4-16-7600/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-7600

08. detsembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

T.I, ik XXX, kodakondsus Eesti, elukoht XXXX, töökoht: XXXX AS transporditööline, 1 kehtiv väärteokaristus - - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi.

Vastavalt 29.09.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1469880 (2303,16,001183) 29.09.2016

kell 20:43 Harjumaal, Tallinnas, Ahtri tn 2 juures liikudes Mere pst suunas juhtis T.I mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 25.04.2016 kuni 24.10.2016. Juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt kuni 31.07.2016.a. läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus T.I LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.I-le karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi 18 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et juhtis sõidukit septembrikuus arvates, et juhtimisõigus juba kehtib. Tehnoülevaatus ununes ära.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.I sõiduki

juhtimiselt 29.09.2016, sest ta juhtis sõidukit Volvo V70 reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Tunnistaja Keidi Purde ütluste kohaselt täites tööülesandeid 29.09.2016 kell 20:43 Tallinnas,

Ahtri 2 juures peatas mootorsõiduki Volvo V70 reg.nr XXXX, mis liikus Mere pst suunas.

Sõiduki juhtis T.I ik. XXX, kes esitas juhiloa nr XXXX ja mootorsõiduki

tehnilise passi. Kontrollides andmeid selgus, et isiku juhtimisõigus on karistusena äravõetud 25.04.2016-24.10.2016 ja sõidukil puudub tehniline ülevaatus alates 01.08.2016.

- Maanteeameti sõiduki taustakontrolli 04.10.2016 väljavõttest nähtub, et sõidukil Volvo V70

reg.nr XXXX puudub kehtiv tehnoülevaatus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 04.10.2016 seisuga on T.I

juhtimisõigus äravõetud 25.04.2016 kuni 24.10.2016.

- T.I 12.10.2016 seletuskiri, millest nähtuvalt isik ekslikult ajas segi karistuse lõppemise

aja ühe kuu võrra. Isik palub kergemat karistust, kuna hetkel ei tööta ja uuesti tööle saamine sõltub juhtimisõiguse taastumisest. Väga vabandab.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on T.I 1 kehtiv väärteokaristus ja 1 kehtiv

välisriigi karistus, viimati karistati teda väärteokorras 08.03.2016 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning T.I süü rikkumistes on tõendatud:

- Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 25.04.2016 kuni 24.10.2016. - Ta juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbitud mootorsõidukit.

T.I käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 207 väärteokoosseise ja tema tegu on

õigusvastane. T.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et

karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või

kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on T.I varem väärteokorras karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. Sellise käitumisega on T.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud.

Kohus leiab, et arvestades T.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem karistatud

liiklusrikkumise eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga sanktsiooni keskmäära ulatuses, mille kohus asendab üldkasuliku tööga 15 tundi. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada T.I LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata T.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt