3-14-52498/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52498

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 17. septembri

2014. a vastuse nr 6-16/190 ja toimingute

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12. novembri 2015. a otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Aleksei Pokrase taotlused asjas istungi korraldamiseks,

tunnistajate ülekuulamiseks ja asjas täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar

2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras esitas 1. juulil 2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 5000

eurot, kuna 19. mail 2015 toimunud õhtuse loenduse ajal käisid vanglaametnikud oma mustade

jalanõudega A. Pokrase kambris, kus viimane kandis kartserikaristust, ja tammusid kohal, mis oli

mõeldud madratsi jaoks. See rikkus A. Pokrase inimväärikust.

Viru Vangla jättis 17. septembri 2014. a otsusega nr 6-16/190-4 A. Pokrase kahju hüvitamise

taotlus rahuldamata.

2. A. Pokras esitas 15. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot eelnevalt nimetatud asjaoludel. Ühtlasi palus ta tuvastada

vanglateenistuse ametnike tegevuse õigusvastasuse 19. mai 2014. a õhtuse loenduse ajal. Viru

Vangla tegevus rikkus kaebaja inimväärikust ning hügieeninõudeid.

3. Tartu Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsusega jäeti A. Pokrase kaebus rahuldamata.

Vangla kinnitusel teostasid vanglaametnikud oma tavapäraseid teenistusülesandeid ning

kinnipeetava magamiskohal tammumine ei ole kinnitust leidnud. Viru Vangla mainib, et ei ole

eluliselt usutav, et vanglaametnikud oleks kinnipeetava üle naernud. Kinnitust ei leidnud kaebaja

väide, et vanglaametnikud käisid kambris määrdunud jalanõudega ning määrisid kambri põranda,

mistõttu sai ka voodivarustus mustaks. Seda tõendavad vanglateenistuse ametnike esitatud

õiendid. Kui kinnipeetava arvates oli kambri põrand must, saanuks ta küsida vanglaametnikelt

koristustarbed ja kambri ära koristada, mistõttu puudunuks vajadus käterätikut põrandalapina

kasutada. Vangla on kinnitanud, et kaebaja ei avaldanud soovi koristusvahendite väljastamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Pokrase apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Halduskohus tugineb oma otsuses eranditult valvurite ütlustele, pidades kaebaja öeldut

valeks. Halduskohus oleks pidanud vanglalt välja nõudma videosalvestised, kust oleks näha, et

esmalt sisenesid valvurid D. Šagai kambrisse, kus põrandal olid ekskremendid jne ning seejärel

kaebaja ja teiste kinnipeetavate kambritesse. Seal tammuti kohal, mis oli mõeldud madratsi

põrandale laotamiseks, kuna kambris voodit ei olnud. Valvurid naersid sealjuures. Lisaks ei

väljastanud nad kaebajale puhastusvahendeid ega lappi põranda pesemiseks.

4.2. Kaebaja esitas taotluse asjas istungi korraldamiseks ning palus tunnistajatena istungile

kutsuda D. Šagai, kelle kambrist kanti ekskremente kaebaja kambrisse. A. Streltsovi, A.

Kondratjevi ja A. Kuznetsovi, kelle kambris käidi samuti pärast D. Šagai kambris käimist ning

kellele samuti ei väljastatud puhastusvahendeid.

4.3. Kaebaja palus välja nõuda ka videosalvestised, mis tõestaks seda, millises olukorras oli

D. Šagai kamber ja et pärast seal käimist tulid valvurid kaebaja kambrisse ning tammusid tema

magamise koha peal ning naersid sealjuures.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu

otsuse põhjendused on õiged. Vastuse kohaselt:

5.1. Halduskohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. Väited selle kohta, et kaebaja magamisasemel

trambiti, ei vasta tõele. Puudub põhjus kahelda ametnike ütluste tõelevastavuses.

5.2. Kuivõrd käesoleval juhul on asjas vaidluse all õigusküsimused, puudub vajadus asjas istungi

korraldamiseks. Kuna kaebaja viibis kaebuses märgitud ajal kambris üksinda, ei saa kaebaja

taotluses märgitud isikud anda ütlusi kaebaja kambris toimunu kohta. Asjakohased ei ole ka

nende isikute seletused puhastusvahendite kättesaadavuse kohta. Vastustaja märgib, et talle

teadaolevalt ei ole kaebuse esemeks oleva aja kohta käesolevaks hetkeks videosalvestisi säilinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Asjas esitatud valvurite õienditest (tl 40–43) nähtub, et kaebaja kambrisse ei sisenetud poriste

ega mustade jalanõudega ning ei astutud, vähemalt tahtlikult kohale, kuhu kaebaja paigutas oma

madratsi. Lisaks on valvurid kinnitanud, et vajadusel väljastatakse kinnipeetavatele, kui need

soovi avaldavad, koristusvahendeid. Üks valvurites väitis, et tema nägi kaebajal põrandalappi iga

päev, kui ta tööl viibis. Lisaks märgiti, et kaebaja ei olnud avaldanud soovi põrandalapi

saamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust nende ütluste tõelevastavuses ja õigsuses kahelda.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud mitmete kaaskinnipeetavate ülekuulamist.

Ringkonnakohus leiab, et selleks puudub vajadus, kuna vanglateenistuse ametnike ütlused on

piisavad, et teha asjas õigeid ja põhjendatud järeldusi. Seda enam, et kaebaja viibis

kartserikambris üksi ning seetõttu ei ole nimetatud isikutel võimalik anda ütlusi selle kohta, mis

toimus kaebaja kambris. Lisaks on kaebaja esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks alles

apellatsioonimenetluses. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada

või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Lisaks tuleb tulenevalt HKMS § 198 lg 2 p-st 3

esitada tõendid võimalikult varakult, eelkõige juba halduskohtus, kui sellise tõendi olemasolu oli

kaebajale juba varasemalt teada. Kaebaja on palunud ka videosalvestiste väljanõudmist, kust

nähtub 19. mai 2014. a õhtuse loenduse käik. Kuna vastustaja on väitnud, et selle kuupäeva

videosalvestisi enam ei eksisteeri, ei saa ringkonnakohus neid välja nõuda. Seega on tegemist

tõendiga, mis ei ole kättesaadav (HKMS § 62 lg 3 p 2). Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et

sellelt ei nähtuks ilmselt midagi sellist, mis muudaks eelnevaid seisukohti ja järeldusi. Seetõttu

leiab ringkonnakohus, et asjas puudub vajadus tunnistajate ülekuulamiseks ja asjas täiendavate

tõendite väljanõudmiseks.

10. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Arvestades vaidluse iseloomu

ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine

vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust. Seetõttu

lahendab ringkonnakohus asja HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel kirjalikus menetluses. Kirjalikus

menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna istungi

korraldamata jätmine aitab märgatavalt säästa asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 12. novembri 2015. a otsus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja

taotlused ajas istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite

väljanõudmiseks. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud

menetlusabi jätkuvuse korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene