1-16-1064/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-1064

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. novembri 2016

määrus Viktor Melnitšenko (ik 36405160034) suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega mõisteti Viktor Melnitšenkole KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

alusel karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.04.2014. Tartu

Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõisteti V. Melnitšenkole KarS § 121 alusel karistuseks 5

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra

ning V. Melnitšenkole mõisteti karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.02.2014

otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu ja 18 päeva võrra ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti V. Melnitšenkole liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva

vangistust. V. Melnitšenkole kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aeg lõppeb

19.12.2016.

2. Tartu Vangla edastas 22. septembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V.

Melnitšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrusega kohaldati V. Melnitšenko suhtes

karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat. Sellel aja vältel on ta kohustatud

järgima

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7

sätestatud lisakohustusi. Maakohus leidis, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS 871 lg-s 1

nimetatud tingimused ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik. V.

Melnitšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise

eest. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka reaalsete vanglakaristustega. Muuhulgas pani

V. Melnitšenko viimase kuriteo toime kinnipidamiskohas karistust kandes. Eelpool öeldu

näitab, et ta ei ole mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Lisaks puudub V.

Melnitšenkol vabaduses kindel töökoht. Legaalsete sissetulekute puudumine tõstab V.

Melnitšenko puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi, kuna enne vangistust hankis

V. Melnitšenko toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel. Maakohtu hinnangul

vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning

ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad narkootikume tarbivad

isikud, lävima hakkamine võib V. Melnitšenko suure tõenäosusega uuesti viia varasema, pika

aja jooksul juurdunud joovastavate ainete tarbimise harjumuse juurde. Seetõttu on olemas oht,

et süüdimõistetu jätkab narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt

leidis maakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli, mis käesoleval juhul võiks uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra

maandada või vähemalt lükata edasi nende toimepanekut ning aitaks seeläbi kindlustada

ühiskonna turvalisust.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes taotleb karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise tühistamist osas, mis käsitleb KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatut,

mis ütleb, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusseadustiku kohaselt on

karistusjärgse käitumiskontrolli puhul tegemist mittekaristusliku meetmega, mis ei kajastu

karistusregistris. V. Melnitšenko on seisukohal, et töö leidmine ja tööl käimine on seadusliku

sissetuleku allikaks, mis mõjutab tema elu kvaliteeti. Õppimise eesmärgiks on uue eriala

omandamine selleks, et olla tööturul konkurentsivõimelisem. Kellelgi Eesti Vabariigis ei ole

keelatud vastavalt oma soovile õppida. Seda seisukohta kinnitab Põhiseaduse § 37. KarS § 75

lg 1 p 5 on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 19 ning V. Melnitšenko on seisukohal, et maakohus

on tekitanud tema suhtes otsese põhiseadusliku riive.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 nimetatud

tingimused ning tema taasühiskonnastumise ja uute kuritegude toimepanemise ohu

vähendamise huvides on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on

käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust põhjalikult selgitanud ning kohtukolleegium

nõustub nende põhistustega.

6. V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Tema varasemat elukäiku

iseloomustab alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine tänu millele kuuluvad tema

tutvusringkonda enamuses narkootiliste ainete tarvitajad. Alkoholijoobes olles võib isik

muutuda agressiivseks. Varasemalt on ta toimetulekuks vajalikke elatusvahendeid hankinud

kriminaalsel teel ning vabanedes puudub isikul töökoht. Sellest tulenevalt leiab ka

ringkonnakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli. Karistusjärgset käitumiskontrolli läbiviiv kriminaalhooldusametnik saab

abiks olla igapäevase elu korraldamisel ning resotsialiseerumisel, kui isik soovib ise

positiivseid muutusi ja näeb nende nimel vaeva.

7. Üldjoontes ei vaidlusta V. Melnitšenko tema suhtes KarS § 871 lg 1 alusel kohaldatud

karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule. Süüdimõistetu ei ole nõus

KarS § 75 lg 1 p 5 alusel sellega, et ta on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid võib määratleda kui seadusest tulenevaid kohustusi, mille

eesmärk on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kohustus saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ei ole

automaatselt võrdsustatav kriminaalhooldusametniku keeluga töötamiseks või õppimiseks.

Tegemist on kriminaalhooldusametniku õigusega olla igal ajahetkel teadlik, kus süüdlane asub

ja millega ta tegeleb. Sellest tulenevalt lasub süüdlasel kohustus eelnevalt küsida

kriminaalhooldusametnikult luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, pärast mida

kriminaalhooldusametnik otsustab, kas vastava loa andmine on õigustatud või mitte.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 14. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas