2-15-15812/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-15812

Tsiviilasi

Mogo OÜ hagi Siim Adamson vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5608,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: mogo OÜ; registrikood 12401448; asukoht Sõpruse

puiestee 145, Tallinn, 13417, Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Ilona

Aleksandrova;

e-post

ilona.aleksandrova@mogo.ee

Kostja: Siim Adamson; isikukood XXXXXXXXXXX;

elukoht XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tagaseljaotsusega mogo OÜ hagi Siim Adamsoni vastu liisingulepingust tuleneva võla

väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud mogo OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks, et Siim Adamsoni menetluskulud käesoleva tsiviilasjas on null eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Mogo OÜ (hageja) esitas 22. oktoobril 2015 Siim Adamsoni (kostja) vastu hagi

liisingulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

10. oktoobril 2014. a liisingulepingu nr XXX (edaspidi: liisinguleping). Liisingulepingu

kohaselt liisis hageja kostjale kapitalirendi vormis sõiduki BMW 740D, mille hageja oli

vastavalt kostja soovile omandanud S.O.lt. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest

tasuma hagejale väljaostusumma 8760 eurot ning intressi määras 3,07% kuus iga kuu 10.

kuupäevaks. Kostja esitas 13. veebruaril 2015. a liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise

avalduse oma soovil. Avalduse esitamise päeval, s.o 13. veebruaril 2015. a, oli hageja

ülesütlemiseavaldusega liisingulepingu üles öelnud. Kostja andis 13. veebruaril 2015. a

aktiga nr VA130215/01 hageja koostööpartnerile OÜ Atlante üle liisingueseme ja sellega

seotud dokumendid. Alates 20. veebruarist 2015. a pani hageja müügiportaali auto24.ee

üles auto müügi kuulutuse turuväärtusele vastava hinnaga, s.o 9900 eurot. Sõiduk oli

hageja käes kokku 158 päeva ja seepärast alanes ka selle turuväärtus. 20. mail 2015. a liisis

hageja Ostjale Liisinguese hinnaga 8990 eurot. 25. mail 2015. a tuginedes VÕS § 409 lg-

le 1 taganes Ostja sõlmitud liisingulepingust. 20. juulil 2015. a õnnestus Liisinguandjal

võõrandada Liisinguese hinnaga 5583,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd

Liisingueseme müügihind ei katnud aga Kostja kohustusi Hageja ees, esitas Hageja 11.

augustil 2015. a Kostjale nõudeavalduse võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub eeltoodust

tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud

tasumata väljaostumaksed 56,43 eurot ja intress summas 842,28 eurot, liisingulepingu

ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed (liisingueseme jääkmaksumus)

3069,41 eurot, liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud 58,88 eurot, kohustusliku

liikluskindlustuse hüvitamise kulud 9,96 eurot, võla sissenõudmise kulud 20 eurot,

juriidilise nõustamise kulud 120 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 202,70 eurot ning alates 23. oktoobrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni

viivis põhivõlgnevuselt 3334,68 eurolt määras 0,101% päevas.

2. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid on kostjale e-

toimiku vahendusel kätte toimetatud 8. detsembril 2015. Hagi menetlusse võtmise määrus

on kostjale kätte toimetatud 23. septembril 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

4. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel

seega rahuldamata.

5. Kohus leiab, et hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksete

nõue 3069,41 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduse kohaselt

lepingu üles öelnud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 järgi seega hüvitama

hagejale kõik kulud, mida hageja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme

ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba

tasutud liisingumaksetega. Samas kuna liisinguese jäi pärast lepingu ülesütlemist hageja

omandisse ning kostja on hagejale liisingueseme tagasi andnud, tuleb kulutuste hüvitamise

nõude suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi arvestada liisingueseme väärtust selle

hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus nr 3-2-1-157-14, p

12). See tähendab, et liisinguesemega seoses kantud kulutuste hüvitamise nõudest tuleb

maha arvata liisingueseme väärtus, so tsiviilseadustiku üldosaseaduse §-st 65 tulenevalt

kohalik keskmine müügihind (turuhind), mis liisinguesemel oli ajal, mil liisinguese anti

hagejale tagasi. Hagiavalduse kohaselt on liisingulepingu ülesütlemise järgselt

hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suurus 8652,74 eurot (tl 6). Liisingueseme

turuväärtus oli hagiavalduse kohaselt 20. veebruaril 2016, so seitse päeva pärast

liisingueseme hagejale tagastamist, 9900 eurot (tl 4). Müügihind, millega hagejal

liisinguese rohkem kui kuus kuud pärast liisingueseme tagasi saamist võõrandada

õnnestus, ei ole VÕS § 367 lg 3 järgse liisingueseme väärtuse määramisel oluline.

Liisingueseme väärtus liisingueseme hagejale tagastamise ajal ületab seega liisingulepingu

ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suuruse 1247,26 (9900 -

8652,74) euro ulatuses. Hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud

väljaostumaksete nõue 3069,41 eurot ei ole seetõttu VÕS § 367 lõigete 1 ja 3 järgi

õiguslikult põhjendatud.

6. Kohus leiab, et selleks, et vältida hageja rikastumist kostja arvel ning tagada asja

menetlusökonoomiline lahendamine, tuleb liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist

tekkinud nõuded ja ning ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue tasaarvestada

liisingueseme väärtusega selle hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu 28. veebruari

2007. a otsus nr 3-2-1-1-07, p 35). Antud juhul katab liisingueseme väärtus liisingueseme

hagejale tagastamise hetkel lisaks liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele

kuulunud väljaostumaksetele ka liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata

väljaostumaksed 56,43 eurot ja intressi 842,28 eurot, kohustusliku liikluskindlustuse 9,96

eurot, lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud 58,88 eurot, lepingu ülesütlemise avalduse

saatmise kulu 10 eurot ning liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud väljaostumaksetelt

tasumisele kuuluva viivise 14,4 eurot (9900 - 8652,74 - 56,43 - 842,28 - 9,96 - 58,88 – 10

- 14,4 = 255,31). Nimetatud nõuete kostjalt hageja kasuks välja mõistmine ei ole seega

VÕS § 186 p 2 järgi põhjendatud. Kuivõrd nimetatud nõuded on 13. veebruaril 2015. a

tagastatud liisingueseme väärtusega kaetud, ei ole neilt viivise väljamõistmine VÕS § 113

lg 1 järgi põhjendatud.

7. Liisingulepingu p 8.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt inkasso-, kohtu- või

täitemenetluses ning muul viisil võlgnevuse sissenõudmisel tekitatud kulude hüvitamist.

Kostja on eeltoodust tulenevalt täitnud oma kohustused hageja ees 13. veebruaril 2015, mil

kostja tagastas hagejale liisingueseme koos dokumentidega. Alates nimetatud kuupäevast

ei olnud kostjal seega hageja ees kohustusi, mille sissenõudmiseks oleks hagejal olnud

vajalik saata kostjale nõudeavaldusi või teha kulutusi õigusabile. Kostjale 11. augustil

2015. a saadetud nõudeavalduse kulu 10 eurot ning hageja juriidilise nõustamise lisakulu

120 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega lepingu p 8.2 ega VÕS § 115

lg 1 järgi põhjendatud. Kuivõrd 11. augustil 2015. a nõudeavalduse kulu 10 ei ole

õiguslikult põhjendatud, ei saa sellelt ka VÕS § 113 lg 1 järgi viivist nõuda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.

9. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla. Kostja menetluskulude suuruseks tuleb TsMS § 174 lg 1

järgi määrata seega null eurot. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik