1-16-3817/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-3817

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. novembri 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.I (ik 48804302239) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 1. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 4. mai 2016. a otsusega tunnistati O.I süüdi KarS § 121 p-de

2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud

vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 12 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Katseajal oli O.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 20. mai 2016.

2. O.I suhtes koostati 1. septembril 2016 erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata talle täiendavad kohustused, kuna süüdlane ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt – augustis, kui ta pidi tegema 22 tundi ÜKT-d, tegi ta vaid 8 tundi. Politsei edastas

samuti kriminaalhooldusametnikule lähisuhtevägivalla infolehe, millest nähtub, et O.I

kuritarvitab alkoholi ning muutub selle tulemusel pere vastu agressiivseks ja vägivaldseks. Kohus pani O.I-le täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõendi hiljemalt 17. oktoobriks 2016.

3. 10. oktoobril 2016 esitati Viru Maakohtule taas erakorraline ettekanne, milles taotletakse T. Velpelrile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. O.I on rikkunud alkoholitarvitamise keeldu, ei täida registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale ÜKT tegemisest. 7. oktoobril 2016 tuvastati O.I alkoholijoove 2,5 mg/l. Septembris on ta teinud vaid 8 tundi ÜKT-d 35 tunnist. Samuti on ta jätnud ilmumata registreerimistele 3., 7. ja 10. oktoobril. O.I ei ole läbinud alkoholivastast sõltuvusravi, ehkki kohtu poolt selleks antud tähtaeg on möödunud.

4. Viru Maakohtu 1. novembri 2016. a määrusega pöörati täitmisele O.I-le Viru Maakohtu 4. mai 2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – s.o 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Maakohus märkis, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et alkoholikeelu pidev rikkumine

ja ÜKT-st kõrvalehoidumine on kohtus tõendamist leidnud. T. Velper ei ole teinud õigeid järeldusi kohtuotsusest ega varasema erakorralise ettekande arutelust. Samuti ei ole ta täitnud alkoholiravile minemise kohustust. O.I on lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva otsuse täitmisesse. Korduvad rikkumised osundavad sellele, et karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses ei ole võimalik ja karistus tuleb pöörata täitmisele. O.I on ära teinud 72 tundi, tegemata on 168 tundi. Seega on kandmata karistuseks 5 kuud ja 12 päeva vangistust.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus.

Erakorralise ettekande rahuldamine ei ole põhjendatud. Rikkumised on küll toimunud, ent O.I palub anda talle võimalus näidata, et ta on suuteline vabaduses elama. O.I

abikaasa on 80% ulatuses töövõimetu ja vajab abi. O.I on otsustanud minna alkoholivastasele sõltuvusravile, milleks ta korjab raha. Samuti on tal veel aega, et ÜKT lõpuni teha ning ta lubab ka registreerimiskohustust mitte enam rikkuda. Seega oleks tema vanglasse saatmine ennatlik ning tal tuleks võimaldada ära teha ÜKT tunnid. Samuti on võimalik panna O.I-le lisaprogramme ning vajadusel pikendada ÜKT tegemise tähtaega. O.I on teinud oma tegudest järeldused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et O.I-le etteheidetavad rikkumised on aset leidnud,

seetõttu ei hakka kohtukolleegium üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud.

6.2 Küll aga on määruskaebuse esitaja taotlenud uue võimaluse andmist O.I-le, mille jooksul saaks ta näidata, et on suuteline vabaduses elama, tegema lõpuni ÜKT, täitma korralikult

registreerimiskohustust ning minema alkoholivastasele sõltuvusravile. Lisaks on kaebuses

osundatud O.I abikaasa töövõimetusele ning abivajadusele. Kaitsja hinnangul on O.I-le võimalik panna lisaprogramme ning vajadusel pikendada ÜKT tegemise tähtaega.

7. KarS § 69 lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst

kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul

kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise

tähtaega arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele.

7.1 Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et erakorralises ettekandes esitatud

taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtule ja maakohtule ei ole O.I esitanud ühtegi tõendit ega toonud objektiivset takistust, mis oleksid tal takistanud talle määratud üldkasuliku töö tegemist või registreerimiskohustuse täitmist.

7.2 Hinnates järgnevalt, kas O.I suhtes on võimalik kohaldada KarS § 69 lg-s 6

nimetatud alternatiivseid meetmeid, leiab ringkonnakohus, et sellise taotluse rahuldamiseks 2 2

alused puuduvad. Ehkki O.I on veel aega ÜKT tundide sooritamiseks, nähtub tema

käitumisest, et ta ei ole näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegeliku sooritamise ajakavas näidatud ulatuses. Seejuures on ÜKT ajakava rikkumine saanud alguse juba kriminaalhoolduse esimesel kuul. Samuti on O.I rikkunud registreerimiskohustust, mistõttu ei ole saanud kriminaalhooldusametnik temalt seletusi võtta. Kuna üldkasuliku töö tähtaeg alles kestab, ei oleks selle pikendamine põhjendatud.

7.3 Samuti puudub alus täiendavate kohustuste määramiseks. Maakohus on juba andnud O.I-le uue võimaluse, kui pani talle 1. septembril 2016 kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Kohtu poolt määratud lisakohustusi O.I ei täitnud. Ehkki O.I on põhjendanud talle määratud alkoholivastase ravi läbimist rahapuudusega,

nähtub 25. oktoobri 2016. a kohtuistungi protokollist, et oktoobris kõikidel päevadel, kus O.I oleks pidanud minema registreerimistele, olid tal alkoholilõhnad. Ka alkoholi ostmine

eeldab reeglina rahaliste vahendite olemasolu, samuti pidi kriminaalhooldusalune juba

kohustusega nõustumisel teadma oma rahalisi võimalusi kohustuse täitmiseks. Kuna aga O.I tarvitas alkoholi vaatamata teadmisele, et karistuse kandmata osa võidakse pöörata täitmisele, ei oleks uute täiendavate lisakohustuste panemine mõttekas, kuna isik neid täita ei suudaks.

7.4 Kohtukolleegiumi hinnangul on O.I käitumine ennastõigustav. Asjaolu, et tal on töövõimetu abikaasa, kes vajab abi, oli süüdlasele teada juba ajal, mil ta rikkumised toime pani. Olukorras, kus isik isegi talle antud korduvale võimalusele vaatamata enda käitumist parandada ja kriminaalhooldusnõudeid korrektselt järgida ei suuda ning nõudeid ja kohustusi raskelt rikub, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ja karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses

võimalik. Seetõttu on maakohus valinud ainuvõimaliku tee ja pööranud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 3 3