4-16-7826/5 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-16-7826

Kohtunik Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. novembri 2016 määrus S.O-le (ik xxx)

asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseiosakonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Mander, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 2. novembri 2016 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Politseija

Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus S.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, tühistada ja saata väärteoasi Viru Maakohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Manderi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 16. jaanuari 2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,010492 määrati S.O-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv summas 600 eurot, s.o 150 trahviühikut. Otsus jõustus 13. veebruaril 2013.

2. suhtes 23. detsembril 2013. Täitmisteade Täitemenetlus 042/2013/2177 algatati S.O toimetati võlgnikule kätte 7. jaanuaril 2014. Kohtutäitur Natalja Malahhova andmetel ei ole võlgnik rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallasning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid.

3. Kohtutäitur Natalja Malahhova teatas 15. oktoobril 2015 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. 10. detsembril 2015 esitas PPA Ida Prefektuur Viru Maakohtule taotluse kohaldada S.O suhtes asenduskaristust. Viru Maakohtu 11. detsembri 2015 määrusega edastati PPA avaldus asenduskaristuse määramiseks kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2016 määrusega rahuldamata PPA Ida prefektuuri taotluse S.O suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks.

4. 10. oktoobril 2016 teavitas kohtutäitur Natalja Malahhova uuesti väärteoasjas nr 2440,12,010492 määratud rahatrahvi täitmise võimatusest.

5. 28. oktoobril 2016 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse

S.O-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2440,12,010492 rahatrahvi summas 600 eurot asendamist arestiga.

6. Viru Maakohus jättis oma 2. novembri 2016 määrusega asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.

7. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

8. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 13. veebruaril 2013. Täitemenetlus on alustatud 23. detsembril 2013. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest 10. oktoobril 2016.

9. Maakohus on seisukohal, et kuna käesolevas kohtuasjas on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest pärast täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaega (kolm aastat), tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Tõlgendades täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätet, tuleb kohtu arvates jõuda seisukohale, et seaduseandja eesmärk selle normi kehtestamisel oligi isikule määratudmõistetud rahalise laadi karistuse efektiivse täitmise tagamine. Selleks ongi kehtestatud seadusega küllaltki pikad nõude täitmise tähtajad - käesoleva nõude täitmine aegub 4 aastaga alates lahendi jõustumisest. Samas tuleb aga arvesse võtta seadusega sätestatud tähtaegu. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtutäituril lasub kohustus teha endast kõikvõimalik, et isik tasuks talle määratud rahatrahvi. Lubamatu on olukord, kus kohtuväline menetleja taotleb konkreetse menetluse asjaolusid arvestamata isikule aresti. See aga ei ole rahatrahvi kui karistuse eesmärk. Nii tuleb kohtuvälisel menetlejal iga taotluse juures arvesse võtta konkreetse menetlusega seotud tähtaegasid.

10. Kohus asus seisukohale, et puudub õiguslik alus asuda arutama sisuliselt rahatrahvi asendamist olukorras, kus on möödunud täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 täitmise võimatuse teate esitamiseks sätestatud kolmeaastane tähtaeg. Esitatud määruskaebus

11. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi jaoskonna menetlusteenistuse vanemspetsialist Margit Mander esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu määruse ning võtta arutusele PPA Ida prefektuuri 28. oktoobri 2016 taotluse S.O-le väärteokaristusena määratud rahatrahvi asendamise arestiga.

12. Väärteootsuse täitmine arestiga asendamise kujul ei saa sõltuda kohtutäituri tegevusest/tegevusetusest TMS § 201 lõikes 1 sätestatud kohustuse tähtaegsel täitmisel. Tallinna

Ringkonnakohus on asunud oma lahendis 4-15-9605 seisukohale, et TMS § 201 lg 1 eesmärk on just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see. See, kui kohtutäitur on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest pärast TMS § 201 sätestatud tähtaegade möödumist, ei võta seega sissenõudjalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist KarS § 72 alusel. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS § 82 sätestatud tähtaegadest.

13. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud lahendis selgelt väljendanud, et TMS § 201 lg 1 näol on tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt (st võimalikult kiiresti pärast otsuse täitmist, aga kindlasti enne karistuse täitmise aegumist) taotleda selle asendamist. Kolmeaastase tähtaja osas on ringkonnakohus nõustunud, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

14. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja maakohtu määrusega, leiab, et esimene kohtuaste on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

15. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et Viru Maakohus on jätnud alusetult läbi vaatamata PPA Ida Prefektuuri taotluse S.O asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustub kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 4-15-9605, mille kohaselt on TMS § 201 lg 1 eesmärk just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see, mistõttu ei ole välistatud PPA taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks pärast TMS § 201 lg 1 teatamiskohustuse rikkumist. 16. suhtes 23. detsembril Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse S.O 2013 ning teavitanud täitmise võimatusest 10. oktoobril 2016. Kohtutäitur ei ole sellega järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 3 aasta pikkust tähtaega ehk teavitas kolm aastat pärast väärteootsuse jõustumist (käesolevas väärteoasjas jõustus otsus 13. veebruaril 2013).

17. TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

18. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 hinnanud, kas TMS § 201 lg 1 tähtaja rikkumine välistab rahatrahvi asendamise. Tartu Ringkonnakohus peab oluliseks välja tuua põhilisema, kinnitades, et TMS § 201 lg 1 kohustuse rikkumine ei too automaatselt kaasa asenduskaristuse võimaluse kaotamist.

19. Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid peab antud säte kaitsma, kas võlgniku või sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 näol on kohtu seisukohalt tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada karistuse võimalikult kiire ja tegelik täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist (st võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist, aga enne karistuse täitmise aegumist).

20. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. KarS § 82 lg 4 reguleerib otsuse täitmise aegumist. Selle kohaselt võib täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises kesta maksimaalselt 4 aastat alates otsuse jõustumisest. Seega on olemas säte, mis üheselt näitab, millise tähtaja möödumisel süüdlane vabaneb täitmata karistuse kandmisest.

21. TMS § 201 tähtaegade seadmine näitab, et eesmärgiks on teha võimalikuks rahatrahvi asendamise õigeaegne otsustamine. Üheaastase tähtaja eesmärk on tagada, et nõue, mida ei ole võimalik täita, ei jää põhjendamatult kohtutäituri menetlusse seisma ja karistus kantakse ära võimalikult kiiresti otsuse jõustumisest. Kolmeaastase tähtaja eesmärgiks on tagada, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. 1-aastase tähtaja kõrval 3-aastane tähtaeg on kehtestatud eesmärgiga, et oleks võimalik karistuse täitmine enne otsuse täitmise aegumist.

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et esimene kohtuaste oleks pidanud Politseija Piirivalveameti

28. oktoobri 2016 taotluse läbi vaatama. Selliselt toimimata jättes on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 150 lg 2 mõttes ja see toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 2 p 1, § 148 p 3, § 150 lg 2, § 194, § 196, § 198, § 211 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab selle Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ Tiit Lõhmus kohtunik