1-16-9836/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-9836

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-9836 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Hannes Pärilus (isikukood 37610304219) süüdistusasi KarS § 121 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkulepementluse sätete kohaselt Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 9. novembri 2016. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu seadusliku esindaja JU’i apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta kannatanu seadusliku esindaja JU’i apellatsioon Pärnu Maakohtu 9. novembri 2016. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 09.11.2016.a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Hannes Pärilus süüdi kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega üks (1) kuu. Seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 07. - 09.novembrini 2016 loeti KarS § 68 alusel kolm (3) päeva kantuks ja määrati, et vangistuse kandmata osaks jääb kakskümmend seitse (27) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 30.11.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, s.o 30 üldkasuliku töö tundi, millele KarS § 69 lg 6 ja 7 järgi vastab üks (1) kuu vangistust ning liitkaristuseks mõisteti üks (1) kuu ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. Määrati, et karistuse algust hakatakse lugema alates Hannes Päriluse kinnipidamiskohta asumisest. Mõisteti Hannes Päriluselt välja riigi tuludesse 322.50 eurot sundraha ja 48 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks.

1-16-9836

2(3) 2. Hannes Pärilust mõisteti süüdi selles, et ta 07.novembril 2016 kella 15:25 paiku, olles alkoholijoobes, lõi Rapla linnas XXX korteris ühel korral rusikaga näo piirkonda 7-aastast MU (sünd XXX), põhjustades sellega lapsele füüsilist valu. Oma teoga pani Hannes Pärilus toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise teisele isikule valu tekitades. 3. 20.11.2016 saabus Ringkonnakohtusse kannatanu seadlusliku esindaja JU apellatsioon, kes soovib, et süüdistatava Hannes Pärilus karistust suurendataks. Apellant leiab, et lapse peal füüsilist vägivalda kasutanud Hannes Pärilus peaks saama suurema karistuse, kuna Hannes Pärilus on korduvalt kohtu poolt karistatud ja JU arvates on Hannes Pärilus joobeseisundis ühiskonnale ohtlik, eelkõige lastele, kes ennast piisavalt kaitsta ei suuda. Seoses sellega soovib kannatanu seaduslik esindaja, et Hannes Pärilusele kohaldataks rangemat karistust. Kannatanu seaduslik esindaja palub, et Hannes Pärilusele oleks mõistetud karistuseks pikem reaalne vangistus; kohaldatud alkoholi tarvitamise keeld ja lähenemiskeeld RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kannatanu seadusliku esindaja apellatsiooni tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kannatanu seaduslik esindaja nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 239 lg 2 p 4 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kannatanu seaduslik esindaja JU andis nõusoleku kokkuleppemenetluseks ning temale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi, muuhulgas seda, et kannatanul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda. (T lk 18). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kannatanu seaduslikul esindajal käesoleval juhul apellatsiooniõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus JU’i apellatsiooni läbi vaatamata.

allkirjastatud digitaalselt