3-16-2082/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2082 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale tasuta õigusabi seonduvalt distsiplinaarmenetlustega Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.10.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2082 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AN esitas Tallinna Vanglale 04.08.2016 taotluse võimaldada talle vanglapoolset õigusabi või siis kohest vanglavälist tasuta õigusabi seonduvalt AN suhtes hetkel toimuva nelja distsiplinaarmenetlustega. 2. Tallinna Vangla määras 08.08.2016 käskkirjadega nr 5-2/901, nr 5-2/902, nr 5-2/903 ja nr 5-2/904 AN-le distsiplinaarkaristused. 3. Tallinna Vangla tagastas 07.09.2016 kirjaga nr 5-8/16/18842-2 AN 04.08.2016 taotluse. Kirjas selgitati, et AN-l on soovi korral võimalus tutvuda õigusaktidega ning teda võib aidata ka inspektor-kontaktisik oma teadmiste piires. Lisaks on AN-l õigus pöörduda õigusbüroode poole õigusabi saamiseks. Vangla ei paku kinnipeetavatele õigusabi teenust ning seda ei ole AN-l õigus vanglalt nõuda.

3-16-2082 2(4) AN esitas 11.09.2016 dateeritud (vastu võetud 13.09.2016 ja registreeritud 14.09.2016) vaide, milles märkis vaidlustatava haldusakti või toimingu sisuks Tallinna Vangla 07.09.2016 vastuse ja taotluseks õigusvastasuse tuvastamise. Tallinna Vangla jättis 14.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/293-2 AN vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on vaide esitajale tagatud võimalused õigusabi saamiseks vanglasse vastuvõtmisel toimuva nõustamise (VangS § 59) ja juurdepääsu näol ametlikele õigusaktide andmebaasidele ning kohtulahendite registrile (VangS § 311). Vangiregistrist nähtuvalt on vaide esitajale mitmel korral erinevate vangistuste ajal tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Vaide esitajale on määratud inspektorkontaktisik, kes teeb kaks korda nädalas ringkäike ja kellelt on võimalik saada abi tema teadmiste piires. Kinnipeetavatel on võimalus kasutada telefoni ja kirjavahetust ning pöörduda õigusbüroode poole õigusabi saamiseks. Vangla ei paku kinnipeetavatele eraldi õigusabi teenust ja kinnipeetavatel puudub õigus seda vanglalt nõuda. 4. AN esitas Tallinna Halduskohtule 28.09.2016 kaebused Tallinna Vangla 08.08.2016 käskkirjade nr 5-2/901, nr 5-2/902, nr 5-2/903 ja nr 5-2/904 tühistamiseks (vastavalt haldusasjad nr 3-16-1934, nr 3-16-1937, nr 3-16-1939 ja nr 3-16-1940). 5. AN esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2016 kaebuse (haldusasi nr 3-16-2082), milles ta ei nõustu Tallinna Vangla 14.10.2016 vaideotsusega ja jääb vaides esitatud taotluste juurde. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 26.10.2016 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. AN on pöördunud vangla ja kohtu poole nõudega kohustada vanglat võimaldama talle tasuta õigusabi seonduvalt kaebaja suhtes toimuva nelja distsiplinaarmenetlusega. Kinnipeetavale õigusabi andmist reguleerib üksnes vangistusseaduse (VangS) § 59, mille kohaselt nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas üksnes vanglasse vastuvõtmisel. Säte kohustab vanglat andma saabunud kinnipeetavale nõu lähedaste sotsiaalse turvalisuse ja vara säilitamise osas ning juriidilistes küsimustes, mis on seotud vangistuse kandmise ja sotsiaalhoolekandega. Tallinna Vangla 14.10.2016 vaideotsusest nähtuvalt kannab kaebaja karistust alates 17.12.2015. Kaebusest tulenevalt vajab ta õigusabi seoses tema suhtes toimuvate distsiplinaarmenetlustega. Seega ei vasta kaebaja VangS §-s 59 kirjeldatud tunnustele. Kaebajal on võimalik tutvuda õigusaktidega. Selline õigus tuleneb VangS §-st 311, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Distsiplinaarmenetlust puudutavate õigusaktidega tutvumisega tagatakse kaebajale esmased teadmised oma õiguste kaitsmisel. Lisaks on kaebajale tagatud võimalus pöörduda õigusabi saamiseks õigusbüroode poole, ehkki selleks on vajalik rahaliste vahendite olemasolu. Vangla poolt kinnipeetavale õigusabi andmine distsiplinaarmenetluse käigus oleks ka vastuoluline. Haldusorgan ei saa üheaegselt viia läbi distsiplinaarmenetlust ning esitada sealjuures vastuväiteid oma tegevusele. Isiku õigused tagatakse selliselt, et tal võimaldatakse anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). See annab isikule võimaluse avaldada asjas oma seisukohti, teisalt on seletusel tõenduslik tähendus. Selgituste andmine on faktipõhine, kus isikul juriidiliste teadmiste olemasolu ei ole üldjuhul vajalik. Kui isikule määratakse distsiplinaarkaristus, on võimalik karistust vaidlustada vaidemenetluse korras. Selliselt ei jää isiku õigused kaitseta ka olukorras, kus isik ei suutnud end distsiplinaarmenetluse käigus õiguslikult kaitsta. Vaidemenetluse käigus on isikul võimalik taotleda riigipoolset õigusabi. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase

3-16-2082 3(4) nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega on isikul võimalik distsiplinaarkaristuse määramise järgselt esitada vaidemenetluse käigus riigi õigusabi taotlus Harju Maakohtule. 7. AN esitas halduskohtu 26.10.2016 määruse peale 28.10.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 29.11.2016 lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AN soovib määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.10.2016 määruse tühistamist, jäädes kõigi vaides ja halduskohtus esitatud taotluste juurde. 9. Tallinna Vangla palub 11.11.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 26.10.2016 määrus muutmata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vanglalt tasuta õigusabi osutamist. Kaebajal on võimalik isiklike rahaliste vahenditega palgata endale õigusteadmistega esindaja. Rahaliste vahendite puudumisel on kaebajal võimalik taotleda riigi õigusabi seaduse alusel ja selles sätestatud korras riigi kulul õigusteenuse osutamist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esitatakse kohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. 11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et toimiku materjalide põhjal pole üheselt selge, kas AN on pöördunud praeguses asjas halduskohtusse kohustamisvõi tuvastamiskaebusega. Kaebaja taotles 04.08.2016 vanglalt õigusabi seoses nelja tema suhtes sel hetkel käimas olnud distsiplinaarmenetlusega, vangla 07.09.2016 vastuses sisuliselt keelduti osutamast õigusabi teenust (mis ei seisne õigusaktidega tutvumise ja inspektor-kontaktisiku selgituste võimaldamises) ning vanglale esitatud vaide sõnastuse kohaselt soovis AN vangla 07.09.2016 vastuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus tõlgendas kaebuse nõuet vangla kohustamisena võimaldada kaebajale õigusabi seonduvalt nelja distsiplinaarmenetlusega, kuid kaebuses sisalduvat kinnitust vaides esitatud taotluse juurde jäämise kohta võib mõista ka nii, et kaebaja soovib kohtult vangla 07.09.2016 vastuses sisalduva keeldumise õigusvastasuse tuvastamist. Küsimus sellest, kas tegemist on kohustamisvõi tuvastamiskaebusega, ei ole siiski määrava tähtsusega, sest sõltumata nõude liigist on halduskohus lõpptulemusena õigesti kaebuse tagastanud. 12. Kohustamiskaebusega ei ole ühelgi juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki (kohustada vanglat võimaldama kaebajale õigusabi tema 04.08.2016 taotluses märgitud neljas distsiplinaarmenetluses), sest praeguses asjas kaebusega kohtusse pöördumise ajaks (18.10.2016) oli kaebajale kõnealustes distsiplinaarmenetlustes karistused juba määratud (08.08.2016), kaebaja 11.08.2016 vaided olid jäetud vangla 09.09.2016 vaideotsustega nr 5-15/16/265-2, nr 5-15/16/266-2, nr 5-15/16/267-2 ja nr 5-15/16/268-2 rahuldamata ning kaebaja oli esitanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadele 28.09.2016 ka kaebused halduskohtule (vt käesoleva määruse p-s 4 osutatud haldusasju ning ka haldusasju nr 3-16-1632, nr 3-16-1658, nr 3-16-1659, nr 3-16-1660 ja nr 3-16-2109). 13. Ka tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole praegusel juhul põhjendatud, sest on ilmselge, et kui kaebaja soovib vangla vastuses ja vaideotsuses osutatud võimalustele (õigusaktide ja kohtulahendite registriga tutvumine ning inspektor-kontaktisiku selgituste saamine) lisaks vangla poolt talle distsiplinaarmenetlustes õigusnõustaja määramist, siis sellist subjektiivset õigust kinnipeetaval ei ole. Vanglavälise õigusabi saamiseks on maksejõuetul kinnipeetaval

3-16-2082 4(4) võimalus taotleda riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras ning selleks tuleb pöörduda kohtu, mitte vangla poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets