1-16-6908/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6908 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Orvi Tali Kohtuistungi

sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28. november 2016, Tallinn Kriminaalasi

I.K süüdis § 199 lg 2 p 7,8,9

tuses KarS järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. septembri

2016 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Süüdistatav I.K , ik: , varem korduvalt XXX kriminaal-ja väärteokorras karistatud, kinni peetud 23 mai 2016. Prokurör

Helen Kiviloo Kaitsja

Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2016 aasta otsus osaliselt: 1.

I.K süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, 2.

KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas, 3.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse osas.

2

Uue otsusega:

1. Tunnistada I.K süüdi 31. märts 2016 ja 05. mai 2016 toimepandud kuritegudes

KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistada 9( üheksa) kuulise vangistusega.

2. ud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõista vähendatud karistuseks 6( kuus) ku

3. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus, 6 kuud vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 17. mai 2016 aasta otsusega mõistetud raskema karistusega, 2 aastat vangistust ja mõista liitkaristuseks 2( kaks) aastat vangistust. Arvata Harju Maakohtu 17. mai 2016 aasta otsuse osaliselt kantud karistus, 6 kuud 2 järgi päeva liitkaristusest maha ja lugeda ärakandmata karistuseks 1(üks) aasta 5(viis) vangistust, kuud ja 28 tust. (kakskümmend kaheksa ) päeva vangis

4. Tunnistada I.K süüdi 20. mai 2016 aastal toimepandud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistada 9( üheksa) kuulise vangistusega.

5. KrMS § 238 lg 2 alusel mõista vähendatud karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6 kuulist vangistust Harju Maakohtu 17. mai 2016 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva, võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 8. Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.

9. KrMS § 185 lg 1 jätta apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulu, alusel summas 48,00 eurot, riigi kanda.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. I.K isikuna, keda on Harju Maakohtu 17.05.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1211 süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas pärast karistuse osalist ära kandmist varguste toimepanemist süstemaatiliselt uuesti 20.05.2016 kl 02.35 tungis võrestiku lahti kruvimise teel Tallinnas X

XX asuvasse kinnisesse trepikotta, kust varastas US´le kuuluvaid esemeid kokku väärtuses 2441 eurot. Samuti tema uuesti 31.03.2016 kl 05.15 paiku tungis Tallinnas X asuvasse neljanda korruse XX trepikotta, kust trepikoja käsipuu küljest jalgratta luku läbi lõikamise teel ´le varastas SS kuuluvat vara maksumusega 400 eurot.

3

Samuti 05.05.2016 kl 20.50- koos kohtueelse 06.05.2016 kl 08.45 tungis I.K menetluse käigus tuvastamata isikutega ukseklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas X

XX asuvasse lillekauplusesse, kust varastas FIE-le AK-le kuuluvat vara koguväärtuses 1377 eurot. I.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega, grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas I.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

ja karistas vangistusega 1(üks) aasta 6(kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda I.K´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku s

võrra ja mõist lõplikuks karistuseks 1(üks) aasta vangistust. is

KarS § 65 lg 2 alusel suurenda I.K´ile mõistetud karistust varasema 17.05.2016 s Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1211 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõistis liitkaristuseks tähtajali 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva. se vangistuse

Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestas alates 23.05.2016. I.K´i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätt uni kohtuotsuse jõustumiseni i is k muutmata s

, kohtuotsuse jõustumisel tühista tõkendi.

APELLATSIOON:

3. Süüdistatav palub tühistada kohtuotsus talle mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista talle leebem vanglakaristus. Alternatiivselt taotleb asendada vangistus osaliselt üldkasuliku tööga. Viidates süü tunnistamisele ja puhtsüdamlikule kahetsusele leiab, et maa ohus on mõistnud k talle liiga karmi karistuse. Taotleb üksikkaristusena kolme kuriteo toimepanemise eest 6 kuulise vangistuse ja liitkaristusena 1 aasta ja 5 kuu

lise ning 28 päevase vangistuse mõistmist. Palub arvestada, et vabaduses on tal olemas töökoht ja elukoht ning toetav perekond. Palub asendada kandmata karistus üldkasuliku tööga. Soovib osaleda kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL:

4. Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja jääb alternatiivse taotluse juurde, kuid toonitab, et eelkõige soovib ta mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja toetab apellatsiooni ja tõdeb, et maakohtu otsuses on tuvastatavad vead, kuid lõppkokkuvõttes leiab, et need on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad.

Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu poolt tehtud vead kõrvaldatavad. Palub mõistetud karistuse osas otsus tühistada e otsusega mõista ja ringkonnakohtul uu seaduslik karistus. Uus otsus toob prokuröri arvates kaasa ka süüdistatavale kergema karistuse mõistmise. Süüdistatava taotluse

asenduskaristuse kohaldamise osas palub jätta rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

4

6. e kohaselt on tema poolt toimepandud kolm kuritegu I.K le esitatud süüdistus - kvalifitseeritavad . KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Sellist süüdistust toetas kohtuistungil riiklik süüdistaja ja kaitsja leidis, et toimepandu on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav oma süüd kuritegude toimepanemiste osas tunnistas ja kvalifitseeritavate tunnuste osas vaidlus puudus. Kohtuotsuse põhiosas on maakohus I.K pani toime võõra 4 lehel leidnud, et vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega, grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse 7 lehel on kohus uuesti märkinud, et kohtueelses menetluses on I.K´i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle 7, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt. Kohus leiab, et I.K ´i käitumisele on kohtueelse

s menetluses antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi

Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et kohus on kontrollinud

I.K vastutust KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja kohus on selgelt ja lä ivalt põhiosas b jõudnud järeldusele, et I.K pandud võõra vara vargus poolt on toime ed ja koosseisuliste tunnustena on t kuriteo toimepanemine grupis, õendatud süstemaatiliselt ja seotuna sissetungimisega. Kohtuotsuse resolutiivosas on aga maakohus ekslikult I.K süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Kolleegium leiab, et kuigi otsuse resolutiivosas on , ei ole jäänud punkt 7 märkimata kolleegiumi hinnangul tegemist sisulise vastuoluga, mis oleks käsitatav KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena ja mis kohustuslikus korras tooks lahendusena kaasa kriminaalasja saatmise Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus on sedastanud(( nt RKKKo nr 3-1-1-50-09), et kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus. Käsitletavas kriminaalasjas kolleegiumi hinnangul sellist vastuolu ei esine. Maakohtu otsuse pinnalt on arusaadav kohtu tahe süüdi mõista I.K KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja kohus ei ole teinud põhiosag KarS § 199 lg 2 punkti 7 osas õigeksmõistvat a vastuolus olevalt otsust. Tegemist on veaga, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja nimetatud seisukohta väljendasid ka apellatsioonikohtus nii prokurör kui kaitsja. Süüdistatav kinnitas, et ta on kuriteo toime pannud grupis nii nagu on süüdistuses märgitud, seega ei ole tegemist ka süüdistatava ja kaitsja jaoks uue üllatusliku õigusliku tagajärjega.

Samas kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub süüdimõistmise mõistetud karistuse osas ja tühistamisele seoses maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Kriminaalasja materjalidest ja ka esitatud süüdistusest nähtub, et vaidlustatud kriminaalasjas on süüdistatav k toime pannud 31.märts 2016 aks kurite

gu ning 05. mai 2016 ja viimane, kolmas, kuritegu oli toime pandud 20. mai 2016. Vastavalt karistusregistri andmetele ja kriminaalasja materjalidele oli I.K karistatud Harju Maakohtu 17. mai 2016 aasta otsusega 2 aastase vangistusega. Kohaldades KarS§ 74 sätteid pöörati vangistus osaliselt täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks loeti 6 kuud ja 2 päeva vangistust ja kandmata karistuseks 1aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Katseajaks määrati 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud kriminaalasjas inkrimineeritud kaks kuritegu, vastavalt 31.märts 2016 ja 05. mai 2016, toime pandud enne eelmist Harju Maakohtu 17 mai 2016 aasta kohtuotsust ja üks, on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust. so 20. mai 2016 kuritegu

5

Kolleegium osutab, et kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid. Maakohus on aga moodustanud liitkaristuse vaid KarS jätnud KarS § 65 lg 1 kohaldamata ja § 65 lg 2 al materiaalõiguse ebaõige kohaldamine usel. Selline toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja apellatsioonikohtu poolt uue otsuse tegemise, arvestades seejuures, et süüdistatava olukorra raskendamine on lubamatu kuivõrd ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdistatava apellatsiooni alusel. O tuleb esmalt enne varasemas asjas tehtud kohtuotsuse tsuse seadusega kooskõlla viimiseks kuulutamist toimepandud kuriteo , so 31. märtsil 2016 ja 05 mail 2016 s süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista kuritegude toimepanemiste eest karistus ning moodustada KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus varasema kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Seejuures lähtub kolleegium Riigikohtu poolt sedastatud põhimõttest( nt otsus nr 3-1-1-1-13), et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isiku karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi. Eeltoodust lähtuvalt võtab kolleegium uue karistuse mõistmisel aluseks apellatsioonikohtus prokuröri poolt taotletud põhikaristuse ja ka süüdistatavale leebeima liitkaristuse moodustamise põhimõtte ning mõistab 31. märtsi 2016 aasta ja 05. mai 2016 aasta kuritegude toimepanemiste eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdistatavale 9 kuulise vangistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistab vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugedes mõistetud , kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 17 mai 2016 aasta mõistetud raskema karistusega, mõistab liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arva

b maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud 6 kuud ja 2 päeva vangistust b ärakandmata ja loe karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Pärast eelmist I.K le - , Harju Maakohtu 17. mai 2016 aasta kohtuotsust, on

inkrimineeritud üks kuritegu, mis seisnes selles, et olles süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud, uuesti 20.05.2016 kl 02.35 tungis võrestiku lahti kruvimise teel Tallinnas X asuvasse kinnisesse trepikotta, kust varastas

XX võõrast vara kokku väärtuses 2441 eurot. Eelnimetatud kuriteo objektiivseteks koosseisutunnusteks on varguse toimepanemine süstemaatiliselt ja seotuna sissetungimisega, seega on tema polt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Kolleegium leiab, et ka selle kuriteo eest mõistetud põhikaristuse osas on kooskõlas seadusega apellatsioonikohtus prokuröri poolt taotletud e mõistmine. 9 kuulise vangistus

Seejuures võtab kolleegium arvesse, et tegemist on ühe kuriteoga, kus on tuvastatav kaks koosseisulist raskendavat tunnust ja tagajärjeks kannatanule varaline kahju. Karistust kergendava asjaoluna arvestab apellatsioonis nimetatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventsiooni ees silmas pidades märke tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga. I.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, sealhulgas on teda korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemiste eest. S on üüdistatav inkrimineeritud kuriteo toime pannud vaid kolm päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Selline käitumine näitab, et ta pole teinud karistusest kohaseid järeldusi ja annab aluse mõista

talle 9 kuuline vangistus, mis kuulub KarS § 238 lg 2 vähendamisele ja mõistetavaks karistuseks jääb 6 kuud vangistust.

6

Kuna I.K on viimase kuriteo toime pannud pärast eelmist 17. mai 2016 aasta kohtuotsust kohaldub liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 2 ja mõistetud 6 kuulist vangistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva võrra ja liitkaristuseks tuleb mõista kogumis 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Eeltoodud toob seega kaasa liitkaristuse reeglite alusel süüdimõistmine ja karistamine maakohtu otsusega võrreldes lühema tähtaja vangistuse mõistmise ning apellatsioonis s s esitatud sellekohase taotluse rahuldamise.

7. Apellatsioonis on taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seoses ringkonnakohtu poolt uue, alla kahe aastase vangistuse mõistmisega on antud juhul täidetud KarS § 69 kohaldamise formaalsed eeldused. Üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb aga

alati arvestada ka selle materiaalseid eeldusi ehk siis toimepandud kuriteo ja süüdlase üldkasulikuks tööks sobivust. Toimepandud kuritegude raskus iseenesest ei välista antud juhul I.K le - asenduskaristuse kohaldamist kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ja kelle suhtes oleks otstarbekas vangistuse asendamine. Riigikohus on sedastanud, et üldkasuliku töö näol on tegemist reaalse vangistuse vältimise viimase ega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99- võimalus 06). I.K on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, mistõttu tema puhul pole alust rääkida üldkasulikust tööst kui isiku ühiskonnast isoleerimise vältimise viimasest abinõust

. Üldkasuliku töö kohaldamist vaagima asudes peab kohtul olema esmalt kujunenud veendumus, et vabaduses viibides isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole otstarbekas mõista asenduskaristust isikule, kes oma käitumisega on näidanud, et selline vabadusekaotuse alternatiiv ei mõjuta teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Süüdistatav on varem korduvalt allutatud ka kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud vabaduses viibides talle määratud katseaega edukalt läbida, vaid on toime pannud uued kuriteod. Antud kriminaalasjas on süüdistatav uue kuriteo toime pannud kolmandal päeval pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kolleegiumil puudub igasugune kindlus asenduskaristuse eduka osas ning kohtukolleeg läbimise ium leiab, et süüdistatava taotlus asenduskaristuse mõistmise osas rahuldamisele ei kuulu.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 27. septembri 2016 aasta otsuse ja teeb tühistatud osas

uue otsuse. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab osaliselt.

9. RÕS alusel apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud õigusabi kulude hüvitamist summas koos käibemaksuga 48,00 eurot. Taotluses on menetlustoimingutena ära näidatud kohtuotsuse ja apellatsiooni analüüs ja kohtuistungil osalemine. Ajakuluks on kaitsja märkinud kokku 1 tunni. Kohtukolleegium leiab, et menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja märgitud ajakulu mõistlikuks ning taotlust KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel põhjendatuks.

KrMS § 185 lg kehtestab muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega jääb antud juhul õigusabiga seotud kulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)