1-16-10156/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10156 (16267001072) Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. novembri 2016 otsus kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.E (isikukood XXX, X , XX asukoht Lääne prefektuuri arestimajas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta G.E Pärnu apellatsioon Maakohtu 18. novembri 2016 otsuse peale

kriminaalasjas nr 1-16- 10156 tagastada apellandile läbi vaatamata ja .

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Maakohtu 18. novembri 2016 otsusega tunnistati 199 lg 2 Pärnu G.E süüdi KarS §

p 9 karistati vangistusega 5 kuud.

65 lg 2 alusel suurendati järgi ja KarS § käesolevas

kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.10.2016 otsusega mõiste

tud kandmata

karistuse, s.o 11 kuu 17 aasta 4 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1

kuud 17 päeva.

KrMS § 130 lg 4 G.E vahistati 1

alusel süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks kohtusaalis. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.11.2016 ja karistuse kandmise alguseks 17.11.2016. G.E-lt AS G.E-lt C mõisteti -i 12,50 eurot.

kasuks välja Menetluskuludena mõisteti

riigi tuludesse eurot ja sundraha 322,50 eurot, mis riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 72 tuleb tasuda 12 , eurot kuus kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 32,88 ning viimasel kuul 32,82 eurot.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras , kes

süüdistatav palub ringkonnakohtul üle

vaadata Pärnu Maakohtu otsused 18.11.2016 ja 21.11.2016. Süüdistatav leiab, et teda on

karistatud valesti. Selgitab, et 21.11.2016 määrusega jäeti rahuldamata erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramise kohta, kuid 18.11.2016 otsusega suurendati mõistetud karistust 11 kuud 17 päeva vangistuse võrra. Möönab, et see teeb sama välja, kuid ainult teises sõnastuses.

2

Prokuröriga sõlmitud kokkuleppes lepiti kokku karistuses, milleks on vangistus 5 kuud + 11 kuud 17 päeva vangistust.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et apellatsioon tuleb

G.E j . ätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel

Esiteks on k kiirmenetluses kokkuleppemenetluse äesolev kriminaalasi lahendatud sätete järgi, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 järgi apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud ei saa

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse

seadustiku 2.

9. peatüki jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).

G.E ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva apellatsioon is

Kriminaalmenetluse seadustiku s b ätte rikkumisele, mistõttu tule apellatsioon jätta sel põhjusel läbi vaatamata.

Kriminaalasjas on 18.11.2016 kohtutoimik lk 52-54), mille kohaselt sõlmitud kokkulepe (

kinnitab G.E kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud

tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid samuti ka seda, et kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, prokurör nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 5 kuud vangistust,

mida suurendatakse KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 4.10.2016 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa 11 kuud 17 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva vangistust. jõudsid süüdistatav Seega nii kui tema kaitsja kokkuleppele

prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas. Peale kokkuleppe allkirjastamist ja selle koopia kättesaamist kinnitab süüdistatav allkirjaga, et kohtuistungile ta kaitsjat ei soovi.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus kinnitab, et ta G.E jääb kokkuleppe juurde ja selle sõlmimisel väljendas enda tõelist tahet (lk 55) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra sisu, s.h kuriteo osas. Kohus ongi G.E süüdi tunnistanud ja karistanud vastavalt sõlmitud kokkuleppele,

s.o liitkaristusega, suurendades

65 lg 2 alusel KarS § mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.10.2016 tud kandmata karistuse, s.o 11 kuu 17

otsusega mõiste päeva vangistuse võrra.

4. P Apellatsioonis viitab G.E lisaks apelleeritud kohtuotsusele veel ärnu Maakohtu 4.10.2016 otsusele, mille järgi G.E tunnistatud lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 oli lg 2 p 9 - ja karistatud vangist § 25 lg 2 järgi usega 1 aasta 6 kuud, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendati 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluv karistus 11 kuud 17 päeva vangistust jäeti

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui G.E

ei pane 3 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kohtuotsusega pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 4.10.2016.

3

Et uue (11.10.2016) kuriteo pani G.E toime juba nädala aja möödumisel pärast

kohtuotsuse kuulutamist, seega katseajal, kuulus temale 18.11.2016 otsusega mõistetud karistusega liitmisele varasema maakohtu Maakohus otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. ei ole seega G.E-le liitkaristust

mõistes eksinud.

5. Lähtudes eeltoodust KrMS § 318 lg 3 p ja § 326 lg 2 jätab ning juhindudes -st 4 p 3, kohus G.E apellatsiooni läbi vaatamata

ja tagastab selle apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Kohtunik