1-15-7991/37 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7991 (14730000300) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg

Eesistuja Urmas Reinola liikmed Meelika Aava ja Sten Lind ,

Elina Huobolainen

21. november 2016 Kriminaalasi

G.N-i (G.N)

169

süüdistus KarS § järgi es Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus

üldmenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja vandeadvokaat Mart Missik

Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav

G.N , isikukood XXX, kodakondsus: EV

kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: X , elukoht PX , XX : XX

töökoht: OÜ X , varem kriminaalkorras karistamata, 1 XX

kehtiv us. . väärteokarist Tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Vandeadvokaat Mart Missik

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus G - .N i süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 169 järgi jätta , tehes sellesse täpsustusi. sisuliselt muutmata

2. Kaitsja apellatsioon rahuldamata. jätta Edasikaebe kord

Ringkonnakohtu otsuse peale on kohtumenetluse poolel võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2(11) Asjaolud ja menetluse käik Süüdistus 1. G.N anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 169 järgi selles, et tema, olles kohustatud Tallinna

Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuse alusel maksma oma endise abikaasa arvelduskontole MK

igakuiselt elatusraha nende ühise noorema kui 18-aastase poja A- (ik XXXXXXXXXXX) kasuks MK

ja tema ülalpidamiseks 296,73 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, alates 2013 aprillist e. juba pikema aja vältel ja süstemaatiliselt (viimase rohkem kui 2 aasta vältel on .N-i poolt igakuine G

elatusraha maksmine jäänud ilma ühegi erandita kohtuotsusega kohustatust rohkem kui 30 korda väiksemaks) hoidub kuritahtlikult ja teadvalt kõrvale nimetatud igakuise elatusraha maksmisest. .N G on selleks tulenevalt tema enda ülalpidamise standardist ja temale kuuluvatest suurosalustest

mitmetes kasumlikes äriühingutes piisavalt rahalisi võimalusi, ka pole ta töövõimelise inimesena

teinud mõistlikke jõupingutusi elatise maksmiseks vajaliku suurusega igakuise sissetuleku (palga) saamiseks. G.N pole olnud mingeid mõjuvaid takistusi nõutavate pangaülekannete tegemiseks

MK MK arvelduskontole A- kasuks pika aja vältel, ta pole seadnud endale prioriteediks nimetatud

elatise maksmise kohustuse võimalikult suures ulatuses täitmist, vaid on järjekindlalt jätnud

vabatahtlikult A- - oma kuupalgast MK le elatusraha maksmata, võimaldades vaid kohtutäituri kaudu

kinnipidamise teel - ta pole igakuist elatusraha sisuliselt MK le üle kanda tühiseid summasid e.

maks 10 000 nud rohkem kui kahe aasta vältel, samuti pole ta vähendanud oma eurot ületavat elatusraha võlga. Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu otsusega tunnistati G.N ja karistati vangistusega KarS § 169 lg 1 järgi süüdi

6 kuud, mida 1 ja 3 , kui ei pane 1 aastase katseaja ei pöörata KarS § 73 lg alusel täitmisele G.N

kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loeti

kohtuotsuse kuulutamise päevast. Menetluskuludena mõisteti G.N-ilt välja sundraha 585 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 kohaselt tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 58,50 eurot

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maakohus leidis kokkuvõtvalt järgmist. .

2.1. Kuigi G.N saab miinimumpalka, tal pole kinn tema arveldusarved ja isvara ega sõidukeid, talle kuuluvad äriühingute osakud on arestitud, ei pidanud kohus eluliselt usutavaks, et isik, kes on osanikuks mitmes kasumlikus äriühingus (K OÜ, OÜ A), milles allkirjaõigus kuulub talle, teenib vaid

miinimumpalka P -s. ksnes miinimumpalgast elatuv mees ei saaks endale ega lapsele kulukaid OÜ Ü suusareise lubada. Ka ei pidanud kohus eluliselt usutavaks, et isik, kelle hobideks kannatanu ütluste

kohaselt on lusid. mäesuusatamine ja purjetamine, ei suuda kanda ise oma elamisku Et süüdistatava poolt kasutatavad sõidukid, purjekas ja kinnisvara on registreeritud tema sugulaste ja firmade nimele, samuti arvestades G.N-i pangakontolt kohtutäituri poolt igakuiselt mahavõetavat tagasihoidlikku

elatise makset suuruses 0,93 eurot kuni 9,32 euro t, tekkis kohtul põhjendatud kahtlus, et sellisel viisil

kolmanda isikuid kasutades, varjab G.N oma tegelikku varanduslikku seisu, raskendades id

seeläbi tema vastu esitatud nõuete täitmist. käitumine ja G.N-i tegelik varanduslik seis

võimaldavad poja ülalpidamiseks tal ilma raskusteta elatisraha maksta. 2.2. G.N ei ole töövõimetu ja tema võimet tööga elatist teenida ei ole piiratud. Puuduvad tõendid,

mille kohaselt

aks seoses tervisega mingit süüdistatav ei saaks töötada või et ta vaj ravi või protseduure.

2.3. Süüdistatava poolne passiivsus lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ei ole vabandatav asjaoluga,

et elatise maksmine käib läbi kohtutäituri. äriühingute osade kohtutäituri Vaatamata pangaarvete ja

poolt arestimisele, oleks isik pidanud mugavustsoonist väljuma ning otsima lahendusi, mis

võimaldanuks ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita. äisealine, töövõimeline ja kõrgharidusega T

inimene on soovi ja tahtmise korral võimeline leidma miinimumpalgast tasuvamat tööd. S stataval üüdi

on võimalused lapse ülalpidamiseks, vastasel juhul ei saaks ta käia aastas

mitmeid kordi reisidel.

A.

3(11) G.N-i poolt ülalpidamise kohustuse rikkumine on kuritahtlik juba ainuüksi seetõttu, et teades lapsele

elatisraha maksmise kohustusest, ei teinud mitte midagi selleks, et tagada lapse huvide kaitse. ta

2.4. -le Elatisraha maksmata jätmist ei saa õigustada ühisvara jagamise käigus makstud hüvitise MK

tasumisega, kuivõrd see ei ole kuidagi seotud väljamõistetud elatise tasumisega ning lapse ema varanduslikku olukorda silmas pidades ei saa omaalgatuslikult jätta täitmata kohtuotsusega pandud lapse ülalpidamiskohustust.

2.5. Kuigi 27.03.2013 on G.N-i suhtes kriminaalmenetlus samas kuriteos lõpetatud, oleks iga

vastutustundlik vanem teinud kõik endast oleneva, et vältida edaspidi süüdistuse esitamist samasuguse kuriteo toimepanemises. Arvestades, et G.N oli teadlik, et ta peab igakuiselt elatisraha maksma, kuid on teadvalt ja tahtlikult hoidnud oma varanduslikku olukorda sellisena, mis välistab elatise täies ulatuses tasumise, on ta kavatsetult, alates 2013 aprillikuust, hoidunud lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha tasumisest.

2.6. Karistuse mõistmise osas leidis maakohus, et arvestades G.N-i rahaliste kohustuste suurust (elatisraha võlgnevus) ja sissetulekute vähesust (miinimumpalk), ei ole otstarbekas kohaldada rahalist

karistust, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. üüdistatava suhtes S tuleb kohaldada

karistust, mis on seotud tema vabaduse piiramisega. Kuigi kohtu hinnangul on .N-i näol G

tegemist õiguskuuleka isikuga, ulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü pidas kohus ol

suurust. Et .N ei ole täitnud ülalpidamiskohustust pikema aja jooksul teinud ühtegi G , ta ei

täiendavat sammu täitmaks vabatahtlikult enda kohustust alaealise lapse ees, põhjendades oma käitumist asjaoluga, et kogu protsess käib läbi kohtutäituri, on tema süü suur. Arvestades süü suurust

ja teo toimepanemise tehiolusid, pidas kohus võimalikuks mõista karistus sanktsioo määras, ni kesk

mida on tatava esmakordsel karistamisel võimalik jätta täitmisele pööramata, kohaldades süüdis

suhtes KarS § 73 sätteid ja küllaldane määrata KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalses on määras.

Kaitsja apellatsioon 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub maakohtu otsus tühistada

ja . G.N süüdistuses KarS § 169 järgi õigeks mõista Kokkuvõtvalt on aitsja põhjendused k järgmised.

3.1. , maakohus on otsuse tegemisel Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust ja rik ud kriminaalmenetlusõigust kun . Kohus on sisuliselt süüdistuse piire

laiendanud ja otsuses sisaldub Nii toob kohus süüdistuse tekstis kajastamata õiguslikke etteheiteid. välja, et .N pidanuks G tegutsema viisil, et saada rohkem dividende, kuid sellist etteheidet

süüdistuses heidetud ette ka seda, et väidetavalt on ei olnud. G.N-ile ei ole ta kasutanud kolmandaid isikuid oma vara varjamiseks. Kohus tugineb sisuliselt ainult kannatanu ütlustele, mida saab käsitleda kaudse tõendina. Samas on

need eetsed ega saa ütlused täiesti ebamäärased ja ebakonkr tõendada kohtu poolt väidetavalt

tuvastatud asjaolusid. Ei saa lugeda tõendatuks, et süüdistataval on maja, auto ja jaht

kui niimoodi

arvab asjast huvitatud kannatanu, aga muud

puuduvad. Kaitsja tõendid seda kinnitavat tõendit küsimustele vastates kinnitas kannatanu, et tal ei ole mitte mingeid konkreetseid fakte ega infot selle

kohta, kas on isiklikult maksnud. Kohus peaks kannatanu reiside või millegi muu eest G.N ütlustele hinnangu andmisel lähtuma ka sellest, et MK on otseselt asjast huvitatud isik ja tema suhted süüdistatavaga on raha mittelaekumise tõttu pingelised.

3.2. Kohtuotsus on E , milliseid tegusid, ebamäärane ja raskesti jälgitav. i ole võimalik aru saada millistest ajahetkedest G.N-ile ette heidetakse. Näitena on läbiv etteheide, et süüdistatav on käinud

4(11)

reisimas. Ei ole tuvastatud, millal ta käis reisimas, kes on tasunud reisi eest, kas see võis olla

töölähetus jne. Kohtu väited on sisustatud meelevaldselt ning tõendamata, tugineb tõenditele, kohus milles käsitletakse olukorda enne süüdistuses viidatud aega. Kohus on põhimõtteliselt eiranud süütuse presumptsiooni ja tõlgendanud kõik kahtlused süüdistatava kahjuks. Isegi kui kohtu poolt väidetavalt tuvastatud G.N-i tegevus täidab kuriteo objektiivse koosseisu, siis puuduvad tõendid, mis seda

tõsikindlalt tõendaksid. Võistlevas kohtumenetluses olnuks prokuröri ülesanne esitada tõendeid, mis

tõendavad väidetavat varade kirjutamist teiste isikute nimele ja elatist täies mahus maksta

võimaldavat elustandardit. Tegelikkuses tugineb aga kogu süüdistus ühele kaudsele tõendile. Subjektiivsest küljest eeldab antud tegu otsest tahtlust, kohus ei analüüsi. Subjektiivsele küljele mida

on kohtuot . Antud kuriteo puhul eeldab aga subjektiivne koosseis suses pühendatud vaid üks lause otsese tahtluse tuvastamist, mida kohus tuvastanud ei ole.

3.3. Juhul, kui kasutaks kolmandaid isikuid oma varandusliku seisu varjamiseks, saanuks süüdistatav

kohtutäitur TMS § 197 lg 1 võlgniku vara tagasivõitmiseks kolmandate isiku esitad hagi a alusel te

vastu. sjaga tegelenud juba pikka aega, ei ole vastavat hagi esitanud. Seega Kohtutäitur, olles täitea on täies ulatuses spekulatiivsed kohtu väited, justkui oleks apellandile kuuluv vara kolmandate isikute

valduses Kohus ja justkui kasutaks apellant kolmandaid isikuid oma varaliste kohustuste täitmiseks.

on otsuses märkinud, et apellant “saab kindlasti kaasa rääkida tema osalustega äriühingutes

dividendide jaotamisel või tegutseda selle nimel, et talle tasutaks juhatuse liikme tasu suuremas

ulatuses, kui seda on miinimumpalk”. Apellant möönab, et saab küll oma seisukoha G.N

nimetatud küsimustes puudub seadusest tulenev võimalus otsustada dividendide kujundada, kuid tal

maksmist või muuta juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus määratud tasu. ÄS § 168 lg 1 p

5 kohaselt

on majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine osanike pädevuses. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on kasumi väljamaksmise eelduseks osanike otsus. G.N on seotud mitmete küll äriühingutega, kuid samas ei oma ta üheski ettevõttes enamusosalust (v.a P OÜ). Kohtu poolt eraldi välja toodud K OÜ-s on G.N-ile kuuluva osakapitali suurus kõigest 5%. Seega ei saa süüdistatav ühegi äriühingu puhul ainuisikuliselt otsustada kasumi väljamaksmist,

kuna tal puudub enamusosalus. Kuna ei saa otsustada kasumi süüdistatav väljamaksmist, siis on

põhjendamatud ning vastuolus seadusega kohtu ette jätnud heited, mille kohaselt on G.N kasumi

jaotuses Kuigi G.N “kaasa rääkimata”. on mitmel korral soovinud kasumi väljamaksmist, kuid

kuna osanike enamus ei ole soovinud kasumi tal t välja maksta, siis ei ole olnud võimalust kasumi väljamakseid saada. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-89-14, ei ole väikeaktsionäril, kes soovib saada aktsiaseltsist

kasumit, võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse

vastuvõtmist. olnud võimalik ühelgi viisil tagada dividendide väljamaksmist Seega ei ole G.N

iseendale ühingutest, kus tal puudub enamusosalus ja ta ei saa olla ka vastutav selles, et tema osalusega kasumlikud äriühingud ei ole talle dividende maksnud. Eeltoodust tulenevalt on alusetud

kohtu viited, justkui oleks

süüdistatav pidanud mingil viisil kaasa rääkima või tegema võimalikuks

endale dividendide maksmise temale kuuluvatest äriühingutest. Sarnaselt puudub G.N ka

võimalus muuta temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tingimusi, kuivõrd puudub võimalus

osanike otsuseid ainuisikuliselt vastu võtta ja ise ta talle makstava juhatuse liikme tasu suurust muuta ei saa. Alusetud on ka etteheited, justkui oleks G.N pidanud mingil viisil tagama talle suurema

juhatuse liikme tasu maksmise. Väide, et .N ei ole otsinud muud tasuvamat tööd, on G paljasõnaline ja tõendamata.

3.4. Kuigi kohus tuvastas, et G.N saab miinimumpalka, tal id, puuduvad kinnisvara ja sõiduk tema arveldusarved ja temale kuuluvad äriühingute osakud on arestitud, asus seisukohale, et ei ole eluliselt usutav, et G.N, kes on osanikuks K -s ning kus talle kuulub OÜ allkirjaõigus, teenib vaid

5(11)

miinimumpalka P - kannatanu

OÜ s. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et andis ütlusi selles,

et G.N -3 korda aastas suusareisidel ning selle asjaolu luges kohus eluliselt käib koos pojaga 2

usutavaks seetõttu, et süüdistatav on avaldanud, et käib pojaga väljas, korraldab temaga ühiseid üritusi, näiteks käis 25.06.2014 kardisõidul. Kohus leidis, et miinimumpalgast elatuv mees ei saaks seda endale ja lapsele lubada. Kohus on täiesti põhjendamatult tuginenud sellise järelduse tegemisel kannatanu ütlustele, mis on vaid oletused ja arvamused. Kohus on vaid kannatanu ütluste põhjal asunud seisukohale, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle hobideks on mäesuusatamine ja purjetamine, ei suuda kanda oma elamiskulusid. Ka selle kohta, et

G.N käib 2-3 korda aastas pojaga reisidel ja maksab nende eest (arvatavasti) ise, ei ole muid tõendeid kui kannatanu ütlused. Samas on kohus jätnud kõrvale süüdistatava selgitused sellest, kuidas

ta majandab, tuginedes

põhjendamatult vaid kannatanu oletustele. Kohus märkis, et kuigi äriühingute, milles .N on osanik, vara ei saa süüdistatav kasutada elatise G

maksmise kohustuse täitmisel, siis elulaad, kannatanu poolt toodud asjaolud ning äriühingute tema majanduslikku seisu puudutavad dokumendid, ei anna alust seesuguses järeldada, et süüdistatav elab

kitsikuses, et lapsele elatise maksmine käib talle üle jõu. eesuguste oletuste põhjal ei saa teha S

süüdimõistvat otsust, kuna neid oletusi kinnitavaid tõendeid. üüdistatava puuduvad S majandusliku

olukorra hindamisel ei saa toetuda Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsuses ja 27.03.2013

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitule ohta, kuivõrd need ei vasta vara ja reiside k kehtivale olukorrale.

3.5. haigusloost diagnoos ja sellega paratamatult G.N-i nähtub , mis viitab tõsisele haigusele kaasnevat töövõime vähenemist, olgugi et selles ei olnud kirjas, milliseid takistusi haigus töötamisele

seab ja millist ravi isik vajab. terviseprobleemid on reaalseks takistuseks sellele, et G.N-i ta võiks teha raskemaid pingutusi nõudvat tööd.

3.6. Kohtu seisukohaga, et passiivsus lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ei ole vabandatav

asjaoluga, et elatise Olukorras, kus isiku maksmine käib läbi kohtutäituri, kaitsja ei nõustu. pangakontod ja kogu tema vara on kohtutäituri poolt arestitud, ei ole tal reaalseid võimalusi lapse

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuivõrd ta ei saa ise oma vara müüa, et se seisvalt llest saadud vahenditega elatist maksta.

Kohtutäitur on Osaühing osalust üritanud müüa neljal korral, kuid edutult. Samas A on G.N-ile

kuuluvad osalused väärtuslikud Juhul, kui kohtutäituril õnnestub osalused võõrandada, rahuldatakse .

elatisvõlgnevus koheselt. Olukorras, kus kohtutäitur aktiivselt võõrandab süüdistatava vara, ei ole

põhjendatud ita võimaluste otsimata jätmist elatisvõlgnevuse tasumiseks. G.N-ile ette he

S ei hoidu üüdistatav oma kohustuste täitmisest kõrvale, vaid aitab kohtutäiturit igakülgselt vara

võõrandamise protsessis ja teeb kõik endast oleneva, et vara saaks müüdud ja selle arvelt elatis tasutud.

TMS § 132 lg 11

kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kohtutäitur on arestinud nimetud summat ületava osa. Seega on kohtutäitur

veendunud, et menetluse käigus võlgnevus rahuldatakse. ohtu väide, et .N on tekitanud G K

olukorra, kus on võimalik jätta lapse ülalpidamiskohustus täi

tmata, on seega ekslik. Sisuliselt heidab

kohus G.N-ile ette vara varjamist täitemenetluses ja seda olukorras, kus kohtutäituril ei ole

võlgnikule mingeid etteheiteid. faktiline käitumine täitemenetluse toimumise Leides, et G.N-i

ajal täidab KarS § 169 objektiivse koosseisu vääralt kohaldanud materiaalõigust , on kohus . Süüdistatav on maksnud oma pojale igakuiselt elatist vastavalt oma võimalustele, mida oluliselt piirab

tema pangakontode ja muu vara arestimine

kohtutäituri poolt, mistõttu tal endal puudub võimalus seda käsutada. Tallinna Ringkonnakohtu otsus

6(11)

4. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 otsusega kaitsja apellatsioon rahuldati, Harju

Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus

tühistati täies ulatuses ja mõisteti süüdistuses KarS § G.N

169 järgi õigeks. Kokkuvõtvalt käitumist ei saa käsitada teadva

leidis ringkonnakohus, et G.N-i

(kuritahtliku) kõrvalehoidumisena lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtukolleegium leidis, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna tuvastamist

ei leidnud sellised faktilised asjaolud, mis võimaldaksid süüdistatavat KarS § 169 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos . süüdi tunnistada KrMS § 66 lg 21

kohaselt kannatanu ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole

tõend. Tähelepanuta ei saa jätta, et kohtutäitur on arestinud kogu süüdistatava vara, s.h

miinimumpalga, arvestades TMS § 132 sätestatut ning selle arvelt toimub -s ka elatise maksmine

igakuiselt, kuigi

kordades väiksemas ulatuses, kuid ulatuses, mida tema varaline seisund võimaldab. Ühegi tõendiga ei ole tõsikindlat tõendatud, et süüdistatava elatustase võimaldab tal maksta lapsele

elatist.

bjektiivne takistus (vara G.N-i karistusõigusliku vastutuse KarS § 169 järgi välistab o

käsutamise keeld) süüdistataval enamusosalus äriühingutes . Et puudub, ei saa ta ainuisikuliselt

otsustada kasumi väljamaksmist, mida kasutada elatise maksmiseks. Pelgalt fakti pinnalt, et süüdistatav omab puutumust äriühingutega, mis töötavad kasumlikult ja kasumit ei ole jaotatud ning äriühingute arvel on raha ja süüdistatav on äriühingu arvele teinud sissemakseid, ei saa süüdistatavale omistada teadvat kõrvalehoidumist elatusraha maksmisest.

Arvestades, et süüdistatav töötab, ei saa talle ka ette heita, et ta ei otsi piisava intensiivsusega tööd

või muud legaalset sissetulekut. Prokuratuuri kassatsioon 5. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 otsuse peale esitas kassatsiooni prokuratuur, taotledes

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks.

Prokuratuur leidis, et ringkonnakohtu kriitika kannatanu

ütluste aadressil on põhjendamatu ning

r ndusliku olukorra spetsiifikaga. Kuna kannatanu ingkonnakohus ei arvestanud tõe süüdistatavaga vahetult ei suhtle, siis ei saagi tal olla täpset ülevaadet G.N-i varalisest seisundist. Kuigi G.N-i

kohtueelses menetluses antud ütlused on ütlustega vastuolus, keeldus süüdistat kannatanu av kohtus

ütluste eetõttu puudus ka võimalus ristküsitluse käigus süüdistatava ütluste andmisest ja s

usaldusväärsust kontrollida. Sellise kaitsetaktika tõttu tuleks süüdistatava kohtueelses menetluses

antud ütlusi pidada tõendina ebausaldusväärseteks, ütlusi aga usaldusväärseks. MK

G.N ei ole esitanud tõendeid oma jõupingutuste kohta saada suuremat sissetulekut. Riigikohtu otsus

6. Riigikoh 6. oktoobri 2016 otsusega (nr 3-1-1-58-16) prokuratuuri kassatsioon rahuldati ja tu

Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks otsus tühistati.

samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. elatise maksmine Riigikohus möönis, et summades, mis jäävad vahemikku 93 eurosendist 9,32 euroni kuus, on üldjuhul vaadeldav elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes isegi juhul, kui kohustatud isiku igakuine sissetulek piirdub miinimumpalgaga. Samas ei pööranud ringkonnakohus eelnevale tähelepanu ega selgitanud, millisel põhjusel süüdistatav - isegi, kui ta teenis vaid miinimumpalka - ei maksnud elatist

suuremas ulatuses. Eeldades prokuratuurilt negatiivsete asjaolude tõendamist, kohaldas

ringkonnakohus vääralt KrMS § 7 lg t 3, tõlgendades seda sätet - liiga laialt. Poolte seisukohad

7. Ringko apellatsiooni osas enda kirjalikud seisukohad nnakohtu poolt määratud tähtajaks esitasid

kannatanu, prokuratuur ja . süüdistatava kaitsja

7(11)

7.1. Kannatanu esitatud Swedbank AS- , et i poolt on perioodil i konto väljavõttest nähtub kohtutäitur

1.10.2015-25.10.2016 tema kontole üle kantud elatusraha kokku 14,08 eurot, s.h summades 0,78 eurot (9-l korral), 1,45 eurot (2-l korral) ja 2,08 eurot (2-l korral).

7.2. Prokuratuur, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde leiab, et maakohus ei ole

kriminaalasja lahendades laiendanud süüdistuse piire ja kaitsja käsitlus tõenditest ei anna alust maakohtu otsust muuta. Palub arvestada Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-16 avaldatud suunistega.

7.3. Süüdistatava kaitsja palub kohtulik uurimine uuendada ja arutada kriminaalasja suulises

menetluses, sest G.N . Apellant soovib anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta palub võtta

tõendina OÜ äriühingu vastu vandeaudiitori 21.10.2016 arvamus mille kohaselt e, A esindajana

arveldusarvele pandud sularaha ei kuulunud mitte G.N-ile A sularahaga, , vaid tegemist oli OÜ

mille arvelt ei saanud .N oma kohustusi täita. õendamata G T on mistahes reisidel käimine, nende maksumus ja kulude kandja. G.N-i võimalused vara võõrandamiseks on piiratud, kuivõrd vara müügiga seotud tehinguid korraldab kohtutäitur. .N-ile ei saa ette heita, et kohtutäitur ei ole oma G

tööga hakkama saanud. Hoolimata vara, mille väärtus ületab elatisvõlgnevuse, olemasolust ei

võimalda selline vara elatise maksmise kohustust täita enne kui kohtutäituril õnnestub vara

võõrandada. Kuigi TMS § 132 lg 1

1 annab kohtutäiturile õiguse vastavate eelduste olemasolu korral arestida kuni poole võlgniku miinimumpalgast, ei saa kohtutäituri poolt selle lubatud ulatuses

arestimata jätmist , kellel tulenevalt tema suhtes käimasolevast täitemenetlusest ette heita G.N-ile

puudub võimalus omal äranägemisel oma vara käsutada

ja selle arvelt elatist maksta.

8. Ringkonnakohtu istungil kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, toetas kaitsja jäi süüdistatav

apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et see tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

9. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, toimiku materjalidega ja apellatsiooni sisuga, andnud menetlusosalistele võimaluse kohtuistungil vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks leiab, et

apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks süüdistatava õigeks

ega

mõistmiseks. M süüditunnistamises ja karistamises KarS § 169 järgi tuleb aakohtu otsus G.N-i

jätta põhiosas esitatud asjaoludel küll tuleb sellesse teha täpsustusi sisuliselt muutmata, .

10. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud otsusest nähtub selgelt, milliste tõendite kogumist maakohus otsuse tegemisel lähtus ning kuidas kujunes maakohtu siseveendumus, et G.N on talle

süüks arvatud teo olleegium ei tuvastanud tõenditele hinnangu andmisel toime pannud. Kohtuk

maakohtu poolt tehtud vigu, mis annaks id seadusliku aluse ringkonnakohtul samu tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks kohtule esitatud tõendeid hinnanud ebapiisavalt, mistõttu ei ole otsusest võimalik aru saada, milliseid tegusid ja millistest ajahetkedest .N-ile süüdistuses ette heidetakse. G

Süüdistuse kohaselt on jätnud oma lapse ülalpid täitmata pikema aja vältel G.N amise kohustuse ja süstemaatiliselt (alates 2013 aprillist kuni käesoleva ajani, s.o kohtuotsuse tegemiseni). Tõendatud

on, et süüdistatavale 16.02.1012 kohtuotsusega pandud kohustuse on enam st kui 2 aasta vältel jäänud igakuise elatusraha maksmine ilma ühegi erandita kohtuotsusega kohustatust rohkem kui 30 korda

väiksemaks võlg on tekkinud pikema aja vältel ning elatusraha nevus . Riigikohus on elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise mõiste kohta mitmetes lahendites selgitanud

(vt nr 3-1-1-92-01, 3-1-1-95-03 et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui ), elatusraha ei maksta pikema aja jooksul, mis võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Otsuses nr 3-1-1-59-16

on Riigikohus selgitanud, latusraha maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses on et e

vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on - või võiks

8(11)

temalt mõistlikult eeldatava käitu võimalik ülalpidamiskohustus täita või vähemalt mise korral olla -

teha seda suuremas ulatuses. KarS § 169 omistab elatise maksmise võimatusele teo

koosseisupärasust, mitte õigusvastasust välistava toime. Kooskõlas asjas nr märgituga

3-1-1-84-12

leiab kolleegium, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes on tegemist

eeskätt juhtudel, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud

isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise

kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS § st 102 ja täitemenetluse seadustiku § - - 132 st

tulenevaid erandeid. KarS § 169 järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §

-

s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või

3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise

seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures

ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara,

mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §- 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud st

vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See

loetelu pole ammendav (p 25). Lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise

kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel t Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri (v

2012. a otsus asjas nr , p 8) (p 26). 3-1-1-84-12

Et bjekti mist ehtsa KarS § 169 o ivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine ja seega on tege

tegevusetusdeliktiga, ei ole vaidlust selles, käesolevas asjas et süüdistatav, nagu maakohus õigesti leidis, pidanuks ka kasvõi osa oma mitteametlikest sissetulekutest, ajal kui tal need olid, kasutama poja ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

11. Kuigi kohtupraktika latise maksmisest (alates

tõlgendab e kõrvalehoidumise kuritahtlikuks

01.01.2015 kehtiva KarS-i redaktsiooni kohaselt lapsele elatise maksmise kohustuse teadvaks) süstemaatilist täitmata jätmist ka juhul, kui vanemal on vara, mille arvelt lapsele elatist maksta, ei saa

nõustuda apellandiga selles, et .N on jätnud täitmata G oma kohustuse lapsele elatist maksta

põhjusel, et ta KrMS § 237 lg 4 kohustab kohtulikul arutamisel tuginema üksnes on varatu.

kriminaaltoimiku materjalile ja KrMS § 3051

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada, ei ole kannatanu MK ütlused ainukeseks ja sisuliseks, nagu

kaitsja ekslikult leiab, .N-i süüstavaks tõendiks. Nõustuda tuleb kaitsjaga küll selles, et G

on MK

otseselt asjast huvitatud isik ja tema suhted süüdistatavaga on mittelaekumise tõttu elatisraha

pingelised, kuid selline arusaam ei anna kohtukolleegiumile alust d tervikuna ei järelduseks, et nee

saa kohtu poolt väidetavalt tuvastatud asjaolusid tõendada. Kannatanul, kes ei ole süüdistatavaga vahetult pikemat aega suhelnud, ei saagi olla täpset ülevaadet .N-i varalisest seisundist, küll aga G

on ta maakohtu istungil andnud ristküsitluse käigus ütlusi faktilistest asjaoludest, mida ta teab ja millistest sai ta teadlikuks teise isiku vahendusel. Et süüdistatav kasutas maakohtu istungil KrMS §

9(11)

35 lg- -

st 2 ja § 34 lg st 1 tulenevat õigust ütluste andmisest keelduda, puudus maakohtul võimalus

ristküsitluse käigus kontrollida vastuolusid süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste ja

kannatu ütluste vahel ( 3 korda aastas koos pojaga välismaal suusareisidel käimine ja nende eest 2-

tasumine), tõendavad kannatanu ütlused seda, et .N-i majanduslik olukord võimaldab koo G s pojaga selliseid reise ette võtta ja tekkinud kulutusi kanda. Et G.N-i majanduslik olukord ei ole

käesoleval ajal, võrreldes süüdistuses esitatud ajavahemikuga oluliselt halvenenud, tõendavad

kohtukolleegiumi arvates eelkõige süüdistatava apellatsioonikohtu istungil selles, et antud ütlused

lisaks kohtutäituri kaudu kannatanule tehtud elatisraha ülekannetele on ta andnud poja igakuiselt 50 le eurot taskuraha, lisaks on ta ostnud pojale jope ja kiivri ning tasunud autokooli ja hambaravi eest. Et

poeg vii seotud kulutustega ja kokku bib regulaarselt ühe päeva nädalas tema juures, on ka see

moodustavad tema poolt pojale tehtud kulutus kuus 100-300 eurot. ed Seega oli ja on süüdistataval jätkuvalt võimalus lapse ülalpidamiseks, kuid ta ei ole teinud vajalikke muudatusi elukorralduses ega ei seadnud esikohale lapsele elatise maksmist.

12. Kohtukolleegium leiab, et G.N ei ole kasutanud ära kõiki seadusega ettenähtud võimalusi raha

saamiseks lapsele elatise tasumiseks. korraldab Kuigi tema vara müügiga seotud tehinguid kohtutäitur, mistõttu on .N-i võimalused vara võõrandamiseks piiratud, ei saa nõustuda kaitsja G

etteheidetega selles, et seoses käimasoleva täitemenetlusega puudub süüdistataval igasugune

võimalus omal äranägemisel seda vara käsutada ja selle arvelt elatist maksta. Selles osas tuleb

maakohtu otsuse

põhiosas esitatud asjaoludele lisada alljärgnevad täpsustused.

Tulenevalt - 102, saab arestitud vara omanik temale kuuluvate Täitemenetluse seadustiku (TMS) § st

äriühingute arestitud osakute müügile aktiivselt kaasa aidata paragrahvis sätestatud korras - lg1

kohaselt v

õlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal

müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all; ohtutäitur võib lubada võlgnikul lg 2 kohaselt k asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine; lg 3 kohaselt

kohtutäitur toimetab sissenõudjale kätte teate võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil

müümiseks, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse sissenõudja nõusolek asjade muul viisil

müümiseks. Kohtutäitur ei anna võlgnikule nõusolekut asja müümiseks enne seitsme päeva

möödumist teate sissenõudjale kättetoimetamisest, kui sissenõudja teatele varem ei vasta; lg 4 kohaselt kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. Kohtutäitur tagab, et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole;

lg 5 kohaselt kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse

tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega, kohaldatakse sissenõudja nõude

tasaarvestamisele TSM

ning lg 6 kohaselt a §93 lõikes4 sätestatut sja müümine kohtutäituri kontrolli

all toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Kohtutäitur annab müügiks nõusoleku.

Kuigi G.N-i pangakontod ja temale kuuluvate äriühingute ( OÜ, OÜ K A, H OÜ ja OÜ) osakud P

väärtuses 60687 eurot on 11.06.2013 arestitud (kd I tl 128 129), nähtub kohtule esitatud -

enampakkumise teatest (I kd, tl 139), et kohtutäitur on avalikul elektroonilisel enampakkumisel müünud üksnes .N-ile kuuluva G ja arestitud A osa. Tõendeid teiste .N-ile kuuluvate osakute G enampakkumiste kohta kohtule esitatud ei ole, küll aga kohtutäitur M.Laanemetsa teatisest nähtuvalt

on toimunud neli enampakkumist, mis on nurjunud osalejate puudumise tõttu.

10(11)

Ringkonnakohtu istungil ristküsitluse käigus antud ütluste kohaselt .N kohtutäituriga n ö „näost G -

näkku“ suhelnud ei ole, telefoni teel on ta suhelnud üksnes paaril korral. Kohtutäituri juurde ta ise

läinud ei ole, kuna tal ei ole midagi arestida ja suhtlus oksjoni toimumisest ja selle tulemustest on

toimunud kirja teel. Seega ei ole G.N tahtlikult, vaatamata seadusest tulenevale võimalusele,

aidanud omalt poolt kaasa osakute müügile TMS § s 102 sätestatud korras. Kohtukolleegium nõustub -

siinjuures täielikult maakohtu põhistusega selles, et süüdistatava passiivsus lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisel ei ole vabanda maksmine käib läbi tav asjaoluga, et elatise

kohtutäituri .N-ile kuuluvate äriühingute osakuid saab käsitada varana, mis võimaldanuks G .

süüdistataval lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks raha saada. väärib seegi, et Meeldetuletamist

G.N oli 16.02.2012 kohtuotsuse kohaselt vabatahtlikult lapsele elatist maksta kuni võimalus

11.06.2013, s.o ajal kui talle kuuluvad äriühingute osakud ei olnud veel arestitud. Seega olid tal

kohtukolleegiumi arvates piisava sissetuleku puudumisel ka muu kuni süüdistuses märgitud ajani vara arvel võimalused lapse ülalpidamiseks olemas, kuid ta ei teinud midagi selleks, et tagada lapse huvide kaitse. Analüüsitud tõenditest ja süüdistatava ütlustest nähtub, et kuigi ta maksis kannatanule 2008 aastal

200 000 eurot sularahas, ei ole käesolevas asjas tegemist mitte majandusliku küsimuse vaid kannatanu ülinutikusega ja kättemaksuaktsiooniga tema vastu. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei

ole nimetatud summa tasumine kannatanule seotud mitte lapse ülalpidamisega vaid poolte abielu

lahutamisega kaasnenud ühisvara jagamise tulemusena G.N-ile pandud kohustusega. Seega

annavad kohtu tuvastatud faktilised asjaolud seisukohale, et G.N, olles kokkuvõtvalt aluse asuda

teadlik oma kohustusest ja laps samal ajal selle täitmise võimalusest, jättis e ülalpidamiskohustuse teadvalt ehk n-ö kättemaksuks kannatanule talle kuuluvate pangaarvete ja vallasvara arestimise eest,

täitmata KarS § 169 süüteokoosseis, erinevalt kaitsja arusaamast, täidetud. . Eeltoodust tulenevalt on

13. Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohale, mille kohaselt A esindajana G.N-i OÜ

poolt 2014 aastal kantud sularaha 25 000 eurot ei kuulunud mitte äriühingu arveldusarvele

süüdistatavale, vaid OÜ kohustusi täita, - A, mille arvelt ei saanud G.N oma le peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt kehtib sularaha

kui vallasasja puhul valdaja omandi eeldus, mille kohaselt loetakse vallasasja valdaja, seega käesolevas asjas .N, asja kuni ei ole tõendatud vastupidist. G omanikuks, Kui sularahasissemakse tegemisega seotud asjaolud iseenesest ei viita, et sissemakse tegija maksis pangakontole võõrast raha, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, et sularaha ei kuulunud mitte sissemakse tegijale, vaid

kellelegi teisele. Olukorras, kus süüdistatav vaatamata sellele väidab, et tema poolt pangakontole makstud sularaha kuulus mõnele muule isikule, peab ta oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. oktoobri 2011. a otsus asjas nr , p 25 ja 20. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-49-11 3-1-1-133- 13, p 23). Praegusel juhul ei ole tuvastatud selliseid sularahasissemaksetega seotud asjaolusid, mis

annaksid esmapilgul alust arvata, et OÜ P pangakontole sisse makstud sularaha ei kuulunud

sissemakse tegemiseni G.N-ile -le P , vaid hoopis OÜ või mõnele muule isikule. Samuti ei ole

süüdistatav ega kaitsja andnud menetlejale reaalset võimalust sellise versiooni paikapidavust kontrollida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-58-16, p 41). Antud juhul ei ole kohtukolleegiumi arvates ei süüdistatav ega kaitsja esitanud kohtule tõendeid, mis

kinnitaksid nimetatud rahasummade pärinemist allikatest, mis võimaldaksid antud fakte hinnata

süüdistatava kasuks. st OÜ Kaitsja seisukoht, et 25 000 eurot oli enne sissemakse tegemi A, mitte

G.N-i isiklik raha, on seega tõendamata, paljasõnaline ja ennastõigustav. Kohtukolleegiumi arvates oli G.N vaatamata sellele, et ta sai 2014 aastal ametlikult miinimumpalka, seega rahalisi vahendeid, mille arvelt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu järeldust ei lükka kohtukolleegiumi

arvates ümber ka apellatsioonkaebusele lisatud vandeaudiitori ülevaade ja konto väljavõte,

A OÜ millised käsitlevad üksnes äriühingu sularahatehinguid perioodil 1.01.2014 – 31.12.2014 ega kujuta

11(11) endast seega äriühingu täiemahulist auditit, vaid on käsitletav audiitori arvamusena, mis aga ei kinnita

sularaha 25 000 eurot -le A. kuulumist OÜ Maakohus ei ole käesolevat kriminaalasja lahendades G.N-ile esitatud süüdistuse piire laiendanud ja apellandi käsitlus tõenditele antud hinnangust ei lükka ümber vaidlustatud otsuses esitatud tõendite analüüsi, põhjendatuse ja elulise usutavuse põhimõtete järgimist.

14. leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus G.N-i Ülaltoodud põhjendustel süüdimõistmises KarS § 169 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus

maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. jätab Kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinola Meelika Aava Sten Lind