2-15-15013/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Mati

Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-15013

Tsiviilasi

Advokaadibüroo

VARUL

AS-i

hagi

VM

vastu

võlgnevuse

ja

viivise

väljamõistmiseks

ning

VM

vastuhagi Advokaadibüroo VARUL AS-i vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus

Tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

17 830,06 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Advokaadibüroo

VARUL

AS

(registrikood 10288628, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu

Kostja (apellant): VM (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Stanislav Tšerepanov

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta uute tõenditena vastu võtmata VM esitatud telefonikõnede eristus, VŠ e-

kiri „tehtud tööde aruanne“ 04.04.2013 ning VŠ 16.02.2015 14.50, 16.02.2015

17.25 ja 20.01.2015 e-kirjad.

2. Jätta uute tõenditena vastu võtmata Advokaadibüroo VARUL AS esitatud VM ja

VŠ kirjavahetus 10.02.2014-17.02.2014 koos 10.02.2014 e-kirja tõlkega, VM

16.02.2015 e-kiri VŠ-le, 04.04.2013 lisa 2 04.01.2013 kliendilepingu juurde OÜ

WAM estimpeks ja Advokaadibüroo VARUL AS vahel ja VM 16.02.2015

seisukoht kohtuasjas nr 2-14-52920.

3. Jätta Harju Maakohtu 27.05.2016 otsus muutmata ja VM apellatsioonkaebus

rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud VM kanda.

5. Advokaadibürool

VARUL

AS

menetluskulude

puudumise

tõttu

jätta

apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo VARUL AS (hageja) esitas 08.10.2015 Harju Maakohtule hagi VM

(kostja) vastu põhivõla 4858,23 eurot, seisuga 08.10.2015 sissenõutavaks muutunud

viivise 333,75 eurot ning lisanduva viivise määraga 0,05% päevas kuni kohustuse

täitmiseni, väljamõistmiseks. 05.11.2015 esitas hageja kostja vastu täiendava nõude

põhivõla 736,56 eurot, seisuga 04.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 27,25

eurot ning lisanduva viivise määraga 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni,

väljamõistmiseks. Esitatud hagiavaldus liideti menetluses oleva tsiviilasjaga.

2. 08.10.2015 hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 02.04.2014 sõlmitud kliendileping

nr TL-3304 õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse sisuks oli kostja esindamine tema

hagis Elektrilevi OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-14-52920. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid ühegi arve osas, kuid on jätnud õigusteenuse eest esitatud arved tasumata

kogusummas 4858,23 eurot. Hageja ütles kostjaga kliendilepingu üles 06.10.2015.

3. Teise nõude aluseks on hageja 04.01.2013 kliendileping nr TL-3023 WAM estimpeks

OÜ-ga, mille alusel on osutatud WAM estimpeks OÜ-le õigusteenust tsiviilasjas nr 2-

14-11495. Hageja esindas WAM estimpeks OÜ-d kostja isiklikul korraldusel ja

teadmisel. 26.06.2015 lepingu alusel on kostja võtnud üle kõik WAM estimpeks OÜ

õigused ja kohustused, saades nimetatud äriühingu õigusjärglaseks ning äriühing ise

on registrist kustutatud. Hageja esitas arve WAM estimpeks OÜ-le, kuna hagejale ei

olnud teatatud õiguste ja kohustuste üleminekust kostjale. See arve tühistati ja esitati

uus arve kostjale summas 736,56 eurot.

4. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

5. Hageja saatis kliendilepingu projekti kostjale 02.06.2014, kuid kostja ei esitanud

lepingu sisu kohta küsimusi. Kostja palvel saatis hageja kliendilepingu projekti

04.12.2014 kostja nõustajale VV-le, kes valdab eesti keelt emakeelena ning kes saatis

lepingu samal päeval tagasi kostja poolt allkirjastatuna.

6. Tihe suhtlus kostjaga oli tingitud kostjast enesest, sest kostja muutis oma seisukohti

Elektrilevi OÜ-ga peetava õigusvaidluse eesmärkide ja taktika osas, andes ebaselgeid

tegevusjuhiseid, ebaõigeid faktilisi andmeid ning esitas palveid rõhutada samu

asjaolusid kohtule. Kostja eelistas anda informatsiooni hagejale telefoni teel, mitte

kirjalikult, ja kostja antud teave oli tihti puudulik.

7. Arve nr 150327 osas selgitab hageja, et 0,5 tundi kulus kostja palvel kostja esitatud

kompromissettepaneku tõlkimisele eesti keelde. Kaks tundi kulus 6 leheküljelise

vastuse koostamiseks Elektrilevi OÜ-le. Kuna nimetatud seisukoht käsitles uusi

asjaolusid ja faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega, oli vajalik

kostjaga suhtlemine.

8. Arve nr 151017 osas toob hageja välja, et istungil osalemise aeg 1,8 tundi sisaldab 18

minutit sõiduaega kohtuistungile ja tagasi, milles on kokku lepitud kliendilepingus.

Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuistungiks oli vajalik seetõttu, et tegemist oli

põhiistungiga, mille käigus kuulati üle kaks tunnistajat ja toimus asja sisuline

arutamine. Mõlema advokaadi ettevalmistus kohtuistungiks oli vajalik, sest kostja

soovis AMi osalemist istungil, kus advokaat VŠ oli juba ettevalmistuse teinud.

9. Vandeadvokaat AM on kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi arvete tasumiseks.

Hageja ei ole kostja maksekohustust edasi lükanud. Kostjale on osutatud õigusteenust

alates 2012. aastast, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole kostja õigusabikulude suuruse

osas kunagi pretensioone esitanud. Kostja poolt tasumata arved nr 150327, 151016 ja

151017 on kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-14-52920 kohtule tema poolt kantud

menetluskuludena ning sellega on kostja tõdenud kulude vajalikkust.

10. Hageja selgitab, et kahe advokaadi osalemine kostjale õigusteenuse pakkumisel oli

kostja enda soov. Kostja oli alates 2013. aastast teadlik sellisest töökorraldusest ja ei

ole sellele varem vastu vaielnud. Kahe advokaadi tegevus on kirjas kliendilepingus

ning töötati selge tööjaotuse alusel, tööde ja selle eest tasustamise dubleerimist ei

olnud.

11. Kostja käsitlus seoses arvetega nr 151538 ja 151725 on ebaõige, sest hageja

viivisenõue on seotud tasunõude sissenõutavaks muutumise hetkega, mitte arve

esitamise ega kehtivusega. Samuti on ebaõige kostja arvestus telefonikõnede pikkuse

osas, sest kostja on nende sisse arvestanud ka muid tegevusi, mis olid tehtud

telefonikõnedega samal päeval.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

13. Kliendilepingust nr TL-3023 tuleneva nõude esitamine kostja vastu on ebaselge.

Tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga. Kostja ei valda eesti keelt mahus, mis

võimaldaks aru saada keerulisest juriidilisest tekstist või kliendilepingu nüanssidest.

Kliendileping oleks pidanud olema kakskeelne ning hageja oleks pidanud

kliendilepingu sisu kostjale selgitama ning andma piisavalt teavet. Kuna

kliendilepingus on kasutatud „õigusteenuse“ mõiste asemel „õigusabi“, siis on hageja

kostjat eksitanud, sest õigusabi on tasuta.

14. Kostja esitab vastuväited hageja esitatud arvetele, sest kostjale on arveid esitatud

pelgalt telefonikõnede eest 38 tunni eest, kohtuasi ei olnud keeruline ja kahe

advokaadi kaasamine ei olnud asja parema lahendamise huvides vajalik. Arvetel on

mitmed tegevused koondatud kokku, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju

millelegi aega kulus, kohtuistungi aeg ei vasta protokollis fikseeritule, kaks advokaati

valmistasid eraldi ette kohtuistungiks (kokku 4,7 tundi), kuid istungil sellest

lisaväärtust ei tulenenud. Esitatud arvete spetsifikatsioon ei ole ülevaatlik, ei anna

täpset pilti tegevustest ning sisaldab põhjendamata tegevusi nagu telefonikõned ja

kahe advokaadi paralleelne tegevus.

15. Kostjat ei teavitatud, et teda teenindavad kaks või enam advokaati, kes teineteise tööd

dubleerivad, peavad eraldi ajaarvestust ja nõuavad mõlemad tasu. Kliendilepingu

tingimus, kus küsitakse tasu õigusteenuse osutamise sihtkohta jõudmiseks ja tagasi

tulekuks on Tallinna piires ebamõistlik ja koormav.

16. Arved nr 151538 ja 151725 on üksteist dubleerivad, viivist ei saa tühistatud arvelt

arvestada ja seetõttu ei tuleks arvet nr 151725 summas 736,56 eurot hagiavalduses

üldse käsitleda.

17. Arves nr 150327 teostatud tööd on alusetult kokku koondatud, mistõttu ei ole

arusaadav, millisele tööle kui palju aega konkreetselt on kulunud. Kostja palub selle

arve summas 684 eurot hagiavalduse nõudest välja arvata.

18. Kuna hageja ei ole kostjaga teinud koostööd, vaid esitanud hagi kohtusse, siis on

hageja käitunud pahatahtlikult. Kliendilepingu oleks võinud peatada, mitte kohe üles

öelda. Hageja käitumine on ebamõistlik ja vastuolus hea tavaga. Kliendilepingu

ülesütlemise õigus oli ainult kostjal, mitte hagejal. Kostja ei olnud teadlik

kliendilepingu ülesütlemisest. Pooltel oli suuline kokkulepe maksetähtaja pikendamise

osas. Ühtlasi on kliendilt keerulises olukorras koheselt arvete tasumise nõudmine

vastuolus heade kommetega.

Kostja vastuhagi

19. Kostja esitas 16.02.2016 vastuhagi, sest hageja on rikkunud kliendilepinguid ning

tekitanud kostjale kahju. Kahju seisneb hageja poolt ebakvaliteetse õigusteenuse

osutamisega tekitatud varalises kahjus kokku summas 19 498,06 eurot.

20. Kahju 888 eurot tekkis 04.01.2013 nr TL-3023 kliendilepingu alusel. Kostja tasus arve

nr 140008 summas 888 eurot. Kostja leiab, et selles osas on tekkinud kahju. Kostja

heidab hagejale ette, et ta teavitas kostjat apellatsioonkaebuse edukusest tsiviilasjas nr

2-13-15884, kuid jättis teavitamata apellatsioonimenetlusega seonduvatest võimalikest

riskidest.

21. Kahju 3125,06 eurot tekkis 04.01.2013 kliendilepingu nr TL-3023 alusel. Hageja

osutas õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-11495 ning kostja tasus selle eest 3756,76

eurot. Kohus on leidnud, et põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 631,70 eurot.

Seega on kostja kahjuks 3125,06 eurot (3756,76-631,70). Kostjale ei olnud selgitatud

sätet, mis on seotud kohtu- ja kohtuväliste kuludega ja seetõttu tasus kostja arveid

lootuses, et saab need hiljem kohtu poolt hüvitatud.

22. Kahju 6984,60 eurot on tekkinud kostjale alusetutest arvetest 02.06.2014

kliendilepingu nr TL-3304 alusel. Kostja on teinud omapoolse arvestuse ajakulust ning

leiab, et selles osas ei ole arved põhjendatud.

23. Kahju 8500 eurot tekkis sellest, et kostja eest maksis hagejale 8500 eurot WAM

estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust. Kostja ei olnud osade hageja

poolt esitatud arvetega nõus, kuid hageja luges sellest summast arved tasutuks kostja

nõusolekuta.

Hageja vastuväited vastuhagile

24. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuhagi on

tõendamata, kuna kostja ei ole tõendanud hageja poolt kohustuste rikkumist, kahju

tekkimist ega põhjuslikku seost.

25. Tsiviilasjas nr 2-13-15884 ei ole hageja andnud valehinnangut apellatsioonkaebuse

perspektiivikuse kohta. Kostja õiguseelnejale selgitati, millistel alustel saab

kohtuotsust

vaidlustada.

Hageja

on

kostja

õiguseelnejat

teavitanud,

et

apellatsioonkaebuse

esitamisel

ei

pruugi

õigusabikulud

olla

tulemiga

proportsionaalsed. Riski maandamiseks lepiti kostja õiguseelnejaga kokku fikseeritud

tasus 500 eurot. Tasu suurus apellatsioonkaebuse koostamise eest oli 490 eurot,

millele lisandus riigilõiv 300 eurot. Kostja õiguseelneja ei ole arve alusel osutatud

teenustele vastuväiteid esitanud. Kliendilepingus oli kokku lepitud vaidlustamise kord,

mida kostja õiguseelneja ei ole järginud. Vastuväited on esitatud 2,5 aastat hiljem.

Samuti oli tasutud arve sees 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt

tagasi saama.

26. Hageja osutas kostja õiguseelnejale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-11495. Asjaolu, et

kohus jättis õigusabikulud täies ulatuses välja mõistmata, ei põhjenda kuidagi seda, et

õigusteenuse osutamisel oleks hageja kostjale kahju tekitanud. Hageja ei ole ühe ja

sama asja eest esitanud mitut arvet. Arve nr 151538 tühistati ja esitati kostjale uus arve

nr 151725. Arve nr 151725 on tasumata ja tasumata arve ei saa kostjale varalist kahju

tekitada.

Kostja

kahjuhüvitise

arvestuses

on

arvestatud

mõlema

arvega.

Kliendilepingus oli sätestatud vaidlustamise kord, mida kostja õiguseelneja ei ole

järginud. Samuti sisaldab tasu 20% käibemaksu, mille kostja õiguseelneja pidi riigilt

tagasi saama.

27. 02.06.2014 kliendilepingust nr TL-3304 tuleneva kahjuhüvitise osas ei ole kostja

esitanud konkreetseid etteheiteid, et hageja saaks nendele vastata. Kostja on oma

arvestuses välja võtnud ajakulu seoses telefoninõupidamise või -suhtlusega. Hageja

osutas kostjale teenust arvete spetsifikatsioonides toodud mahus. Samuti on

kahjuhüvitise arvutuse sees arved nr 150327, 151106 ja 151538, mis on kostja poolt

tasumata. WAM estimpeks OÜ tasus kostja eest arveid ning kostja on äriühingu

õigusjärglane. Kostja on arvutanud kahjuhüvitises mitmeid summasid topelt.

Esimese astme kohtu otsus

28. Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlg 5594,79 eurot, seisuga 27.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivis

1072,40 eurot ja edasi viivis 0,1% päevas põhinõudelt (736,56 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni ja viivis 0,05% päevas põhinõudelt (4858,23 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 650 eurot.

29. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

Poolte vahel on 02.06.2014 sõlmitud kliendileping nr TL-3304, mille alusel osutas

hageja kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-52920 (I kd tl 5-8);

-

Hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel on 04.01.2013 sõlmitud kliendileping nr TL-

3023, mille alusel osutas hageja äriühingule õigusteenust tsiviilasjades nr 2-14-11495

ja nr 2-13-15884;

-

26.06.2015 ühinemislepinguga on WAM estimpeks OÜ ühinenud kostja kui füüsilise

isikuga ning WAM estimpeks OÜ ühinemise tulemusel lõppes (I kd tl 32-35).

30. Hageja on lepingust nr TL-3023 tuleneva nõude esitanud õige kostja vastu. Kostja on

äriühingu õigusjärglane ja temalt saab hageja nõuda lepingust 2 tuleneva kohustuse

täitmist. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühinemisel läheb

ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule.

Ühinemislepingu p 4.2 järgi ühinemise tulemusel lõppeb ühendatav ühing ning

ühendav isik saab ühendatava ühingu õigusjärglaseks.

31. Maakohtu hinnangul on hagejapoolne kliendilepingu nr TL-3304 ülesütlemine

nõuetekohane. Kostja ei vaidle vastu, et arved olid maksmata. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et pooled leppisid kokku maksetähtaegade pikendamises. Hageja teavitas

kostjat võlgnevusest, andes kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (I kd tl 142-163,

ülevaade lepingu täitmisest, I kd tl 119). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja

lepingu VÕS § 196 lg 2 alusel üles.

32. Kostja tugineb sellele, et teda kui tarbijat ei informeeritud kõigist lepinguga seotud

asjaoludest. Kuna kostja vastuväited arvete tasumata jätmisele on vastuhagi nõude

aluseks olevate asjaoludega samad, siis hindas kohus koos nii hageja nõuet kui kostja

vastuhagi. Lepingu nr TL-3304 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige

järgmised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-14, p 14, kohtu selgitus pooltele,

II kd tl 188):

-

advokaadibüroo on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1);

-

lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1);

-

kliendile on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kliendil lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).

33. Hageja vastutuse aluseks on advokatuuriseaduse (AdvS) § 47, mille kohaselt

õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja

advokaat solidaarselt. Hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada VÕS-is

sätestatud hoolsuskohustust, AdvS ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi vastavaid

sätteid.

34. Puudub vaidlus, et hageja oli kostjaga või tema poolt esindatava äriühinguga

lepingulistes suhetes alates 2012. aastast. Kohus ei loe usutavaks kostja väidet, et ta ei

saanud aru, et hageja poolt osutatud teenuse (lepingus nimetatud õigusabi) eest tuleb

tal hagejale tasuda. Hageja esitas kostjale õigusteenuse eest arveid, kostja aktsepteeris

neid ning kuni käesoleva menetluseni ei vaidlustanud nende sisu.

35. Kostja on tuginenud asjaolule, et leping nr TL-3304 sisaldab tüüptingimusi.

Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et tühised on kliendilepingu p 3.1 ja kõik, mis on

seotud teenuse eest maksmisega. Samuti asjaolu, et ta ei teadnud, kuidas ta saab

tasunõudeid vaidlustada. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja nõudmisel toimus

lepingu 1 täitmine kahe advokaadi poolt (tunnistaja VŠ ütlused, II kd tl 223).

Kliendilepingus on täpselt välja toodud, kuidas toimub kahe advokaadi tasustamine

(lepingu 1 p 3.1). Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist tüüptingimusega, sest poolte

läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kliendi esindajateks on vandeadvokaat AM ja

advokaat VŠ. Pooled olid eelnevalt läbi rääkinud tasustamise korra. Arvete

spetsifikatsioonide ja tunnistaja VŠ ütlustega on tõendatud, et kahe advokaadi vahel

oli selge tööjaotus ning teenuse osutamise dubleerimist ei toimunud. Puudub vaidlus,

et kostjale saadeti koos arvetega ka kulude aruanded, mille järgi sai kostja teenuse

osutamise mahtu hinnata (kostja on ise kulude aruanded kohtule esitanud, vt II kd tl 9

nimekiri).

36. Hagejal oli õigus nõuda tasu sõiduaja eest. Selles on pooled lepingu nr TL-3304 p-s

3.1 kokku leppinud ning selline kokkulepe on praktikas tavaline. Samuti on hageja

nõudnud tegeliku sõiduaja eest tasu vaid 50% ulatuses.

37. Kostjal oli võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Hageja saatis

kostjale lepingu projekti 02.06.2014 ja kostja ei esitanud hagejale lepingu sisu kohta

küsimusi. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja VŠ ütlustega (II kd tl 223). Kostjal oli

võimalik kõikide tingimuste osas küsida selgitusi vene keeles (II kd tl 223). Lisaks

sellele saatis hageja lepingu projekti ka kostja eesti keelt emakeelena valdavale

nõustajale VV-le, kes saatis lepingu hagejale tagasi kostja poolt allkirjastatuna (II kd tl

112-116). Kostjaga suhtles vene keelt emakeelena valdav advokaat ning kostja viited

keeleprobleemile on alusetud (tunnistaja VŠ’i ütlused). Isegi kui eeldada, et kostja ei

saanud aru lepingu nr TL-3304 sisust ega saanud sisu mõjutada, siis leping ei sisalda

ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, mida tuleks hinnata hagi või vastuhagi nõude

läbivaatamisel. Samuti tuleb arvestada, et vaidlustamata ajaoludel olid pooled

lepingulistes suhetes alates 2012. aastast.

38. Lepingu nr TL-3304 p-s 8.2 on märgitud pooltevaheliste vaidluste lahendamise kord.

Kostjale ei saa kahju tekkida sellest, et talle ei olnud teavitatud alternatiivne võimalus

tasuvaidluste lahendamiseks. Samuti ei välista lepingu nr TL-3304 p 8.2 alternatiivset

lahendamise korda advokatuuri aukohtus AdvS § 64 alusel. Kostja on ise tunnistanud,

et ei esitanud pretensioone talle esitatud dokumentatsioonis kajastatud teenuse mahu

osas. Seega ei teadnud hageja, et kostja jätab arved maksmata seetõttu, et ta ei ole

nõus kulude aruandes märgitud ajakuluga.

39. Lepingu nr TL-3304 p-s 3.4 sätestatud viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga

võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult.

40. Hageja on tõendanud, et kulude aruannetes (spetsifikatsioonis) kajastatud ajakulu on

õige ning kostjale sellises mahus õigusteenust osutati. Iga kostjale esitatud arve juures

oli üksikasjalik aruanne arve aluseks olevate tööde kohta ning arve saamisel ei ole

kostja esitanud ühtegi etteheidet tööaruannete sisu kohta. Hageja on tõendanud, et

õigusteenuse suurem maht oli tingitud kostja ebaselgetest juhistest, mh kostja esitas

seisukohti, muutis õigusvaidluse eesmärke ja taktikat, esitas uusi asjaolusid ja

dokumente, esitatud andmed olid puudulikud ja ebaõiged, lähteinformatsiooni esitas

kostja telefoni teel ning kostja palvel tuli rõhutada vaidluse põhilisi asjaolusid uuesti.

Konkreetse näitena toob hageja välja, et kostja soovis osaleda menetlusdokumendi

sisuliste seisukohtade koostamises, kuid venitas tagasiside andmisega ja lõpuks ei

esitanud mingit kasutuskõlbulikku lähteinformatsiooni (I kd tl 91-108, tõlge 188-197).

41. Tõendatud on, et arve nr 150327 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud

ning tegemist oli nõuetekohase lepingu täitmisega. Töö „kompromissiettepaneku

tõlkimine, suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine Elektrilevi 15.01 seisukohale“

koosnes mitmest toimingust mitme päeva jooksul. 0,5 tundi kulus kostja poolt

koostatud kompromissiettepaneku teksti tõlkimisele eesti keelde kostja palvel (I kd tl

120-122). Kostja saatis samal päeval kolm e-kirja (I kd tl 123-127). Ülejäänud kaks

tundi kulus vastuse koostamisele Elektrilevi OÜ 15.01.2015 seisukohale kohtuasjas.

Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud, arvestades dokumendi mahtu ja

sisu (I kd tl 129-134). Hageja on välja toonud, et seisukoht käsitles põhiosas vaidluse

faktilisi asjaolusid, sh uusi asjaolusid, lisatud oli neli uut dokumentaalset tõendit ja

faktilisi põhjendusi seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kohus luges

põhjendatuks hageja väite, et see eeldas suhtlust kostjaga nii telefoni teel kui

kirjalikult.

42. Tõendatud on, et arve nr 151017 aluseks olevaid teenuseid on hageja kostjale osutanud

ning tegemist on nõuetekohase lepingu täitmisega. 09.06.2015 kohtuistung kestis 1

tund ja 30 min (I kd tl 135-141). Kostja nõudmisel osalesid kohtuistungil nii

vandeadvokaat AM kui ka advokaat VŠ (tunnistaja VŠ ütlused). Täiendav ajakulu 18

min on sõiduaeg kohtuistungile ning vastavalt lepingu nr TL-3304 p-le 3.1 on kostjal

kohustus see hüvitada. Hageja vähendas ühepoolselt tasunõuet ja on esitanud arve

üksnes poole ulatuses kummagi advokaadi poolt kohtuistungil osalemiseks kasutatud

aja eest. Enne kohtuistungit on vajalik ettevalmistus ja see ajakulu on samuti

põhjendatud.

43. Hageja on saatnud meeldetuletusi arvete nr 151017, 151016 ja 150327 tasumiseks (I

kd tl 142-163). Kostja ei ole ühtegi arvet kohtuväliselt vaidlustanud.

44. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjal on kohustus tasuda arved nr 151016,

151017, 151539 ja 150327 kokku summas 4858,23 eurot. Lisaks on hagejal õigus

nõuda tasumata arvetelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 3.4 alusel

0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga

11.05.2016 on viivis põhinõudelt 4858,23 eurot 858,45 eurot (II kd tl 210). Sellele

lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016) 36,44

eurot, kokku on viivis 894,89 eurot.

45. Järgnevalt hindas kohus 04.01.2013 kliendilepingust nr TL-3023 tulenevat hageja

nõuet kostja vastu. Hageja on selgitanud, et lepingu nr TL-3023 alusel esitati esimene

arve nr 151538 summas 736,56 eurot esmalt WAM estimpeks OÜ-le, kuid kuna kostja

muutus äriühingu õigusjärglaseks, siis see arve tühistati ja esitati uus arve nr 151725

kostjale (I kd tl 42). Seega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale ega tema

õiguseelnejale esitanud ühe ja sama teenuse eest kahte arvet.

46. Lepingu nr TL-3023 puhul ei ole tegemist tarbijalepinguga.

47. Lepingu nr TL-3023 p 5.7 sätestab, et kui kliendil on vastuväiteid esitatud arve suhtes

(sh osutatud teenuste tegeliku osutamise ja teenuste mahu suhtes), teatab ta sellest

büroole kohe pärast arve saamist. Vastuväite kohesel mitteesitamisel eeldatakse, et

kliendil ei ole arvele (sh arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ja mahule)

vastuväiteid. Kuni käesoleva asja arutamiseni ei olnud kostja ega tema õiguseelneja

esitanud vastuväiteid arvel märgitud teenuste tegelikule osutamisele ega mahule.

48. Kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu nr TL-3023 rikkumist, mis välistaks

hageja lepingu täitmise nõude kostja vastu.

Asjaolu,

et

kohus

mõistis

menetluskuludena välja väiksema summa, kui hageja poolt esitatud õigusteenuse tasu,

ei tähenda lepingu rikkumist.

49. Hagejal on õigus nõuda tasumata arvelt nr 151725 viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg

1 ja lepingu p 5.6 alusel 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

Seisuga 11.05.2016 on viivis põhinõudelt 736,56 eurot 166,46 eurot (II kd tl 210).

Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis kuni otsuse tegemiseni (27.05.2016)

11,05 eurot, kokku on viivis 177,51 eurot.

50. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata.

51. Kostja on vastuhagis esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3125,06

eurot, mis seisneb õigusteenuse tasus 3756,76 eurot, millest on maha võetud kohtu

poolt väljamõistetud menetluskulud 631,70 eurot. Kuna tõendamata on lepingu nr TL-

3023 rikkumine, siis jättis maakohus kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise

nõude 3125,06 eurot rahuldamata.

52. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 6984,60 eurot. Tõendatud ei ole

hagejapoolne lepingu 1 rikkumine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja täitis

käsundit nõuetekohaselt ning arvete aluseks olevates spetsifikatsioonides märgitud

mahus. Tunnistaja VŠ’i ütlustega on tõendatud, et kostjale oli teada, et telefonivestuste

eest tuli tasuda ning enamus suhtlemist toimus kostja initsiatiivil (II kd tl 223).

Tunnistaja VŠ sisestas kostja teenindamiseks seotud ajakulu süsteemi ning ta on

kinnitanud, et ajakulu vastab tegelikult õigusteenusele kulutatud ajale (II kd tl 223).

Samuti on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas selles mahus õigusteenuse kulu

kajastatud (I kd tl 164-168). Kuna puudub lepingu rikkumine, jätab kohus teised kahju

hüvitamise eeldused käsitlemata ja kahju hindamata.

53. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 8500 eurot. Kostja ei ole

tõendanud lepingu nr TL-3304 rikkumist, mille tagajärjel saaks kostjale tekkida kahju

8500 eurot. Kuna nimetatud summa eest on loetud tasutuks lepingust nr TL-3304

tulenevaid kohustusi, siis nõue on hõlmatud juba eelmise vastuhagi nõudega 6984,60

eurot. Kostjale oli teada, et 8500 euro eest loetakse tasutuks lepingust nr TL-3304

tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse

liikmena on ise määranud kohustuste täitmise WAM estimpeks OÜ tasutud summast

kostja kohustuste katteks (I kd tl 169-171). Nimetatu on kooskõlas VÕS § 88 lg-s 1

sätestatud korraga. Samuti ei olnud kostja sissenõutavaid kohustusi vaidlustanud.

54. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi summas 888 eurot. Lepingu nr TL-3023

rikkumine ei ole tõendatud. Pooled leppisid kokku apellatsioonkaebuse koostamise

eest tasus 500 eurot. Arve nr 140008 koosneb õigusteenuse tasust ja riigilõivust (II kd

tl 31). Lepingu nr TL-3023 p 5.4 kohaselt tuleb lisaks tasule õigusabi eest tasuda

vajalike kulutuste eest (näiteks riigilõiv). Hageja on teavitanud vaidlusaluses

elektronkirjas, et õigusabikulud ei pruugi olla tulemiga proportsionaalsed.

55. Kostja esitas kohtuvaidlustes kirjalikud teesid (II kd tl 211-218). Nendes sisalduvad

uued asjaolud jättis kohus tähelepanuta TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 3 ja § 402 lg 2

alusel.

56. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja kohtukuluks

on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu (450+200)

650 eurot (I kd tl 20, 45). Kuna tegemist on liidetud hagidega, siis tuleb riigilõivu

arvestada samuti vastavalt eraldi esitatud hagide hinnale. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 650 eurot.

Apellatsioonkaebus

57. 20.06.2016 apellatsioonkaebuse ja 15.07.2016 apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt

palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus ning esimese

alternatiivina mõista hagejalt kostja kasuks välja 12 235,27 eurot ja teise alternatiivina

mõista hagejalt kostja kasuks välja 11 113,67 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud

hageja kanda. Kostja esitas taotluse tõendite vastuvõtmiseks, milles palub asja

lahendamise juurde võtta: 1) kostja telefonikõnede eristuse; 2) VŠ 04.04.2013 e-kirja;

3) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 14.50); 4) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell 17.25); 5) VŠ

20.01.2015 e-kirja.

58. Apellatsioonkaebuses esitatud I alternatiivi kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista

12 235,27 eurot. Nimetatud summa saamiseks on kostja tasaarvestanud hagis nõutava

summa 3375,19 eurot (mida ta tunnistab) tema poolt vastuhagis nõutava summaga

15 610,46 eurot. Kostja hinnangul on hagis esitatud arvetest (summas 5594,79 eurot)

alusetult esitatud arved summas 2219,60 eurot. Seega tunnistab kostja hagi summas

3375,19 eurot. Hageja on kostjale esitanud alusetult arveid summas 15 610,46 eurot,

mis on ka kostja poolt vastuhagis nõutav summa.

59. Hagis nõutav summa 2219,60 eurot, mida kostja ei tunnista, koosneb järgnevast. Arve

nr 151725 puhul on alusetud SS poolt teostatud õigusteenused summas 405,60 eurot.

Arve nr 150327 puhul on alusetud õigusabiteenused 12,4 h ulatuses, summas 1698,80

eurot (tõlketeenused, telefoninõupidamised ja kirjavahetus kliendiga, suhtlus

Elektrilevi OÜ-ga). Arve nr 151016 puhul on alusetud õigusabiteenused 0,6 h

ulatuses, summas 115,20 eurot (telefonikõned).

60. Vastuhagi summa 15 610,46 koosneb järgnevast: Hageja ja kostja lepingulised suhted

algasid 02.06.2014, seega on enne seda kuupäeva esitatud arved alusetud summas

1566 eurot (arved nr 121471, 131309, 140009, 140010). Alusetud on hageja poolt

WAM estimpeks OÜ nimele väljastatud arved seoses tsiviilasjaga nr 2-13-15884,

milles ei olnud sõlmitud kliendilepingut (arved nr 130460, 130462, 130807, 131664,

131968, 140008) summas 6199,20 eurot. Alusetud on WAM estimpeks OÜ-le ja

kostjale esitatud arved, mis on olnud kliendilepingu välised summas 5380,46 eurot

(arved nr 130463, 131662, 131663, 140656, 130462, 130238, 130239, 130806,

140993, 141928, 141258). Seoses tsiviilasjaga nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga) on

kostjale esitatud alusetuid arveid summas 652,80 eurot (arvetel nr 140398, 140941,

151725 on põhjendamatud SS poolt õigusteenuse eest osutatud summad). Seoses

tsiviilasjaga nr 2-14-52929 (vaidlus Elektrilevi OÜ-ga) on hageja esitanud kostjale

alusetuid arveid summas 1812 eurot (arve nr 140994 – 708 eurot, tõendamata

telefonikõned; arve nr 141403 - 170,40 eurot, tõendamata telefonikõned; arve nr

141929 – 933,60 eurot, kulude aruanne ei vasta arvele).

61. Apellatsioonkaebuses esitatud teise alternatiivi kohaselt palub kostja hagejalt välja

mõista 11 113,67 eurot. Nimetatud summa saamiseks on kostja tasaarvestanud hagis

nõutava summa 1920,39 eurot (mida ta tunnistab) tema poolt vastuhagis nõutava

summaga 13 034,06 eurot. Kostja hinnangul on hagis esitatud arvetest summas

(5594,79 eurot) alusetult esitatud arved summas 3674,40 eurot. Seega tunnistab kostja

hagi summas 1920,39 eurot. Hageja on kostjale esitanud alusetult arveid summas

13 034,06 eurot, mis on ka kostja poolt vastuhagis nõutav summa.

62. Hagis nõutav summa 3674,40 eurot, mida kostja ei tunnista, koosneb järgnevast: Arve

nr 151725 puhul on alusetud SS poolt teostatud õigusteenused summas 405,60 eurot.

Arve nr 150327 puhul on alusetud õigusabiteenused 21,1 h ulatuses, summas 2985,60

eurot (tõlketeenused, telefoninõupidamised ja kirjavahetus kliendiga, suhtlus

Elektrilevi OÜ-ga). Arve nr 151016 puhul on alusetud õigusabiteenused 1,2 h

ulatuses, summas 187,20 eurot (suhtlus kliendiga, tunnistajatega, kohtuga). Arve nr

151539 puhul on alusetud õigusabiteenused 0,5 h ulatuses, summas 96 eurot (suhtlus

kliendiga).

63. Vastuhagi summa 13 034,06 koosneb järgnevast: Esitatud arved tõendamata

telefonikõnede eest summas 4953,60 eurot (tl 89-106, II kd). Esitatud arved

tõendamata ja lepinguväliste õigusteenuste eest summas 4955,40 eurot (tl 107-122, II

kd). Tsiviilasjas nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga) kohtu poolt põhjendatuks peetud

menetluskulude ja hageja poolt esitatud arvete vahe 3125,06 eurot (3756,76-631,70

eurot).

64. Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivide puhul ei ole tegemist vastuhagi

muutmisega. Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-30-10 väljendatu lubab arvata, et

hagejal on õigus valida, kas esitada oma nõue korraga või ositi. Kuna hagejal on

nõude ositi esitamise õigus, siis peaks olema aktsepteeritav ka see, et olenemata

esialgu nõutud summa suurusest võib hageja TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes oma nõuet

menetluse vältel suurendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-05 p-s 11 leidnud, et

kahju hüvitamise nõuete korral ainuüksi kahju arvestamise metoodika muutmine, kui

jätkuvalt tuginetakse samale kahjule, ei ole hagi eseme muutmine. Ainuuksi faktiliste

ja õiguslike väidete täiendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmine.

65. Kostja poolt alternatiivselt esitatud nõuded ei pea põhinema samal alusel. Riigikohus

on lahendis nr 3-2-1-59-09 p-s 12 öelnud, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis

esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada

mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et

alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel asjaoludel. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-59-09 p-s 13 leidnud, et alternatiivse nõude võib esitada ka lisaks juba

menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse

nõudega, mida tingimata ei pea menetlema esialgse nõudega samas menetluses, kuid

arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on üldjuhul otstarbekas neid

samas menetluses menetleda.

66. Ebaõige on maakohtu järeldus, et „vaidlustamata asjaoludel olid pooled lepingulistes

suhetes alates 2012. aastast.“ Hageja ja kostja lepingulised suhted algasid 02.06.2014

(tsiviilasi nr 2-14-52920, vaidlus Elektrilevi OÜ-ga). Hageja ja WAM estimpeks OÜ

lepingulised suhted algasid 04.01.2013 (tsiviilasi nr 2-14-11495, vaidlus UM-ga).

Enne kliendileping nr TL-3304 sõlmimist 02.06.2014 (vaidlus Elektrilevi OÜ-ga) on

hageja esitanud kostjale arve nr 130238, kus märgitud töötunnid on alusetud (tl 85-86,

II kd).

67. Ebaõige on maakohtu järeldus, et 04.01.2013 sõlmitud kliendilepingu nr TL-3023

alusel esindas hageja WAM estimpeks OÜ-d tsiviilasjas nr 2-13-15884 (vaidlus

Hansakivi OÜ-ga). Kliendilepingu nr TL-3023 alusel esindas hageja WAM estimpeks

OÜ-d hoopis tsiviilasjas nr 2-14-11495 (vaidlus UM-ga).

68. Maakohus leidis, et tulenevalt ÄS § 391 lg-st 4 on hageja esitanud lepingust nr TL-

3023 tuleneva nõude õige kostja vastu, kuna kostja on WAM estimpeks OÜ

õigusjärglane. Kostja ja WAM estimpeks OÜ ühinemisleping sõlmiti 26.06.2015.

WAM estimpeks OÜ kustutati äriregistris 10.08.2015 ning seega läksid WAM

estimpeks OÜ kohustused kostjale üle ka sellel kuupäeval. Enne 10.08.2015 kostjale

nõuete esitamine, tasaarvestamine jm on alusetu.

69. Õiguslik alus arvete esitamiseks õigusteenuse eest oli ainult kahes kohtuvaidluses: 1)

kliendilepingu nr TL-3304 alusel seoses tsiviilasjaga nr 2-14-52920 (vaidlus

Elektrilevi OÜ-ga), esindajaks AM ja VŠ; 2) kliendilepingu nr TL-3023 alusel seoses

tsiviilasjaga 2-14-11495 (vaidlus UM-ga), esindajaks AM. Teiste advokaatide ja

juristide õigusteenuse eest arvete esitamine on alusetu. Kaks esindajat oli kostjal ainult

vaidluses Elektrilevi OÜ-ga. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja nõudmisel

toimus lepingu nr TL-3304 täitmine kahe advokaadi poolt.

70. Tunnistaja VŠ ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja VŠ on 11.05.2016 istungil

väitnud, et „kostja ilmtingimata soovis, et istungil osaleks esindajana ka AM. Kuna

mina teadsin vaidluse asjaolusid paremini, siis pidime istungil mõlemad osalema.“

Selline väide ei ole õige. AM tegeles nimetatud Elekrilevi OÜ vaidlusega 2 aastat. VŠ

osalus istungil seisnes ainult ühes lauses. Ebaõige on tunnistaja VŠ ütlus, mille

kohaselt „kliendi sooviks oligi, et temaga suhtleks vene keelt emakeelena valdav

advokaat.“ Kostja toob välja, et ka AM valdab vene keelt.

71. Tunnistaja VŠ on 11.05.2016 istungil andnud ütlusi selle kohta, et „tööjaotus

õigusteenuse osutamisel tulenes sellest, et kliendiga oli vaja suhelda vene keeles, seda

tegin mina. Mina olen tõlkinud elektronkirjavahetust osaliselt, mis oli kostja ja AM’i

vahel. Nende omavahelistes vestlustes ma ei osalenud. AM valdab vene keelt.“

Tunnistaja VŠ ütlustest nähtub, et ta oli kaasatud tõlgina kostja ja vandeadvokaat AM

vahel. Kostjale ei teatatud, et VŠ osutab tõlgiteenust. Arvete peal on VŠ tõlgiteenused

märgitud õigusteenustena. Kuna VŠ osutas õigusteenuse asemel tõlgiteenust, siis on

hageja võltsinud arvete spetsifikatsioone ning rikastunud alusetult kostja arvelt.

72. Paljasõnalised on hageja väited selle kohta, et VV oli kostja nõustaja/tõlk. Tunnistaja

VŠ on öelnud, et ta osales õigusteenuse osutamisel, kuna ta valdab vene keelt

emakeelena ning pidi tõlkima kostjale vajalikud dokumendid vene keelde. Seega on

ebaselge, miks pidi kliendilepingut kostjale tõlkima hoopis VV.

73. Tunnistaja VŠ ütluste ümberlükkamiseks esitab kostja apellatsioonkaebuses järgnevad

tõendid: Kostja palub asja lahendamise juurde võtta: 1) kostja telefonikõnede eristuse;

2) VŠ 04.04.2013 e-kirja „tehtud tööde aruanne“; 3) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell

14.50), kus VŠ pakub kompromissi ettepaneku tõlkimist 60 eurose tunnihinnaga. Kuid

arve 150328 selgituses (I kd lk 10) märgib hoopis, et 16.02.2015 tõlke hind on 112

eurot, millele lisandub käibemaks. Seega õigusabiteenuse hinnaga ning kaks korda

suuremas mahus, kui varem oli kostjaga kokku lepitud; 4) VŠ 16.02.2015 e-kirja (kell

17.25), tõlgitud eesti keelest vene keelde kompromissi tekstiga, milline oli kantud arve

150327 (toimikus) spetsifikatsiooni õigusteenuste loetelus ja hinnaga; 5) VŠ

20.01.2015 e-kirja Elektrilevi OÜ kompromissi ettepaneku tõlkega.

74. Kostjale arves nr 150327 märgitud telefonikõne aeg ei vasta telefonikõnede eristusele.

Hageja ei täitnud kohtu 27.01.2016 nõuet (tl 184, I kd) ning ei esitanud arves märgitud

telefonikõnede aja tõendamiseks operaatori telefonikõnede eristust.

75. Hagejal ei olnud õigust kasutada 11.11.2014 ja 05.06.2015 WAM estimpeks OÜ poolt

tasutud raha (8500 eurot) kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Ühinemislepingu järgi

läksid WAM estimpeks OÜ kohustused kostjale üle alles 10.08.2015. Tegemist ei ole

maakohtu poolt viidatud VÕS § 88 lg-s 1 sätestatud juhtumiga, kuna nimetatud säte

käsitleb ühe ja sama võlgniku erinevaid kohustusi. Ebaõiged on maakohtu viited, et

kostja WAM estimpeks OÜ juhatuse liikmena on ise määranud kohustuste täitmise

WAM estimpeks OÜ poolt tasutud summast kostja kohustuste katteks. Maakohtu

poolt viidatud toimiku lehekülgedel 169-171 (I kd) ei ole mingit tõendite selle kohta.

76. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta kostja poolt maakohtule esitatud teesid.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et teesides sisaldusid uued asjaolud.

Vastustaja seisukoht

77. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata; juhul, kui kohus ei jäta

apellatsioonkaebust

läbi

vaatamata,

siis

palub

hageja

jätta

15.07.2016

menetlusdokumendis toodu arvestamata; juhul, kui kohus ei jäta apellatsioonkaebust

läbi vaatamata ja arvestab 15.07.2016 menetlusdokumendis toodut, siis palub hageja

jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

78. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.05.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kolleegium on seisukohal, et

maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, on otsust

põhjendanud ja hinnanud õigesti tõendeid, mistõttu ei anna apellatsioonkaebuses

esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). VM apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

79. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja apellatsioonkaebus on

esitatud hilinenult ja tuleks jätta seetõttu läbi vaatamata. Maakohtu otsus on kostjale

kätte toimetatud 02.06.2016. Apellatsioonkaebus on esitatud 20.06.2016, seega

apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevast tähtaega arvestades (TsMS § 632 lg 1).

Kuna apellatsioonkaebus oli puudustega, jäeti apellatsioonkaebus ringkonnakohtu

22.06.2016 määrusega käiguta. Apellant kõrvaldas apellatsioonkaebuse puudused

tähtaegselt. TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse,

kui kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Riigikohus on

selgitanud, et viidatud säte ei võimalda jätta apellatsioonkaebust menetlusse võtmata,

kui see on esitatud tähtaegselt (RKTKm 3-2-1-63-14, p 11). Kuna apellant kõrvaldas

apellatsioonkaebuse puudused tähtaegselt, siis puudub alus apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmiseks.

80. Hageja on esitanud kostja vastu hagi tulenevalt poolte vahel 02.06.2014 sõlmitud

kliendilepingust nr TL-3304 ning hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel 04.01.2013

sõlmitud kliendilepingust. Nende lepingute alusel on kostja jätnud hagejale tasumata

arveid summas 5 594,79 eurot (08.10.2015 hagis nõutud põhivõlg 4 858,23 eurot ja

05.11.2015 hagi täienduses nõutud 736,56 eurot), millele lisandub viivis. Kostja on

vaielnud vastu esitatud nõudele, viidates sellele, et temale ei olnud teada

kliendilepingu sisu ning arvetes nõutud summad on põhjendamatud. Lisaks on kostja

esitanud vastuhagi kliendilepingute rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes.

Apellatsioonkaebuses tunnistab kostja hagi summas 3375,19 eurot ja vaidleb nõudele

vastu põhinõude 2219,60 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on kostjale

esitanud alusetult arveid summas 15 610,46 eurot, mis on ka kostja poolt vastuhagis

nõutav summa.

81. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi ning jätnud

vastuhagi rahuldamata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel 02.06.2014

sõlmitud kliendileping nr TL-3304 ning hageja ja WAM estimpeks OÜ vahel

04.01.2013 sõlmitud kliendileping on kvalifitseeritavad käsunduslepingutena VÕS §

619 mõttes. Alusetud on kostja väited, et talle ei olnud teada kliendilepingu sisu.

Maakohus on õigesti viidanud lepingu sõlmimise vabadusele. Seejuures ei oma

tähtsust see, millisest aastast alates on hageja ja kostja vahel lepingulised suhted.

82. Vastuseks kostja vastuväidetele hagi rahuldamise osas märgib kolleegium järgmist.

Kostja võttis kliendilepingute sõlmimisel kohustuse tasuda osutatud teenuse eest

vastavalt väljastatud arvele. Arvega mittenõustumisel oli kostjal võimalus arve

vaidlustada. Samuti tuleneb advokatuuriseaduse §-st 64, et juhul kui klient leiab, et

advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada

advokatuuri aukohtus. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Seega tuli lähtudes

kliendilepingust lugeda, et klient on arvega nõustunud ja ülesande täitmine on kliendi

poolt vastu võetud. Vaidlustamistähtaja möödudes tekkis hagejal ka õigustatud ootus,

et tema poolt osutatud teenuse maht ja arve on kostja poolt heaks kiidetud ning

väljastatud arve kuulub kostja poolt tasumisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale

etteheidetav lepingust tuleneva tasu sissenõudmine kliendilt. Ebaõige on ka kostja

seisukoht, et advokaadibürood võlglastelt tasu kohtu kaudu tavapäraselt ei nõua.

Hageja on teavitanud kostjat võlgnevusest ning pärast võlgnevuse tasumata jätmist oli

hagejapoolne kohtusse pöördumine kostja vastu mõistlik viis võla kättesaamiseks.

83. Maakohus on põhjendanud iga hageja arve ja kululiigi põhjendatust ning vastanud

selles osas kostja väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja väited apellatsioonkaebuses on otsitud ega anna

alust maakohtu otsuse muutmiseks. Muuhulgas on kolleegium seisukohal, et kostja

esitatud väited ei sea kahtluse alla VŠ ütluste usaldusväärsust, samuti ei ole kostja VŠ

ütlusi ümber lükanud.

84. Samuti ei ole apellant lükanud ümber kohtuotsuse põhjendusi seoses vastuhagi

rahuldamata jätmisega. Maakohus on õigesti toonud välja lepingu rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused. Kostja esitatud väidete ja tõendite alusel ei

saa asuda seisukohale, et hageja oleks rikkunud kliendilepingutest tulenevaid

kohustusi. Vastuhagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud ja puudub alus maakohtu

otsuse

muutmiseks

selles

osas.

Ringkonnakohus

ei

anna

ka

hinnangut

apellatsioonkaebuses muudetud vastuhagile. Vastuhagile kohaldatakse hagi kohta

sätestatut (TsMS § 373 lg 3). Õige on hageja seisukoht, et antud juhul ei ole tegemist

nõuete täpsustamisega, mida TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes ei loeta hagi muutmiseks.

Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul mõjuvat põhjust vastuhagi

muutmiseks.

85. Algselt 16.02.2016 esitatud vastuhagis oli VM nõudeks välja mõista hagejalt kostja

kasuks 19 498,06 eurot. Nimetatud kahju summa koosnes järgmistest komponentidest:

1) kahju 888 eurot, mis tekkis 04.01.2013 nr TL-3023 kliendilepingu alusel tulenevalt

arvest nr 140008, sest hageja jättis kostjat teavitamata tsiviilasjas nr 2-13-15884

apellatsioonimenetlusega seonduvatest võimalikest riskidest; 2) kahju 3125,06 eurot,

mis tekkis 04.01.2013 kliendilepingu nr TL-3023 alusel tsiviilasjas nr 2-14-11495

määratud põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 631,70 eurot ületavas summas; 3)

kahju 6984,60 eurot, mis tekkis kostjale alusetutest arvetest 02.06.2014 kliendilepingu

nr TL-3304 alusel; 4) kahju 8500 eurot, mis tekkis sellest, et kostja eest maksis

hagejale 8500 eurot WAM estimpeks OÜ, et tõendada kostja krediidivõimekust, kuid

kostja ei olnud osade hageja poolt esitatud arvetega nõus.

86. Maakohus on vastanud kostja väidetele seoses eelnimetatud vastuhagi nõuete

rahuldamata jätmisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 654 lg 6).

87. Vastuseks kostja väidetele vastuhagis esitatud nõuete osas märgib ringkonnakohus

veel järgmist. Asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud täiendav

kokkulepe, et õigusabi teenuse eest tasumine toimub kohtu poolt menetluskulu

rahalise kindlaksmääramise määruse alusel või et lepingu järgi advokaadi poolt

osutatava teenuse maksumus sõltuks sellest, missuguses ulatuses loeb kohus

õigusabile tehtud kulutused vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise

menetluses

hindab

kohus

küll

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kuid seda kontekstis, missuguses ulatuses

tuleb vastaspoolel menetluskulud hüvitada. Järelikult ei saanud kostjal tekkida kahju

ulatuses, milles hageja poolt esitatud arvel märgitud summa ületas kohtu poolt UM-

asjas põhjendatud ja vajalikuks peetud menetluskulu, mida kostjale tuli hüvitada.

88. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud mitmeid uusi asjaolusid ja tõendeid. Hageja

on vaielnud vastu kostja uute väidete ja tõendite vastuvõtmisele. Ringkonnakohus

märgib, et apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamise võimalused on

piiratud. TsMS § 652 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes

juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult

tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas

põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue asjaolu ja

tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei

põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus.

89. Kolleegium on seisukohal, et kostja väited, millega ta tõendite lubatavust põhjendab,

ei anna alust tõendite vastuvõtmiseks. Kostjal oli võimalik esitada tõendeid vastuseks

VŠ ütlustele või nende ümbelükkamiseks juba maakohtu menetluses, kuid kostja

nimetatud võimalust ei kasutanud. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud

võimalik

esitada

apellatsioonkaebusele

lisatud

tõendeid

juba

maakohtus.

Ringkonnakohus ei leia ka, et kostja esitatud uued tõendid on ilmselt vajalikud asja

õigemaks lahendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus uute tõenditena vastu võtmata

kostja esitatud telefonikõnede eristuse DIIL, VŠ e-kirja „tehtud tööde aruanne“

04.04.2013 ning VŠ 16.02.2015 14.50, 16.02.2015 17.25 ja 20.01.2015 e-kirjad. Kuna

hageja on esitanud omapoolsed tõendid vastuseks kostja uutele väidetele ja tõenditele,

tuleb ka hageja uued tõendid jätta vastu võtmata. Kolleegium jätab vastu võtmata

hageja esitatud VM ja VŠ kirjavahetuse 10.02.2014-17.02.2014 koos 10.02.2014 e-

kirja tõlkega, VM 16.02.2015 e-kirja VŠ-le, 04.04.2013 lisa 2 04.01.2013

kliendilepingu juurde OÜ WAM estimpeks ja AS Advokaadibüroo Varul vahel ja VM

16.02.2015 seisukoha kohtuasjas nr 2-14-52920. Kuna kõik tõendid on esitatud

elektrooniliselt, siis tõendite tagastamist ei toimu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

90. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

91. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta.

92. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

93. Advokaadibüroo

VARUL

AS

on

teatanud,

et

hagejal

ei

ole

selliseid

apellatsioonimenetluse kulusid, mille väljamõistmist ta taotleks vastaspoolelt. Kuna

hagejal kui õigustatud isikul menetluskulud puuduvad, siis menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist ei toimu.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Ele Liiv

Mati Maksing