2-16-17980/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-16-17980

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17980 Tsiviilasi XXXXavaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXXX(sünd. XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX) Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse. 2. Anda luba XXXX(sünd. XXXX) abiellumiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates. 3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja XXXX esitas 29.11.2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja Venemaa Föderatsiooni kodanik ning viibib Eestis Schengeni viisa alusel. Avaldaja soovib sõlmida abielu puudutatud isiku XXXX.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse. Kohus, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 3 kohaselt abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 1 järgi on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukohavõi kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 5 alusel välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja XXXXabielluda XXXX (isikukood XXXX), kes elab Eesti Vabariigis. Avaldajal ja puudutatud isikul on ühine laps. Avaldaja soovib saada abiellumiseks luba Eesti kohtult, sest lähtudes sellest, et Venemaa Föderatsioonis puudub ühine rahvastikuregister, mille väljavõtte alusel oleks võimalik eelnimetatud riigi kodaniku perekonnaseisu kindlalt tuvastada, siis ei tunnista Tallinna Perekonnaseisuamet Venemaa Föderatsiooni kohalike perekonnaseisuasutuste väljastatud kodanike perekonnaseisu tõendavaid dokumente. Kohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni passi nr XXXXkoopiaga on tõendamist leidnud, et avaldaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Avalduse kohaselt ei ole avaldaja registreeritud abielus ning pole kunagi varem ka abielus olnud. Samuti kinnitab avaldaja, et Eesti õiguse kohaselt puuduvad tal mistahes takistused abielu sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on täidetud PKTS § 39 lg 5 sätestatud abielu sõlmimiseks loa andmise tingimused ning avaldajale tuleb anda luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma välisriigi abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik