1-15-7739/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-7739

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.D Süüdimõistetu (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 18.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati M.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel ning § 5 lg-st 2 juhinduvalt

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning kohus mõistis M.D-le lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

Viru Maakohtu 19.08.2016 otsusega tunnistati M.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva karistusega Viru Maakohtu 20.11.2015 otsusega mõistetud

karistus ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, jäi lõplikuks karistuseks liitkaristus 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 20.11.2015.

2.1 Viru Maakohus, kuulates ära süüdimõistetu ja tutvudes prokuröri seisukohaga ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest.

2.2 Maakohus leidis, et vabanemisjärgne elukoht ning garanteeritud töökoht on küll olulised,

kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ning vangistuses viibib ta teist korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Samuti saab järeldada, et M.D esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab tema negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse.

2.3 Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes (viimane kuritegu seisnes selles, et

isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis). Kohtu hinnangul ei ole M.D vabastamine õigustatud, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude arvu ja iseloomu ning asjaolu, et isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

2.4 Maakohus viitas oma otsuses Viru Vangla hinnangule, mille järgi on uue üldise kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 35% ning uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 36%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Maakohtu

hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd isik on varasemalt üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uue tahtliku kuriteo. Kohtul puudub kindlus selles, et sel korral kulgeksid katseaeg ja käitumiskontroll rikkumisteta. Kohus märkis ära sellegi, et vangla ja prokuratuur ei toetanud samuti isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.D. Kaebaja leiab, et need asjaolud, mida maakohus kaalukaks ei pidanud, siiski tõestavad, et ta kahetseb oma tegu ja tunnistab selle tõsidust. Määruskaebuse esitaja toob esile, et tal pole olnud ühtegi korrarikkumist vanglas veedetud aasta jooksul ning et ta on käitunud eeskujulikult.

3.1 Kaebusele on lisatud juurde raviarsti tõendid alkoholisõltuvuse ravi kohta. M.D ei ole aasta aega tahtnud alkoholi tarvitada ning käib ka vanglas alkoholivastase sõltuvuse koolitusel. M.D on olemas vabanemisjärgse elukoht ja garanteeritud töökoht.

3.2 Prokurör, kes pole M.D-ga kohtunud on tema ennetähtaegse vabastamise vastu ning kohtus teda ei olnud. Vangla on samuti ennetähtaegse vabastamise vastu, ehkki vastavalt vangla sisekorraeeskirjale peaks vabastamise poolt olema, kuna M.D pole ühtegi korrarikkumist ja

ta töötab vanglas juba üheksa kuud. Prokurör on välja toonud, et M.D vennad on

kriminaalse minevikuga, mis võib halvasti mõjutada ka M.D ennast. Kaebuse esitaja kinnitab, et kolme vennaga läbisaamine on piiratud, kuna kaks nendest töötavad Norras ning üks hakkas usklikuks. Vennad ei lävi enam kriminaalse taustaga isikutega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 2

4. Ringkonnakohus, kaalunud M.D esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata

ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on

vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud oma

kirjalikus seisukohas prokurör. Vangla ei toeta M.D vabastamist tema kõrge

retsidiivsusnäitaja tõttu, prokurör on vabastamist mittetoetavate asjaoludena välja toonud M.D

varasema elukäigu, toimepandud kuritegude arvukuse ja iseloomu, üldpreventiivsed kaalutlused ning varasema kriminaalhoolduse luhtumise. Probleemiks on prokurör pidanud ka seda, et M.D on tunnistatud kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanule ühiskonnas ja sedagi, et isikul on probleeme alkoholi liigtarvitamisega.

5.1 Kaebaja on esitanud vastuväite, mille kohaselt vangla peaks tema vabastamist toetama tulenevalt vangla sisekorraeeskirjast ning asjaolust, et ta on vanglas tööd teinud ning tal puuduvad korrarikkumised. Kohtukolleegium selgitab, et isikule on seadusega antud õigus nõuda, et tema tingimisi vabastamise küsimust teatud seaduses sätestatud ajavahemike järel arutataks. Seetõttu ei saa ka vanglateenistus

otsustada, kas ta esitab või ei esita isiku materjalid ennetähtaegseks vabanemiseks kohtule. Seadusest tulenevalt on vanglal kohustus tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide kohtule

arutamiseks saata. Vanglal on kohustus anda omapoolne hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, mida käesolevas

asjas Viru Vangla ka teinud on. Samas ei ole vangla arvamus (isegi kui see on kinnipeetava vabastamist toetav), kohtule siduv. Asjakohatud on ka prokuröri vastu suunatud etteheited. Prokuröril puudub kohustus tingimisi enne tähtaega vabastamise asjas karistust kandva isikuga suhelda või temaga kohtuda. Samuti ei pea KrMS § 432 lg-st 33 tulenevalt prokurör tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse

otsustamise juures istungil osalema, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.

5.2 M.D leiab, et kohus on mitteoluliseks pidanud asjaolusid, mis siiski tema vabastamise seisukohalt olulist kaalu omavad. Nii ei ole M.D aasta aega tahtnud alkoholi tarvitada ning käib vestlustel psühholoogiga.

Ringkonnakohus peab positiivseks, et M.D sõltuvuskäitumisega tegeleb ning et tal on motivatsioon oma elustiili muuta. M.D kuritegelik muster on läbi aastate sama ning selle soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Siiski ei saa M.D määruskaebusest, mille kohaselt ta ei tarvita juba aasta aega alkoholi, teha kaugeleulatuvaid järeldusi sõltuvuskäitumisega lõpparve tegemisest. Nimelt viibib isik vangistusasutuses, kus alkoholi kättesaadavus on välistatud. Samuti

nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M.D on varem korduvalt ravitud ning ta on osalenud ka sotsiaalprogrammides kriminaalhoolduse ajal, ent positiivset tulemust see ei andnud. Seega ei saa välistada, et olude muutumisel naaseb M.D endise elustiili juurde.

5.3 Veel on M.D välja toonud, et tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ning garanteeritud töökoht. Tal ei ole korrarikkumisi vanglas ning ta töötab. 3 3

Ringkonnakohus märgib, et eluja töökoha olemasolu on maakohus oma lahendi tegemisel arvestanud, ent leidnud, et need on küll olulised, kuid mitte otsustavaks tingimuseks M.D

isikuomaduste üle otsustamisel. Ka isiku töötamine vangistuses ja eeskujulik käitumine on

iseenesest hinnatavad positiivsete asjaoludena. Siiski ei veena need positiivsed argumendid

ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asumiseks. KarS § 76 lg 4 tulenevalt

teeb kohus oma otsuse kõiki vastavas sättes nimetatud kriteeriumeid kogumis hinnates. See tähendab, et karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta vabastamata arvestades tema varasemat elukäiku, süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd isik on varasemalt üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uue tahtliku kuriteo. Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul kindlus, et sel korral kulgeks katseaeg rikkumisteta.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 4 4