1-16-9200/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9200 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi Valdeko Tüüri süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. a otsus, kiirmenetluses (lühimenetluse sätete kohaselt) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Valdeko Tüür (ik: 35112250066); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 22. oktoobril 2016 Prokurör Abiprokurör Alice Simm Kaitsja Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta Valdeko Tüüri apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valdeko Tüürile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta 22. oktoobril 2016 Tallinnas XXX asuvas XXX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku

2

omastamise eesmärgil müügisaalist ära võtta 4 pudelit viina 67,96 euro väärtuses, juues osa viina ära ja möödudes ülejäänuga kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Kuriteoga tekitas ta P AS-le 67,96 eurot kahju.

2. Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. a otsusega mõisteti V. Tüür talle esitatud süüdistustes süüdi ning teda karistati 7 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti V. Tüüri kinnipidamise päev, s.o 22. oktoober 2016. Maakohus vahistas süüdistatava kohtusaalist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis V. Tüürilt AS P kasuks välja 67,96 eurot. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 466,5 eurot. Kohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

3.1. Maakohus leidis, et V. Tüürile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti AS-i P avaldusega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning asitõendite vaatlusprotokollidega (fototabel turvakaamera salvestisest ja fotod vaadeldud alkoholipudelitest ja Värska Originaal pudelitest). Need tõendid riimuvad omavahel. Maakohtu hinnangul pani V. Tüür varguse katse toime kavatsetult. Kohus tuvastas ka selle, et V. Tüür on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud V. Tüüri teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. V. Tüürile karistust mõistes leidis maakohus, et ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Tema karistamine muu karistuse kui vangistusega on välistatud, kuid vangistus on võimalik mõista alammäärale lähedaselt. Rahalise karistuse välistab nii süüdistatava majanduslik olukord kui ka asjaolu, et teda on eelnevalt 12 korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatava süüd raskendavad asjaolud puuduvad, süüd kergendava asjaoluna arvestas maakohus puhtsüdamlikku kahetsust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust kergendada 1/3 võrra. Karistuse täitmise tagamiseks maakohus vahistas V. Tüüri kohtusaalist.

3.3. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis V. Tüürilt kannatanu kasuks välja nelja pudeli varastada püütud viina maksumuse, s.o 67,96 eurot. Seejuures lähtus maakohus asjaolust, et V. Tüür tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi täiel määral, mistõttu lähtuvalt TsMS § 440 lg-st 1 rahuldaski nõude täies ulatuses.

4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes ei nõustu tsiviilhagiga ja märgib, et pole nõus täies ulatuses kannatanule hagi hüvitama. Süüdistatava sõnutsi ei oleks ta suutnud mõne minuti jooksul ära juua 0,5 l 80% viina, nagu nähtub maakohtu otsusest. See oleks tema jaoks tähendanud kindlat haiglasse sõitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

3

põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et V. Tüüri apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7.1. Süüdistatava väide selle kohta, et ta ei oleks olnud võimeline 0,5 l 80% viina mõne minuti jooksul ära jooma, on õiguslikult asjakohatu. Nimelt on maakohus tsiviilhagi rahuldamisel lähtunud sellest, et süüdistatav tunnistas kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Arutatavas asjas on maakohtu istungi protokolli kohaselt süüdistatav sõnaselgelt hagi tunnistanud (tl 50 prd-l). Seega puudus maakohtul isegi alus hakata uurima, kas hagi suurust tuleks muuta. Kõnealuses olukorras ei ole seda võimalik teha ka ringkonnakohtul.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/