1-07-8640/449 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-8640

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. novembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Karol Lük (isikukood 37407112713) kaitsja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Mõttus kaudu 80 eurot vandeadvokaat Brigitta Mõttusele tema poolt

määruskaebemenetluses Karol Lükile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Karol Lükilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Karol Lükil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus

„Karol Lük, 1-07-8640, kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 5. mail 2011 otsusega tunnistati Karol Lük süüdi KarS § 114 p-de

1,4 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti KarS § 60 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12. septembril 2018.

2. Tartu Maakohtu 7. novembri 2016 määrusega jäeti K. Lük vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata kinnipeetavat iseloomustavat kõigel positiivsele,

ei saa K. Lüki vabastada arvestades tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning tema

varasemat elukäiku. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

K. Lüki on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Ta pani ligi 20 aastat tagasi toime röövimise ja

tapmise, kaks viimast kuritegu – narkootilise aine tarvitamise ja raske isikuvastase kuriteo pani ta

toime vangistuse ajal. Kuigi kinnipeetav ise vägivalda ei kasutanud, oli ta kaasaaitaja mõrvakatses.

Kohus leidis, et isik, keda on karistatud pikaajalise vangistusega, kuid kes sellele vaatamata on

jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, peaks kandma uue kuriteo eest

mõistetud karistuse kas täielikult või vähemalt suures ulatuses lõpuni. Kohus märkis sedagi, et

kahtleb K. Lüki käitumiskontrollile allutamise mõjususes. Seda, et K. Lük täidab korraldusi

valikuliselt, näitab asjaolu, et ta ei ilmunud määratud tähtajaks vanglasse karistust kandma.

3. K. Lüki kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada taotlus K. Lüki karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

3.1

Täidetud on vabastamise formaalsed eeldused. Kohus on nõustunud sellegagi, et K. Lüki

vabanemisjärgsed tingimused on head – tal on garanteeritud töökoht, hea palk ning seega võimalus

saada igapäevaeluga hästi hakkama ning toetada peret ja alaealist last. K. Lüki õde on lubanud teda

toetada. Ka isiku käitumisele vangistuses etteheiteid teha ei saa – kehtivad distsiplinaarkaristused

puuduvad. Samuti on K. Lükil garanteeritud elukoht elukaaslase tädile kuuluvas majas.

Elukaaslasega, kellega vangistuse ajal lahku mindi, on mõlemapoolne soov koos elama hakata. Pere

on ka peamine põhjus, miks K. Lük soovib ennetähtaegselt vabaneda. Nimelt soovib ta olla oma

lapse kõrval ja teda esimesse klassi minekuks ette valmistada, võtta osa lapse arendamisest ja

kasvatamisest.

3.2

Kohtu põhjendustest ei selgu, miks kaalub isiku minevik üles tema positiivse hinnangu

praegu. Samuti on subjektiivne kohtu hinnang, mille kohaselt näitab see, et isik ei ilmunud karistust

kandma, et tema allutamine käitumiskontrollile ei oleks piisav vahend. K. Lük taotles mitmel korral

karistuse edasilükkamist perekondlikel põhjustel. Sel põhjusel ei läinud ta ka kinnipidamiskohta,

ent ta ei hoidnud karistuse kandmisest eemale ega varjanud end, vaid käis tööl, et tagada perele

äraelamine. K. Lük viibis vabaduses ka tema kohtuasja arutamise ajal, olles alati kättesaadav –

seega ei saa väita, et ta ei alluks kontrollnõuetele.

3.3

Põhjendamatu on tugineda minevikus toimepandud kuritegudele, kui on tõendatud

positiivsete asjaolude esinemine vabanemiseks. Ennekõike peaks siiski hindama isiku käitumist

viimase perioodi karistuse kandmise ajal ja vägagi positiivseid vabanemisjärgseid tingimusi.

3.4

Prokuröri arvamus oli põhimõtteliselt koopia vangla materjalidest. Kuna prokurör ei

osalenud istungil, ei olnud kaitsjal võimalust küsida, mida peaks kinnipeetav üldse tegema, et tema

taotlus rahuldataks, kui olenemata käitumisest (millele etteheiteid ei ole), töö- ja elukoha ning pere

toetuse olemasolule, viidatakse endiselt varasemale karistusele ja ei toetata ennetähtaegse

vabastamise taotlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord kaitsja argumente ning K. Lüki ennetähtaegse

vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse

muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on

saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava

vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses.

Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt on K. Lüki hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks, mis tuleneb

kahe üliraske kuriteo toimepanemisest.

5.1

Kaitsja on välja toonud, et K. Lükil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Üldiselt

loetakse vangistatu õiguspärast käitumist vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

eelduseks. Samas ei saa aga K. Lüki puhul mööda minna asjaolust, et oma kaks viimast rasket

kuritegu on ta toime pannud vangistuses olles.

5.2

Kaitsja põhiargument seisneb selles, et K. Lüki vabanemisjärgsed tingimused on head ning

et need kaaluvad üles isiku mineviku ja toimepandud kuriteo raskuse.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et garanteeritud elu- ja töökoht, õe toetus ning soov pereelu

taastada on iseenesest hinnatavad positiivsetena. Samas on neid asjaolusid maakohus ka arvestanud.

Hinnata tuleb kõiki isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Ehkki maakohus on tingimisi

ennetähtaegse vabastamise vastuargumentidena keskendunud peamiselt kuriteo asjaoludele, K. Lüki

varasemale elukäigule ja hoiakutele, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tal puudub käesolevalt

ohtlikkus ja risk vaid valdkondades, mis puudutavad eluaset ja haridust. Ülejäänud hinnatud

valdkondades (majandus, suhted, alkohol, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) on

täheldatud kas ohtlikkust, riski või mõlemat. Seetõttu ei ole vähemalt ringkonnakohtu hinnangul

põhjust arvata, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud vääralt. Olenemata sellest, et isiku

elutingimused vabanemisel on riskihinnangu kirjeldused head, on vangla iseloomustuses välja

toodud mitmeidki riske (rahaliste raskuste korral oht uute kuritegude toimepanemiseks, hoolimatu

ja riskeeriv käitumine, teatavate kriminaalsele subkultuurile omaste hoiakute ja põhimõtete

kujunemine seoses sellega, et K. Lük on viibinud suure osa elust vanglas), mis ka ringkonnakohtu

arvates kaaluvad üles süüdlase vabanemisjärgsed tingimused ja eesmärgid.

5.3

Ehkki prokurör istungil ei osalenud, on tema kirjalikust seisukohast näha, millistel

põhjendustel on keeldutud K. Lüki ennetähtaegse vabastamise toetamisest.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. Kaitsja vandeadvokaat B. Mõttus esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis

määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 80 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 80 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel K. Lüki kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau