2-16-12473/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12473 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX) Hageja seaduslik esindaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post: XXX) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX)

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XXXX(hageja) ja XXXX(kostja) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja XXXXtasub igakuiselt elatist hagejale XXXXtema ülalpidamiseks 150 eurot kuus alates 17. augustist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (11. novembrini 2033). 1.2 Elatis tuleb tasuda XXXX (XXXX) kontole nr XXXXXXXXXX, selgitusega „elatisraha XXXX“. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-12473. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-16-12473 2

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXXesitas 17. augustil 2016 hagi XXXXvastu elatise nõudes. Pooled soovisid 5. detsembri 2016 kohtuistungil kinnitada kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte kinnitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik