1-16-8399/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2.detsember 2016.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1- -8399 16

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla ja Meelika Aava ,

Kriminaalasi

O O . süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 § 25 lg 2 - järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 11.oktoober 2016.a. Kaebuse esitaja esitaja Süüdistatav . O O Süüdistatav Prokurör Kaitsja O O . (ankeetandmed maakohtu otsuses) Deniss Medvedev Adv. Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdistatava O O . määruskaebus Harju Maakohtu

11.oktoobri 2016.a. otsusele vaatamata. – jätta läbi

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

2

Harju Maakohus otsustas 11.oktoobri 2016.a. otsusega lühimenetluses O O .

süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõ - ista 6 (kuus)

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada . le mõistetud O O-

karistu

st 1/3 võrra, mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu

29.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat ja 1 kuud

vangistust - likuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud võrra, mõistes lõp vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada . karistuse algust alates tema O O kahtlustatavana kinnipidamisest 19.08.2016.

Tõkend – – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. vahistamine

Kriminaalmenetluse kulud

- KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista . lt: O O-

- II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

- eurot; kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 240 (kakssada nelikümmend)

-

kaitsjatasu kohtumenetluses 144 (sada nelikümmend neli) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et . võib menetluskulud, kokku 1029 O O eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 85,75 eurot.

O O . mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja asja omavolilise kasutamise, mille eest on teda karistatud Harju

Maakohtu 29.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- - 15 9219 KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 200 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, uuesti pani toime asja omavolilise kasutamise katse alljärgnevatel asjaoludel.

19.08.2016 kella 3.45 paiku üritas . võtta omavoliliselt enda ajutisse O O

kasutusse Tallinnas X asuva korterelamu juures pargitud BV-le (V) kuuluva ja XX viimase valduses oleva sõiduauto VAZ 21011 registreerimisnumbriga XXX XXX, VIN- kood XXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1976, kollast värvi, auto väärtus ületab 200

(kakssada) eurot. . tegevus, mis oli suunatud kõnealuse sõiduauto O O

võtmisele enda omavolilisse ajutisse kasutusse seisnes selles, et tema sisenes juhiukse kaudu sõiduautosse, istus juhiistmele ja kasutades kaasas olevaid tööriistu, üritas süüteluku juhtmete ühendamise teel sõiduauto käivitada, et sõidauto omaniku ja

valdaja teadmata ja nõusolekuta sõita sündmuskohalt ära. Kuritegu, s.o võõra

sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine jäi . tahtest mitteolenevatel O O põhjustel lõpule viimata, sest sõiduki juurde tuli selle omanik BV, kes pidas . O O kõnealuses sõidukis kinni ja andis viimase üle kohalekutsutud politseipatrullile.

APELLATSIOONI SISU:

Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temalt menetluskulude väljamõistmist ning taotleb apellatsioonikohtult nende annuleerimist. Põhjuseks toob asjaolu, et on vanglas ja alaline sissetulek seega puudub.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

KrMS prg. 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. KrMS prg. 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11 või 12 peatüki sätteid, arvestades 15.peatükis sätestatud erisusi. KrMS prg. 326 lg 3 (11.ptk)

lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS prg. 390 lg-st 1

kehtib KrMS prg. 326 lg 3.lauses ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud kaebusega, leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt

jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 55

leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole

konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt

eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- - 96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja

eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei

pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega

võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt

edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab

kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud

KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. -

Kohtukolleegium leiab, et esitatud kaebusel puudub edulootus e. antud juhul on

tegemist perspektiivitu taotlustega. Maakohtu otsustus jätta kõik tekkinud

menetluskulud süüdistatava kanda on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja

valitseva kohtupraktikaga ning mingit alust maakohtu otsustuse muutmiseks ega ka kohtupraktika muutmiseks selles osas kohtukolleegium ei näe. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole maakohtus süüdistatava maksevõimetuse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega taotlenud ka kohtult nende väljanõudmist. Riigikohus on oma määruses 3-

1-1- -12 p.- 105 s 7 selgelt väljendanud oma seisukoha arutatavas küsimuses. Nimelt on

Riigikohus selgitanud, et seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse

korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni

2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- - 38 11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja

määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega võtta süüdistatava - arvesse tuleb sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud

süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi

tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et

4

süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist

vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või

vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Kohtukolleegium märgib, et

seni kuni ei ole juhinduvalt tsiteeritud Riigikohtu lahendist süüdistatava

maksevõimetust tõendatud dokumentaalselt, seni ei saa rääkida apellatsioonis või määruskaebuses esitatud põhjendatud taotlustest.

Käesoleval juhul selgitab kohtukolleegium omalt poolt, et seadus ei näe ette võimalust kõigi menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

Süüdistusaktis olid loetletud menetluskuludena nii süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha, kui ka kaitsjatasu kohtueelses menetluses. Maakohtu istungil ei olnud

selles osas ühtegi taotlust, kaitsja taotles vaid võimalust menetluskulude ositi

maksmist aasta jooksul. Maakohus selle taotluse ka rahuldas.

Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemen ja lähtuvalt KrMS § etlust -st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu.