1-16-6781/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht

15. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6781 Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungis

ekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Taavi Kiho süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi; L.T süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Süüdistatavad

TAAVI KIHO, isikukood 39102115718, elukoht xxxx; viibib Viru Vanglas; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Viru Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõisteti

KarS § 424, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 10 kuud 29 päeva vangistust, mida vähendati Viru

Maakohtu 13.03.2015 määrusega, mõistes lõplikuks

karistuseks 7 kuud 2 päeva vangistust; vabanes karistuse kandmiselt 11.05.2015; väärteokorras karistatud korduvalt vahistamine alates 16.06.216 ; tõkend – Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel

L.T , isikukood , elukoht xxxx; XXX

töökoht , tööline; kriminaalkorras karistatud 8 xxxx -l korral, viimati Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõisteti KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 384 lg 1 järgi karistuseks

10 kuud vangistust, mida suurendati Viru Maakohtu

14.01.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mida Viru Maakohtu 02.03.2015 määrusega muudeti, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud

26 päeva vangistust; vabanes 04.11.2015; tõkend puudub

Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar määratud korras RESOLUTSIOON

Juhindud KrMS

238 lg 1 p 4, - es § 233 lg 1, § lg 2, § 310 313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

Tunnistada TAAVI KIHO KarS

199 lg 2 p 7, 8, 9 (enne 15.12.2014 toimepandud süüdi § episood) stust. järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangi

Tunnistada TAAVI KIHO KarS

215 lg 2 p 1, 2 (enne 15.12.2014 toimepandud süüdi §

episood)

6 (kuus kuud vangistust. järgi ja mõista talle karistuseks )

Tunnistada TAAVI KIHO KarS (enne 15.12.2014 toimepandud episood) süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust võrra 1/3 , s.o 6 ning kuu võrra mõista Taavi Kiho lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus kaetuks Viru Maakohtu liit

15.12.2014 otsusega Taavi Kihole e

7 kuud . mõistetud karistus ja 2 päeva vangistust ga

Tunnistada TAAVI KIHO KarS 15.12.2014 toimepandud episood) süüdi § 424 (pärast järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Taavi Kihole lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2016 karistusaja hulka ning Taavi Kiho karistuse kandmise aja alguseks lugeda 16.06.2016.

Taavi Kiho tõkend –

– jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel vahistamine tühistada.

Tunnistada L.T KarS

215 lg 2 p 1, 2 ista talle karistuseks süüdi § järgi ja mõ

6 (kuus kuud vangistust. )

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karist us kaetuks Viru Maakohtu 11.11.2014

otsusega ga t. mõistetud karistuse

1 aasta 9 kuu ja 26 päeva vangistus

TSIVIILHAGI

Rahuldada A N tsiviilhagi ja mõista § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel

solidaarselt Taavi VÕS

Kiholt ja L.T-lt A N kasuks 230 ( eurot, mis kanda välja kakssada kolmkümmend ühe )

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu arveldusarvele nr xxxx - AS s Swedbank.

Rahuldada xxxx

koguduse tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel Taavi

K xxxx koguduse kasuks 270 (kakssada seitsek iholt välja ümmend) eurot, mis kanda ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu arveldusarvele nr xxxx

- Swedbank. AS s

Kui rahalised ded ei lt tasutud, on kannatanutel nõu ole täies ulatuses tähtaegse õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Otsus edastada kannatanu . tele

ASITÕENDID

Asitõendid puuduvad, sõiduauto

xxxx tagastatud A N.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Taavi Kiholt menetluskuluna sundraha riigituludesse. (kuussada nelikümmend viis) eurot

Menetluskulud summas 645 jooksul eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva

Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK

EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK

EE873300333499990003, maksek viitenumber 99916700081479 ning orraldusele märkida

selgitus: nr 1-16-6781, menetluskulud . „Taavi Kiho, “

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 3 ja riigikohtu lahend nr 3

11 alusel jätta L.T lt sundraha - -1-1-24-

(kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta L.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu eurot vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt osutatud (kakssada kolmkümmend neli)

õigusabi eest välja mõistmata. riigituludesse

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on 07.12.2016. kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt

22.12.2016. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

Taavi Kihot süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid , toimepaneva isikuna,

- ajavahemikus 26.-27.11.2013 tungis koos P T, E F, A K ja S K seina lõhkumise teel sisse

Rakvere vallas Arkna külas kuuluvasse viljakuivatisse ning püüdis varastada seitset xxxx

v 1400 eurot iljakuivatite mootorit (à 200 eurot) koguväärtuses , kuid kuritegu jäi lõpule

viimata.

Lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot;

- astu 17.01.2014 tungis koos E F ja A K

ööl v tabalukkude lõhkumise teel sisse Kundas Lähta teel asuvasse J S S minimootorratta xxxx garaaži ja varastas M väärtusega 1000 eurot,

mootorrattakiivri väärtusega 50 ja kompressori väärtusega 120 eurot eurot, tekitades vargusega kogukahju 1250 eurot;

- ajavahemikus 12.02.2014 kella 12.00 kuni 08.03.2014 kella 16.00-ni tungis aknaklaasi lõhkumise teel Vinni vallas Viru koguduse töökoja -Jaagupis Kesk tn 7 asuvasse xxxx

hoonesse ja varastas mootorsae xxxx eurot; väärtusega 250

Seega Taavi Kiho, süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toimepaneva isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Taavi Kihot süüdistatakse veel selles, et tema võttis 28.02.2014 kella 15.15 paiku koos R K ja

N T oliliselt ajutiseks kasutamiseks A N Vinni valla Tammiku külas omav kuuluva sõiduki

xxxx xxxx eurot

registreerimismärgiga väärtusega 2000 ja sõitis sellega Tartusse. Seega Taavi Kiho, isikuna kes on varem toime pannud vargusi, kasutades omavoliliselt võõrast vallasasja ajutise kasutamise eesmärgi, grupis teiste isikutega, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse Taavi Kihot selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles, ilma kasutamisja juhtimisõiguseta

- 28.02.2014 kella 17.34 ajal Tartus Jaama tn 135 asuva hotell xxxx juures mootorsõidukit xxxx xxxx registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII Est registreerimisnumbriga ARAF-0002 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,85 mg/l kohta;

- - 26.06.2015 kella 19.30 ajal Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas Tartu

Räpina Värska maantee 78. km. l mootorsõidukit registreerimismärgiga - - xxxx xxxx.

Tõendusliku alkomeetriga Dräger 0002 mõõtmise Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF- tulemusena oli Taavi Kiho väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta;

Seega Taavi Kiho, juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.T süüdistatakse selles, et tema võttis 28.02.2014 kella 15.15 paiku koos Taavi

Kihoga ja N T selt ajutiseks kasutamiseks A N kuuluva Vinni valla Tammiku külas omavolili

sõiduki registreerimismärgiga väärtusega 2000 ja sõitis sellega Tartusse. xxxx xxxx eurot

Seega L.T, isikuna kes on varem toime pannud varguse, kasutades omavoliliselt võõrast vallasasja ajutise kasutamise eesmärgi, grupis teiste isikutega, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et Taavi

Kihole ja

L.T le esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti - ed kvalifitseeritud.

Taavi Kiho ja L.T on end neile esitatud kõigis süüdistuse episoodides süüdi tunnistanud.

1) Taavi Kihole inkrimineeritud varavastase Esitatud süüdistuse esimese episoodi kohaselt on süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, grupi poolt.

Kannatanu xxxx esindaja L P -36, 42- ütlustest (I kd, tl 32 43) nähtub, et 26.11.2013 avastas xxxx, et talle kuuluvatest viljakuivatitest on seitsme viljakuivati mootori poldid lahti keeratud ja viljakuivati seinas on auk. stumise korral oleks varastatud seitse viljakuivati Varguse õnne

mootorit (tükk 200 eurot) koguväärtuses 1400 eurot. Kolme eterniitplaadi lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 29-31) nähtub, et viljakuivatisse sissepääsu kõrval olev eterniitsein on lõhutud ning ühel elektrimootoril on kinnituse poldid eemaldatud. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava ütluste t ütles A K (I kd, tl 45-47) kohasel M

P temale, et viljakuivatitest on vaja mootorid ära varastada, et raha saada ning 27.11.2013 öösel keerasid sõitis koos S R I ja S nimeline mees mootorite poldid lahti. A K nimelise

mehega, E F, P T ja Taavi Kihoga Arknale, kuid kuna mootoritele olid ventilaatorite plekid külge jäetud, jäi lõpule viimata. siis ei mahtunud need auto peale ja tegu Samas kriminaalasjas

süüdi mõistetud kaassüüdistatava ütlustest (I kd, tl 48 ) nähtub, et P T -49 A K võttis ta Kundast auto peale ning ta oli teadlik, et minnakse Arknale mootoritega midagi tegema. Auto olid veel A T ka lid. sõbrad, keda tema ei teadnud. ema lõhkus ära viljakuivati eterniittahv

Süüdistatava enda ütluste Taavi Kiho (I kd, tl 166-169) kohaselt tulid A K ja E F talle

Kundasse järele ja kõik koos mindi Arknale. Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 § 25 lg sätestatud süüteo objektiivse - koosseisu tunnused.

2) E kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud varavastase sitatud süüdistuse teise episoodi

süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt sissetungimisega, grupi poolt, .

Kannatanute J S ja M S 100) kohaselt kuulub gara ütluste (I kd, tl 96 ja ažiboks Kundas Lähta

teel J S S , kes avastas 2014 jaanuarikuu keskpaiku, et garaažiboksi lukk on lõhutud ning M kuuluvad minimootorratas xxxx, mootorratta kiiver ja kompressor on kadunud. Varguse kogukahju oli 1250 eurot. M S leidis internetist kuulutuse, et Rakvere pandimaja müüb talle kuuluvat minimootorratast, kellelt omakorda sai teada,

K. M et mootorratta tõi pandimajja A

S K ema elukohas xxxx, kust leidis endale kuuluva kompressori , lisaks käis A ja võttis kaasa

hüvitas Sündmuskoha vaatlusprotokollist A K talle vargusega tekitatud kahju eest 100 eurot.

(I kd, tl 85- g tabaluku konks on

94) nähtub, et araaži lõhutud. Samas kriminaalasjas süüdi

mõistetud kaassüüdistatava ütluste sõitis ta A K (I kd, tl 110-112) kohaselt 2014 jaanuaris

koos E F ja Taavi Kihoga tati autoga ringi kui Taavi Kihole tuli mõte vargile minna. Otsus minna Kundasse garaažidesse, kuna Rakveres oli liiga tihe liiklus garaažide vahel. Taavi Kiho ja E F sisenesi K adaolevalt kuulus S d kahekesi garaažiboksi, mis A ja tõid sealt välja te

minimootorratta xxxx, mootorratta kiivri ja kompressori. Asjad viidi xxxx asuva A K ema maja hoovi hiljem tahtis Taavi Kiho, et A K viiks mootorratta ja kiivri pandimajja, . Nädal

mille eest saadud 30 eurost andis A K Taavi Kihole. Tunnistaja O K

, kes töötas 2014 märtsis

xxxx kontoris klienditeenindajana, ütlustest (I kd, tl 106) nähtub, et 2013 detsembrikuus tuli xxxx minimootorratast pakkuma A K, kellelt O K mootorratta eraisikuna ära ostis ning edasi müüs. alasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava ütlused (I kd, tl 115 Samas krimina E F -117)

kinnitavad samuti seda, et A K, E F Kundasse vargile. ja Taavi Kiho sõitsid kolmekesi autoga

Ühest garaažiboksist tõi Taavi Kiho välja mootorratta, kiivri ja kompressori. Taavi Kiho on end kohtus nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Eelnevast lähtuvalt on Taavi

Kiho käitumises tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 sätestatud süüteo objektiivse , 9 koosseisu tunnused.

3) E isoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud sitatud süüdistuse kolmanda ep

varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil , süstemaatiliselt sissetungimisega, grupi poolt .

Kannatanu esindaja T L e (I kd, tl 123-124) 08.03.2014, et xxxx ütlust kohaselt märkas ta

kiriku kõrvalhoone aken on katki. Lähemal uurimisel selgus, et hoonest on kadunud xxxx kogudusele kuuluv mootorsaag xxxx Taavi Kiho (I väärtusega 250 eurot. Süüdistatava ütluste kd, tl 126-127) kohaselt tunnistab ta teo toimepanemist. 06.03.2014 otsustas ta varastada xxxx kiriku juures asuvast kõrvalhoonest mootorsae. Ta oli saest teadlik, kuna oli varem seal töötanud üldkasuliku töö raames. Sisenemiseks lõhkus ho ära kõrvalhoone akna Taavi Ki

alumise ruudu, et avada aknahaak seestpoolt ning ronis aknast sisse. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A K - ütlused (I kd, tl 128 129), mille kohaselt 2014 märtsikuus pidi ta Taavi Kiho sõidutama isa juurde xxxx. xxxx pani Taavi Kiho A K autosse oma asjad, sh xxxx sae.

Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused.

4) E ja seitsmenda episoodi kohaselt on Taavi Kihole ja L.T-le sitatud süüdistuse neljanda

inkrimineeritud varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasjas omavoliline ajutine kasutamine grupi poolt, olles isikuks, kes on varem vargusi toime pannud.

Kannatanu A N tluste (I kd, tl 2-5, 16-18) kohaselt andis ta 28.02.2014 endale kuuluva ü

sõiduauto registreerimismärgiga e lõunat nägi ta, xxxx xxxx naabrinaisele A V kasutada. Peal

kuidas N T jooksis temale kuuluva auto tagumisele istmele ja käskis juhil kiiresti ära sõita.

Juhti A N oovi peal kuulis, et auto roolis oli Taavi Kiho, peale mida helistas ei näinud, kuid h politseisse ja teatas auto ärandamisest. 01.03.2014 sai ta oma auto Tartust politseijaoskonnast kätte. A . Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 6 uto esiklaas oli katki, kahju 230 eurot -11)

nähtub samuti , registreerimismärgiga , esiklaas on kõrvalistuja poolt katki. , et xxxx xxxx

Süüdistatava ütluste (I kd, tl Taavi Kiho 20-22, 166-169) kohaselt oli ta 28.02.2014 koos L.T, F R, H N ja tundmatu poisiga A V juures. Millalgi tuli juttu Räpinasse sõitmisest.

L.T pidi minema tuppa H N käest auto võtmeid küsima. L.T tuli toast välja koos auto võtmetega ja istus rooli. Taavi Kiho istus kõrval või tagaistmele, enam täpselt ei - mäleta. Tartu piirile jõudes läks Taavi Kiho rooli, kuna L.T ei pidavat linnas oskama sõita. Peale seda pidas politsei neid kinni. Kõrvalistunud L.T lõhkus jalaga auto esiklaasi. N T ed (I kd, tl 23-24) Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava ütlus

haakuvad süüdistatava Taavi Kiho ütlustega, mille läks ta peale tööd A kohaselt V juurde, kus olid juba L.T, Taavi Kiho, M H ja H N. Ta ei mäleta enam, kas L.T või Taavi Kihol olid käes autovõtmed ja nad hakkasid minema kuhugi. T tahtis kaasa minna ja tal lubati.

Ta istus auto tagaistmele, kuid kumb i Taavi Kiho istus ta ei mäleta enam , kas L.T võ

rooli. Kui politsei oli nad kinni pidanud, siis L.T või Taavi Kiho lõhkus ära auto esiklaasi. Süüdistatava L.T ütluste (I kd, tl 13 läks ta koos Taavi Kiho, H -14) kohaselt

N ja F R 28.02.2014 A V

nna poodi. juurde. Kas Taavi Kihol või L.T tekkis mõte mi

H N nna ning talle tundus, et H N lubas neil poodi minna. küsiti auto võtmeid, et poodi mi

Taavi Kiho, L.T ja N T tus rooli, L.T läksid välja, Taavi Kiho is kõrvalistuja

kohale ja N T tagaistmele. Taavi Kihole tuli mõte sõita hoopis Räpinasse. Tartus peeti neid politsei poolt kinni. Ühel hetkel lõi jalaga auto esiklaasi kõrvalistuja poolt ta katki. Eelnevast

lähtuvalt on Ta ja L.T käitumises tuvastatud KarS § avi Kiho

215 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. 5) Esitatud süüdistuse viienda ja kuuenda episoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud liiklussüüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Tunnistaja K S (I kd, tl 71-72) Taavi Kiho juhtis 28.02.2014 kella ütlustega on tõendatud, et

17.34 paiku Tartus, Jaama 135 ees sõiduautot , registreerimismärgiga xxxx xxxx. Tunnistaja sai nimetatud asjaoludest teada, kui teenistusülesandeid täites sai juhtimiskeskusest väljakutse selle kohta, et Idaxxxx Virumaalt tuleb Tartu poole sõiduk , mis on varastatud. Sõiduk peatati

ning juhile teostati alkoholitest, mille kohaselt tuvastati juhil alkoholijoove 1,22 mg/l. Juhi isikuna tuvastati Taavi Kiho, kellel puudus ka juhtimisõigus. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (I kd, tl 73-74) nähtub, et 28.02.2014 mõõdeti indikaatorvahendiga Taavi Kiho väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 1,23 mg/l, mis arvestades laiendmääramatust 0,12 mg/l, teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 1,11 mg/l.

Süüdistatava Taavi Kiho ütluste nähtub samuti, et ta oli öö läbi joonud st (I kd, tl 166-169)

ning kuna L.T ütles, et ta ei oska linnas sõita, läks ise rooli ja sõitis kuni politsei ta

nad kinni pidas. Tunnistaja T E 147-153

ütlustega (I kd, tl ) on tõendatud, et Taavi Kiho juhtis

26.06.2015 kella 19.33 paiku Põlvamaal, Mikitamäe külas, Tartu Räpina Värska maanteel - -

sõiduaut , registreerimismärgiga ot xxxx xxxx. Tunnistaja sai nimetatud asjaolust teada, kui oli 26.06.2015 tööl patrullis, kui sai väljakutse selle kohta, et Põlvamaal Räpina linnas olid isa ja poeg tülli läinud ning alkoholijoobes poeg läks autoga sõitma. Peale lühikest tagaajamist sõiduk peatati ja juht saadi kätte. Juhiks osutus Taavi Kiho, kellel tuvastati alkoholijoove 0,85 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd, tl 136-137) ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (I kd, 138-139 , et 26.06.2015 tl ) nähtub üheselt mõõdeti Taavi Kiho

väljahingatavas õhus alkoholi koguseks mg/l, mis arvestades laiendmääramatust 0,95 0,09

mg/l, teeb lõplikuks mõõtetulemuseks Süüdistatava Taavi Kiho ütlustest (I kd, tl 0,85 mg/l.

166- samuti, et 26.06.2015 169) nähtub sõitis ta isa autoga Räpinas, kavatsusega Peipsi äärde sõita, kuid politsei pidas ta kinni. Tunnistab, et tarvitas enne sõitma asumist alkoholi.

Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud KarS § s 424 sätestatud -

süüteo objektiivsed tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. koosseisu

KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS s ei ole sätestatud karistust -

ettevaatamatu teo eest. ene ja kaudne KarS § 16 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, ots tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda ning isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Taavi Kiho ütlustest nähtub, et ta teadis, kus asub xxxx kogudusele kuuluv mootorsaag ning ta sisenes sissetungimise teel kiriku kõrvalhoonesse selleks, et seal asub mootorsaag ära võtta, pani Taavi Kiho mootorsae varguse toime kavatsetult. Ülejäänud talle süüdistuses esitatud kuritegude episoodid pani Taavi Kiho toime vähemalt kaudse tahtlusega. Teistes varguse episoodides pidi Taavi Kiho vähemalt pidama võimalikuks, et tegemist on võõra vallasja ebaseadusliku äravõtmi ja möönma seda, kuivõrd teda on varem varavastaste süütegude sega

toimep . Samuti pidid Taavi Kiho ja L.T anemise eest süüdi tunnistatud kõiki

asjaolusid arvestades vähemalt pidama võimalikuks, et realiseerivad oma tegevusega asja omavolilise kasutamise koosseisu ja möönma seda. Samuti nähtub süüdistatava Taavi Kiho ütlustest, et ta oli teadlik mõlema mootorsõiduki juhtimise episoodis joobeseisundis, et on enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning istus vaatamata sellele vahetult peale alkoholi tarvitamist ebakaines olekus sõiduauto rooli. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine mõlemas episoodis toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd pärast suure koguse või pikalt alkoholi tarvitamist pidi ta vähemalt möönma, et alk

oholi kogus tema organismis võib ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka Taavi Kiho ja L.T süüdistuses esitatud kvalifikatsioonide subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Taavi Kiho ja L.T tegudes puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Taavi Kiho ja L.T tunnistavad esinevad nende end toimepandud tegudes süüdi. Seega

k

lg 1 p 3 . Raskendavad asjaolud äitumises karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes

puuduvad. Eripreven atamata tema suhteliselt noorele eale tiivses mõttes on Taavi Kihot, va ,

varem korduvalt kriminaalkaristatud. ja väärteokorras Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. Taavi Kihot on kuritegude eest karistatud nii tingimusliku kui reaalse karistusega, seega on talle varem antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada.

Tulenevalt Taavi Kiho tustest on kohtu hinnangul elukäigust ja talle varem mõistetud karis põhjendatud mõista Taavi Kihole karistused kvalifikatsioonide sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul ei avaldaks tingimisi karistus isikule mingit mõju. Isikule oli kohaldatud kriminaalasja eeluurimisel tõkend elukohast lahkumise keeld, mida isik ei täit ta pidi ilmuma menetlustoimingutele, nud

ja ta tuli vahistada. K -d 75 ohtul puudub veendumus, et Taavi Kiho suudab täita KarS § sätestatud käitumi nõudeid. skontrolli

Enne eelmist kohtuotsust 15.12.2014 toimepandud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tuleb Taavi Kihole karistuseks mõista 1 aasta vangistust, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi tuleb Taavi Kihole mõista karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 424 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust 6 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KarS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista üks aasta vangistust. Kuna teod on toime pandud enne viimase Taavi Kihole

karistuse mõistmist, siis KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 7 kuud 2 päeva vangistust kaetuks mõistetava raskema karistusega 1 aasta vangistust. Samuti tuleb Taavi

Kihole mõista peale eelmist kohtuotsust 15.12.2014 toimepandud KarS § 424 järgi karistuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KarS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Taavi Kihole 6 kuud vangistust. KarS

§ 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Taavi Kiho võeti vahi alla

16.06.2016. Seega tuleb KarS § 68 lg 1 aluse lugeda eelvangistuses viibitud aeg mõistetud l karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 16.06.2016.

Eripreventiivses mõttes on L.T varem varavastaseid süütegusid korduvalt toime pannud isik. Varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista L.T le karistus -

kvalifikatsiooni sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. L.T le tuleb KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi mõista karistuseks 6 kuud -

vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis KarS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista L.T le 4 kuud vangistust. Kuna tegu on toime -

pandud alusel on kohtu enne viimase karistuse mõistmist, siis KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 hinnangul põhjendatud lugeda mõistetav kergem karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust.

TSIVIIHAGI

Kannatanu A N on esitanud tsiviilhagi summas 230 eurot ning xxxx kogudus tsiviilhagi summas 270 eurot. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja süüdistatavatelt väljamõistmisele.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tuleb Taavi Kiholt xxxx

koguduse kasuks 270 eurot (a/a xxxx solidaarselt Taavi Kiholt ja L.T-lt AS’s Swedbank) ning

A N kasuks 230 eurot (a/a xxxx

AS’s Swedbank).

Viru Maakohtu 08.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- -4180 tunnistati

kokkuleppemenetluses E F ja A K P T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja süüdi KarS §

199 lg 2 p 7, 8 - E F, A K ja P T solidaarvastutuse § 25 lg 4 järgi. Nimetatud otsusega mõisteti korras xxxx kasuks

15 eurot ja solidaarvastutuse korras A K ja E F M S kasuks välja välja

eurot. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud nendes episoodides Taavi Kiholt tsiviilkahju välja mõista.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Taavi Kiho menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 alusel tuleb L.T sundraha summas 645 eurot jätta riigituludesse teistkordselt välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on L.T menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 234 eurot vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest, mis KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Taavi Kiho kaitsja Monica Meristo Dmitrijevi apellatsioon läbi vaatamata. -

2. Tagastada apellatsioon Taavi Kiho kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile.

15.11.2016 kohtuotsus 1-16-

6781 jõustus 24.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keili Rosar Referent