nõuetele ei vasta. Haldusaktide põhimotiivid on niivõrd lakoonilised ja lünklikud, et üksnes

nende haldusaktide pinnalt ei ole võimalik aru saada, miks on PRIA selliste otsustusteni jõudnud.

Muudele dokumentidele on aga viidatud niivõrd üldiselt, et ei ole võimalik aru saada, milline osa

neist peaks kujutama haldusaktist välja jäänud täpsemat põhjendust.

Ehkki eelnevad seisukohad on paljuski esitatud PRIA 10. juuli 2015. a otsuse nr 12-6/230 põhjal,

laieneb sama ka 15. juuli 2015. a otsusele nr 12-6/231 ja nr 12-6/232. Viimase puhul jäävad

otsustuse motiivid eriti arusaamatuks, sest selles on peale tavapäraste viidete erinevatele

õigusaktidele märgitud üksnes, et „ELÜPS § 111 lõike 4 alusel teeb PRIA toetusraha

tagasinõudmise otsuse. Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid, esitatud taotluse ning 7.07.2015

vaideotsuse nr 12-4/15/104-1 määrata piimasektori eritoetus taotlejale Valgu-Lauri Talu summas

879,29 EUR ja suunata täiendavalt väljamaksmisele toetus summas 589,64 EUR.“ (tl 23, kd I).

Nii ei ole üksnes selle haldusakti lugemise põhjal võimalik vähimalgi määral järeldada, mis

põhjusel kaebajalt piimasektori eriteotus tagasi nõuti. Puudustele vaidlustatud haldusaktide

põhjendamisel osundab ilmekalt ka tõsiasi, et ringkonnakohtu istungil oli isegi PRIA esindajal

keeruline lahti selgitada erinevaid vaidlustatud haldusaktide osiseid ning vastavaid faktilisi

asjaolusid (vt ringkonnakohtu istungi protokolli).

Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki eelnevalt on kohus analüüsinud vaidlustatud haldusakte

ka sisuliselt, on äsja viidatud puudused vaidlustatud haldusaktide põhjendamises sellise

tõsidusastmega, et võivad olla ka iseseisvalt nende haldusaktide tühistamise aluseks. Käesolevas

asjas arvestab ringkonnakohus neid puudusi siiski koos eelnevalt ja järgnevalt esitatud

etteheidetega kõnealustele haldusaktidele ning nende andmise menetlusele.

V

varem makstud mahetootmise toetuse tagasinõudmine

30. Lisaks sellele, et kaebajale määratud toetusi vähendati, nõuti temalt tagasi ka aastatel 2009-

2013 makstud mahetootmise toetus selle maa osas, mille võrra oli algselt mahetootmise

kohustusega määratletud maa pindala vähendatud üle 30%. Õigusliku alusena selleks oli viidatud

määruse nr 44 § 3 lg 3, § 12 lg 1, § 16 lg 1, § 17 lg 6 ja Euroopa Komisjoni määruse nr

1974/2006, art 44 lg 1 (tl 20-20p, kd I).

Aluse selleks annab eeskätt määruse nr 44 § 17 lg 6, mille järgi võib enne 2012. aasta 2. maid

mahetootmise kohustuse võtnud toetuse saaja vähendada algset kohustuse alust maad kuni 30%

ilma, et selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

31. Kokkuvõtlikult väljendudes tõusetus PRIA seisukohtadest nähtuvalt toetuse tagasinõudmise

situatsioon sellest, et kui tavapäraselt on võetud mahetootmise kohustuse perioodi kestvuseks

viis aastat, siis kaebajal, kellel muidu oleks see viieaastane periood 2014. a mais läbi saanud,

pikenes mahetootmise kohustus seetõttu, et ta võttis 2012. ja 2013. aastal üle teiste isikute

mahetootmise kohustused (tl 9-10p, kd II) ning kuna need kohustused olid alanud 2010. aastal,

kehtisid need 2014. a lõpuni tulenevalt määruse nr 44 § 10 lg-st 3, millest tulenevalt loetakse

kohustuse ülevõtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus

arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. PRIA seisukoha järgi jätkus sellest tulenevalt

ka kaebaja kohustus mitte vähendada kohustusaluse maa pindala üle lubatud määra (tl 60p, kd I).

PRIA arvates kinnitab seda, et kaebaja oli teadlik enda mahepõllumajandusliku tootmise toetuse

kohustuse pikenemisest asjaolu, et ta oli 21. mail 2014 esitatud taotluses taotlenud ka

mahepõllumajandusliku toetuse taotlust. Tõepoolest nähtub taotlusest, et kaebaja on taotlenud

selles taotluses ka mahepõllumajandusliku tootmise toetust (tl 11-13). Järelikult pidi kaebaja

olema teadlik ka enda mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse jätkumisest ning koos sellega

ka asjaolust, et maade pindala ei tohi langeda alla 30% algse kohustuse aluse maa pindalaga

võrreldes.

32. Ehkki kaebaja on oluliseks pidanud seda, et ta pole esitanud mahepõllumajandusliku

tootmise toetuse pikendamise taotlust ning leiab sellest tulenevalt, et tema

mahepõllumajandusliku tootmise kohustus lõppes 20. mail 2014 (nt tl 88, kd II) ja järelikult ei

saanud hilisem maade vähenemine olla toetuse tagasinõudmise aluseks, vaatab ta siinkohal

mööda sellest, et ta oli ise esitanud 21. mail 2014 taotluse mahepõllumajandusliku toetuse

saamiseks. See kinnitab, et kaebaja pidas enda mahetootmise kohustust jätkuvaks.

33. Seega on mahetoetuse tagasinõudmise osas 10. juuli 2015. a otsus nr 12-6/230 õiguspärane

ning selles osas pole kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust.

VI

piimasektori eritoetuse vähendamisest

34. Piimasektori eritoetuse üheks vähendamise aluseks on ka asjaolu, et kaebaja oli rikkunud

eelnevalt juba käsitletud põldude niitmise (karjatamise) nõuet (tl 24p, kd I, vt ka ringkonnakohtu

istungi protokolli). Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et niitmise nõude rikkumise ulatus ei

ole tõendatud, ei saa õige olla ka piimasektori eritoetuse vähendamine otsuses kajastatud määras.

Kuna vaidlusalune piimasektori eritoetust puudutav otsus (15. juuli 2015. a otsus nr 12-6/232)

kuulub tühistamisele juba seetõttu, siis ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebaja ülejäänud

väidetel seoses piimasektori toetuse vähendamisega (eeskätt nn Leilovi lauda omandi küsimus).

Siiski rõhutab ringkonnakohus, et ei nõustu vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, nagu ei

saanuks kaebaja käesolevas kohtumenetluses selle lauda omandiga seotud küsimustele tugineda

seetõttu, et ta ei ole nende asjaolude osas vaidemenetlust läbinud (tl 58p, kd I). Asjaolu, et selles

küsimuses on kehtestatud kohustuslik vaidemenetlus, ei tähenda, et isik peaks vaides olema

esitanud kõik needsamad põhjendused, mis ta esitab kaebuses, ning kui tal on mõni põhjendus

jäänud vaidemenetluses esitamata, siis ta neid kohtumenetluses esitada ei saa. Kohustusliku

vaidemenetluse läbimise eelduseks on vaide ja kaebuse nõuete kattuvus, mitte nende nõuete

põhjenduste kattuvus. Käesolevas asjas on kaebaja esitatud vaietest (tl 2-3p ja 5, kd II) selgelt

väljaloetav soov muuhulgas ka 15. juuli 2015. a otsuse nr 12-6/232 kehtetuks tunnistamiseks.

Seega on kaebaja ka selle haldusakti osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ning tema

kaebeõigust ei saa sellistel põhjendustel kitsendada.

VI

menetluslikud küsimused

35. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata mahetoetuse tagasinõudmise otsuse osas, kuid

kogu ülejäänud osas kuulub kaebus rahuldamisele. Seetõttu tühistab ringkonnakohus 15. juuli

2015. a otsused nr 12-6/231 ning 12-6/232 täielikult. PRIA 10. juuli 2015. a otsus nr 12-6/230

tuleb tühistada osaliselt, jättes selle jõusse mahetootmise toetuse tagasinõudmise osas, kuid

tühistades ülejäänud osas täielikult. PRIA 19. augusti 2015. a vaideotsus nr 12-4/15/130-1 tuleb

samuti tühistada osaliselt, jättes selle kehtima mahetootmise toetuse tagasinõudmist puudutavas

osas, kuid tühistades ülejäänud osas.

Selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ning rahuldab kaebuse

ülal kirjeldatud viisil. Lisaks haldusaktide tühistamisele rahuldab ringkonnakohus ka

kohustamisnõude ja kohustab PRIA-t kaebaja taotlused osas, milles selle lahendamiseks antud

haldusaktid tühistati, mõistliku aja jooksul uuesti lahendama.

36. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 järgi mõistetakse kaebuse osalise rahuldamise

korral menetluskulud kaebaja kasuks välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on

kaebuse ning apellatsioonkaebuse esitamisel kandnud menetluskulu kokku 30 eurot (tl 49p, kd I,

tl 115, kd II). Arvestades seda, et käesoleva haldusasja puhul on kaebuse rahuldamisele kuuluva

osa proportsioonide hindamiseks mitmeid võimalusi, samuti riigilõivu suurust ning fakti, et

kaebus kuulub rahuldamisele ilmselgelt valdavas enamikus, mõistab ringkonnakohus vastustajalt

kaebaja kasuks välja kogu menetluskulu 30 eurot.

37. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebus kuulus valdavas osas rahuldamisele juba ülal

toodud põhjustel, st eeskätt menetlus- ja vormivigade ning sellega seotud ebapiisava faktiliste

asjaolude tuvastamise tõttu, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebaja poolt

osundatud menetlusviga (segadused kontrollaruannetega, nende korduv koostamine jne). Samas

ei omanud need menetlusvead tähtsust mahetootmise toetuse tagasinõudmise aspektist, mistõttu

ei olnud vajalik käsitleda neid ka selles kohtuotsuse osas, millega kaebus osaliselt rahuldamata

jäeti.

38. Seoses asja uueks läbivaatamiseks kohustamisega möönab ringkonnakohus, et kujunenud

olukorras on PRIA-l väga keeruline tõendada seda, milline olukord kaebaja põldudel 2014. a

suvel valitses. Täielikult ja tõsikindlalt pole seda enam ilmselt võimalik välja selgitadagi. Üks

võimalik lahendus võiks olla see, kui PRIA kuulaks selles küsimuses põhjalikult ära kaebaja

seisukohad ning nad leiaksid olemasoleva tõendusmaterjaliga sobituva ning mõlema poole jaoks

aktsepteeritava versiooni sellest, millises seisukorras kaebaja põllud 2014. aastal olid. Sealjuures

võiks oluliseks eesmärgiks pooltele olla ka see, et välditud saaks järjekordne kohtuvaidlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene