1-16-1064/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 07.02.2014 otsusega mõisteti Viktor Melnitšenkole KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.04.2014. Tartu
Legislator headnote
AI generated1-16-1064/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kohtuotsus jõustus 26.04.2014. Tartu
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-1064
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. novembri 2016
määrus Viktor Melnitšenko (ik 36405160034) suhtes
karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või
advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,
mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega mõisteti Viktor Melnitšenkole KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2
alusel karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.04.2014. Tartu
Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõisteti V. Melnitšenkole KarS § 121 alusel karistuseks 5
kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra
ning V. Melnitšenkole mõisteti karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2
alusel suurendati Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.02.2014
otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu ja 18 päeva võrra ning lõplikuks
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti V. Melnitšenkole liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva
vangistust. V. Melnitšenkole kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aeg lõppeb
19.12.2016.
2. Tartu Vangla edastas 22. septembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V.
Melnitšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrusega kohaldati V. Melnitšenko suhtes
karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat. Sellel aja vältel on ta kohustatud
järgima
KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7
sätestatud lisakohustusi. Maakohus leidis, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS 871 lg-s 1
nimetatud tingimused ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik. V.
Melnitšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise
eest. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka reaalsete vanglakaristustega. Muuhulgas pani
V. Melnitšenko viimase kuriteo toime kinnipidamiskohas karistust kandes. Eelpool öeldu
näitab, et ta ei ole mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Lisaks puudub V.
Melnitšenkol vabaduses kindel töökoht. Legaalsete sissetulekute puudumine tõstab V.
Melnitšenko puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi, kuna enne vangistust hankis
V. Melnitšenko toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel. Maakohtu hinnangul
vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning
ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad narkootikume tarbivad
isikud, lävima hakkamine võib V. Melnitšenko suure tõenäosusega uuesti viia varasema, pika
aja jooksul juurdunud joovastavate ainete tarbimise harjumuse juurde. Seetõttu on olemas oht,
et süüdimõistetu jätkab narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt
leidis maakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset
käitumiskontrolli, mis käesoleval juhul võiks uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra
maandada või vähemalt lükata edasi nende toimepanekut ning aitaks seeläbi kindlustada
ühiskonna turvalisust.
Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes taotleb karistusjärgse
käitumiskontrolli kohaldamise tühistamist osas, mis käsitleb KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatut,
mis ütleb, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult
eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusseadustiku kohaselt on
karistusjärgse käitumiskontrolli puhul tegemist mittekaristusliku meetmega, mis ei kajastu
karistusregistris. V. Melnitšenko on seisukohal, et töö leidmine ja tööl käimine on seadusliku
sissetuleku allikaks, mis mõjutab tema elu kvaliteeti. Õppimise eesmärgiks on uue eriala
omandamine selleks, et olla tööturul konkurentsivõimelisem. Kellelgi Eesti Vabariigis ei ole
keelatud vastavalt oma soovile õppida. Seda seisukohta kinnitab Põhiseaduse § 37. KarS § 75
lg 1 p 5 on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 19 ning V. Melnitšenko on seisukohal, et maakohus
on tekitanud tema suhtes otsese põhiseadusliku riive.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 nimetatud
tingimused ning tema taasühiskonnastumise ja uute kuritegude toimepanemise ohu
vähendamise huvides on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on
käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust põhjalikult selgitanud ning kohtukolleegium
nõustub nende põhistustega.
6. V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Tema varasemat elukäiku
iseloomustab alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine tänu millele kuuluvad tema
tutvusringkonda enamuses narkootiliste ainete tarvitajad. Alkoholijoobes olles võib isik
muutuda agressiivseks. Varasemalt on ta toimetulekuks vajalikke elatusvahendeid hankinud
kriminaalsel teel ning vabanedes puudub isikul töökoht. Sellest tulenevalt leiab ka
ringkonnakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset
käitumiskontrolli. Karistusjärgset käitumiskontrolli läbiviiv kriminaalhooldusametnik saab
abiks olla igapäevase elu korraldamisel ning resotsialiseerumisel, kui isik soovib ise
positiivseid muutusi ja näeb nende nimel vaeva.
7. Üldjoontes ei vaidlusta V. Melnitšenko tema suhtes KarS § 871 lg 1 alusel kohaldatud
karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule. Süüdimõistetu ei ole nõus
KarS § 75 lg 1 p 5 alusel sellega, et ta on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult
eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid võib määratleda kui seadusest tulenevaid kohustusi, mille
eesmärk on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kohustus saada
kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ei ole
automaatselt võrdsustatav kriminaalhooldusametniku keeluga töötamiseks või õppimiseks.
Tegemist on kriminaalhooldusametniku õigusega olla igal ajahetkel teadlik, kus süüdlane asub
ja millega ta tegeleb. Sellest tulenevalt lasub süüdlasel kohustus eelnevalt küsida
kriminaalhooldusametnikult luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, pärast mida
kriminaalhooldusametnik otsustab, kas vastava loa andmine on õigustatud või mitte.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu
Maakohtu 14. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas