1-16-4903/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4903

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. novembri 2016

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marko Jõgi (isikukood 39102026512),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 10. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 17.06.2016 otsusega tunnistas Marko Jõgi süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja

mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 68 lg-t 1 kohaldades jäi M. Jõgi kandmisele

kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda

karistust M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3961 mõistetud

karistuse ärakandmata osa 9 kuu 9 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis

mõistis tema liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust. Karistusaeg algas 04.03.2016 ja

lõpeb 11.06.2017.

2. Tartu Maakohus 10.11.2016 määrusega jättis M. Jõgi tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

M. Jõgi on oma suhteliselt noorele eale vaatamata varem juba 9. korral kuritegude eest

karistatud (sh isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest). Teda on

karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis

asendati üldkasuliku tööga, rahalised karistused), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused

talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanemist, seda ka katseajal.

M. Jõgi taoline käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki

täitnud. Ta ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Tema kuritegude

soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, sellest tekkinud sõltuvus ja

selle lahendamiseks valitud ebaõiged lahendused. Ehkki isik tunnistab probleemi ning on teinud

püüdlusi alkoholi tarvitamisest loobumiseks, otsides alternatiivseid lahendusi (kodeerimine), on ta

ühe sõltuvuse asendanud narkootikumidega ja vastupidi. Samuti ei ole tõsiseltvõetav M. Jõgi soov

muutuda, kuna tema iseloomustusest nähtub, et vaatamata realistlikule tegevuskavale, mis aitaks tal

oma eluviisi muuta ja uute kuritegude toimepanekut vältida, ei paista ta reaalselt teadvustavat

endapoolse tegevuse ja panustamise vajadust. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb

vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Kuna M. Jõgi varasem kriminaalhooldus on

ebaõnnestunud, siis ei saa olla veendumust ka selles, et kinnipeetav suudab alluda ennetähtaegse

vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Asjaolud, et M. Jõgil on vabaduses olemas kindel

elu- ja töökoht ning lähedaste toetus nii moraalses kui materiaalses mõttes, nimetatud riski ei

vähenda, kuna ka varasemate kuritegude ajal olid tal need tugifaktorid olemas.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse M. Jõgi ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist.

3.1

Oma kaebuses toonitab M. Jõgi, et tema ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui

prokurör. Tema vangistusaeg on möödunud vahejuhtumisteta. Teda on varasemalt küll mitmeid

kordi kohtulikult karistatud, kuid varasemad kuriteod ja karistused on olnud kergemaliigilised kui

praegune. Samuti oli ta toona väga noor ja väljakujunemata isiksus. Selle karistuse kandmise ajal on

ta endale oma probleeme tunnistanud ja nendega tõsiselt tegelema hakanud. See fakt nähtub ka

iseloomustusest. Käesoleva karistuse suurt mõjutegurit ilmestab aga seegi, et tal on 4-aastane tütar

ja elukaaslane. See muudab tema jaoks käesoleva karistuse eriti raskeks ja tingib ka tema püüu end

käsile võtta. M. Jõgi kinnitab, et adub täiesti selgelt, et ta ei ole üksi, vaid vastutab ka inimeste eest,

kes temale loodavad ja temasse usuvad.

3.2

M. Jõgi hinnangul on meelevaldne kohtu väide, et ta vahetas alkoholi narkootikumide vastu.

Nimelt on ta võtnud vastu otsuse, et ta enam ei tarbi ei alkoholi ega narkootikume. Ta mõistab ka, et

lihtsalt seisukohavõtust ei piisa ja vaja on midagi ka reaalselt ette võtta. Just sellega ta vangistuses

tegelenud ongi. Sealt ka eneseabiõpikute lugemine ja töö endaga. Alternatiiviks alkoholile ja

elupõletavale elustiilile on ta avastanud sportimise ja jooga. Temas on soov ja tahe muutuda.

3.3

Määruses sisalduv väide, et kohus ei näe kinnipeetavat endale oma probleemide tõsidust

teadvustamas, on M. Jõgi arvates arusaamatu. Ta on esimest korda oma tütrest eemal ja pingutab

kogu hingest, et võimalikult ruttu tema juurde tagasi jõuda. Tal on vabaduses elu- ja töökoht ning

toetavad lähedased. Peatähtis on aga, et ta ise soovib muutuda ja oma elu teisiti elada. Ka kohus

nentis, et tal on vabanemisel olemas realistlik tegevuskava. M. Jõgi kinnitab, et ta on ka reaalselt

uurinud võimalusi, kuidas kriminaalhooldus saaks teda aidata ning erinevate programmide ja

suunamiste näol on need võimalused oluliselt suuremad kui siin vanglas. Ta tahab ise oma elus uue

lehekülje pöörata ja olla oma lapsele täisväärtuslik isa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu

argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus

korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad

on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid.

Maakohtul M. Jõgi puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale

asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on

kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni üheksal korral, sealhulgas kolmel puhul

vangistusega, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Ehk siis teisisõnu

öelduna, M. Jõgi läbi aastate sooritatud eriliigilised kuriteod ning nende jätkumine ka

kriminaalhoolduse tingimustes, annavad tõsise aluse karta uute kuritegude toimepanemist

edaspidigi.

6. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi,

kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea, kuid vaadates tema kuritegelikku minevikku, üksnes

vangistusaja pinnalt tema püsivat muutumist järeldada ei saa. Seda enam, et käesoleva vangistuse

jooksul ühegi tegevuse või sotsiaalprogrammiga kinnipeetav hõivatud olnud ei ole. Samuti ei ole

võimalik omistada väga suurt tähendust M. Jõgi poolt rõhutatud asjaoludele, s.o lähedaste ja

elukoha olemasolule, soovile olla oma lapsega ning tahtele elada edaspidi seaduskuulekalt.

Kinnipeetava korduvad eriliigilised kuriteod viitavad siiski pigem ohule, et vabaduses võib ta suure

tõenäosusega kuritegude toimepanemist jätkata. Vangla ja prokuröri vastupidine seisukoht kohtutele

siduv ei ole.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus