1-16-10499/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-16-10499

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2016. a Põlva Kriminaalasja number 1-16-10499 (16265000337) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Urmas Paabut süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ja § 184 lg 1 järgi, I.B süüdistuses KarS § 331

4 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning Alari Ujok süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatavad

1. Urmas Paabut – isikukood: 37006106035; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel;

xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

varem kriminaalkorras korduvalt karistatud,

sealhulgas viimati 14.05.2013. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 418 lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 180 tundi, karistus kantud; tõkendit ei ole kohaldatud

2. I.B – isikukood: XXX; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel;

xxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, õppimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx-xx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas viimati 21.03.2013. a Tartu Maakohtu poolt KarS §-de 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning 203 järgi 5-kuulise vangistusega, KarS § 65 lg

1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, karistus kantud 19.09.2015. a, Tartu

1-16-10499

2(7)

Maakohtu 30.07.2015. a määrusega kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aastaks, mida pikendati 6 kuu võrra Tartu Maakohtu 11.04.2016. a määrusega; tõkendit ei ole kohaldatud

3. Alari Ujok – isikukood: 39412302734; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel;

xxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

varem kriminaalkorras korduvalt karistatud,

sealhulgas viimati 25.04.2016. a Tartu Maakohtu poolt KarS §-de 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning 201 lg

2 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks

2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust, mida kannab alates 18.07.2016. a, seisuga 28.11.2016. a on vangistusest kantud 4 kuud 11 päeva; tõkendit ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Urmas Paabut süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning karistada teda 1 (üks) aastase vangistusega.

Urmas Paabut süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning karistada teda 2 (kaks) aastase vangistusega. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista Urmas Paabuti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2016. a, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning lugeda Urmas Paabuti lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada Urmas Paabut täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks) ning täidab KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21

ja 8 sätestatud kohustusi (s.o ei tarvita alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleb sotsiaalprogrammis).

Katseaja algust Urmas Paabutil arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustada pärast kohtuotsuse jõustumist.

I.B süüdi tunnistada KarS § 331

järgi ning karistada teda 5 (viis) kuulise vangistusega.

1-16-10499

3(7) I.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning karistada teda 6 (kuus) kuulise vangistusega. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista I.B liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Kohustada I.B vabatahtlikult ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks ning arvestada tema vangistuse kandmise aja algust alates vanglasse saabumisest.

Alari Ujok süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning karistada teda 4 (neli) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.04.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 4 kuud vangistust (seisuga 28.11.2016. a) - võrra ning mõista Alari Ujokile liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvestada Alari Ujoki vangistuse kandmise aja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.11.2016. a.

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida valge pulber ja vedelik (vt ekspertiisiakt nr 16E-AN0819) ning jätta need narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 132 lg 1, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Urmas Paabutilt, I.B-lt ja Alari Ujokilt solidaarselt 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot A. A.

(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx-xx; arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tekitatud kahju katteks.

Välja mõista Urmas Paabutilt Eesti Vabariigi kasuks 1467 (üks tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot 40 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 1075 eurot) katteks.

KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et Urmas Paabut tasub menetluskulud – 1467,40 eurot – ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastavate kuude viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 122,30 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 122,10 eurot Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank

AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

Välja mõista I.B-lt Eesti Vabariigi kasuks 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) eurot 28 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et I.B tasub menetluskulud – 776,28 eurot – ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastavate kuude viimaseks kuupäevaks 64,69 eurot Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank

AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

1-16-10499

4(7)

Välja mõista Alari Ujokilt Eesti Vabariigi kasuks 778 (seitsesada seitsekümmend kaheksa) eurot 44 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks.

Alari Ujok peab tasuma menetluskulud - 778,44 eurot - Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank

AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

Asitõendid – kilepakendid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1) Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva).

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Kokkulepete järgi süüdistatakse Urmas Paabutit, I.B ja Alari Ujokit selles, et nemad, olles KarS § 199 lg 2 p-s 4 tähendatud isikud:

1) ajavahemikul 17.06.2016 a kell 18 kuni 29.06.2016. a kell 23 Jõgevamaal Palamuse vallas Kaiavere külas A. K. kuuluva xxxxxxx talu territooriumil, tungisid tuuletõkkeplaadi lõhkumise teel sisse kõrvalhoonesse ja võtsid sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil võsalõikuri

Efco 8460 (väärtusega 500 eurot), võsalõikuri Husqvarna 325X-R (väärtusega 300 eurot), ketaslõikuri Makita 9558NBK (väärtusega 150 eurot), akutrelli Makita 6270D seeria nr 684375V (väärtusega 200 eurot), akutrelli Makita DF330D (väärtusega 150 eurot), ketassae DWT (väärtusega 125 eurot), võsakiini Fiskars (väärtusega 50 eurot), mootorsae Husqvarna

254 (väärtusega 500 eurot), lehtvõtmete komplekti (väärtusega 30 eurot) ning digitaalse kaalu (väärtusega 8 eurot). Sellega põhjustasid nad A. K. varalist kahju kokku 2013 eurot;

2) ajavahemikul 17.06.2016 a kuni 20.06.2016 a Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiavere külas tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse A. A. kuuluva xxxxx talu kõrvalhoonesse ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära 20 liitrilise metallist kanistri (väärtusega 20 eurot), 20 liitrit bensiini A-95 (väärtusega 20 eurot), murutrimmeri (väärtusega 300 eurot), mootorsae Stihl (väärtusega 300 eurot) ja mootorsae Stihl (väärtusega 550 eurot). Sellega põhjustasid nad A. A. varalist kahju kokku 1190 eurot.

Seega Urmas Paabut, I.B ja Alari Ujok isikutena, kes on varem toime pannud varguse, panid toime varguse grupis ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi

1-16-10499

5(7) kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Urmas Paabutit ka selles, et tema omandas eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil 0,46 grammi narkootilist ainet metamfetamiini, mida hoidis enda juures sõiduautos Audi (registreerimismärgiga xxxxxx)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, kuni politsei leidis 21.07.2016. a läbiotsimise käigus nimetatud koguse metamfetamiini ja võttis selle ära. Narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, kuna narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 järgi on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 0,3 grammi.

Seega Urmas Paabut pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise), s.o KarS § 184 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe järgi süüdistatakse I.B ka selles, et tema isikuna, kellele kohaldati Tartu Maakohtu 30.07.2015. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-1701 pärast Tartu Maakohtu 21.03.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 12 kuud, on rikkunud kuritahtlikult Tartu Maakohtu 30.07.2015. a määrusega talle KarS § 75 lg 2 punkti

21 alusel pandud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning KarS § 75 lg 2 punkti 7 alusel pandud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

KarS § 75 lg 2 punktis 21

sätestatud kohustuse rikkumine seisnes selles, et Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert tuvastas 19.08.2016. a uuringuga amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise uriiniproovis, mille võttis Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskonna politseiametnik Marius Peedosk I.B-lt 11.08.2016. a kella 11:45 ajal Põlva linnas Võru tänav 12. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert tuvastas amfetamiini tarvitamise ka 12.03.2016. a kella 11.30 ajal I.B-lt võetud uriiniproovis ning amfetamiini tarvitamise tõttu pikendati Tartu Maakohtu 11.04.2016. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-1701 I.B-le Tartu Maakohtu 30.07.2015. a määrusega määratud karistusjärgse käitumiskontrolli tähtaega 6 (kuue) kuu võrra. KarS § 75 lg 2 punktis 7 sätestatud kohustuse rikkumine seisnes selles, et I.B suhtles ajavahemikul 29.10.2015. a kuni 21.11.2015. a korduvalt (seitsmel korral) telefonitsi Tartu

Vanglas karistust kandva kinnipeetavaga A. H. . Selle rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik talle 07.12.2015. a kirjaliku hoiatuse. Kohustuste rikkumine on olnud kuritahtlik, sest I.B on rikkunud kontrollnõudeid korduvalt ning kontrollnõuete rikkumised on olnud kriminaalhoolduse eesmärke oluliselt kahjustavad.

1-16-10499

6(7)

Seega I.B pani toime talle karistusjärgse käitumiskontrolli raames pandud kohustuste - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - kuritahtliku rikkumise, s.o KarS § 3314 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava Urmas Paabut, kaitsja advokaadi Kalju Kutsar ning prokuröri Ülle Hõrak vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Urmas Paabutile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 184 lg 1 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista Urmas Paabuti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2016. a, s.o üks päev karistusaja hulka ning lugeda Urmas Paabuti lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata 3-aastase katseaja jooksul.

Süüdistatava I.B, kaitsja advokaadi Aivar Kello ning prokuröri Ülle Hõrak vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on I.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 331

4 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista I.B liitkaristuseks

6 kuud vangistust.

Süüdistatava Alari Ujok, kaitsja advokaadi Andres Veski ning prokuröri Ülle Hõrak vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Alari Ujokile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.04.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 4 kuud vangistust - võrra ning mõista Alari Ujoki liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

Maakohtu järeldused

Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohtuistungil jäid süüdistatavad ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkuleppeid sõlmides on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Urmas Paabut tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 ning § 184 lg

1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav I.B tuleb süüdi mõista KarS § 331

4 ja § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav Alari Ujok tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 punktide 4, 7 ja 8 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Süüdistatav Urmas Paabut on viibinud eelvangistuses 21.07.2016. a (I kd, tl 133) ning see aeg tuleb arvata tema karistusaja hulka.

KarS § 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida valge pulber ja vedelik, mis asuvad ekspertiisiasutuse keemiaosakonnas, ning need tuleb jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

A. A. on esitanud Urmas Paabuti, I.B ja Alari Ujoki vastu hagi 890 euro väljamõistmiseks (I kd, tl 12-13; II kd, tl 72).

1-16-10499

7(7) Süüdistatavad tunnistavad hagi ning sellele vastu ei vaidle. Seega on süüdistatavad hagi õigeks võtnud.

TsMS § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lõike 4 järgi ei ole kostja õigeksvõtt kohtule siduv üksnes abieluvõi põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lõike 3 järgi pole kohtul põhistamiskohustust, kui kostja on hagi õigeks võtnud.

Kuna hagejaks on kannatanu, hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hagi vastab üldistele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud langevad kokku süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise asjaoludega, süüdistatavad on tsiviilhagi õigeks võtnud, süüdistatavad on tekitanud kannatanule kuriteoga kahju, kahju tekitamine on õigusvastane ja süüdistatavad on kahju tekitamises süüdi, tuleb tsiviilhagi rahuldada VÕS § 132 lõige 1, § 137 lõike 1, § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkti 5 ning TsMS § 440 lõike 1 alusel.

Seega tuleb Urmas Paabutilt, I.B-lt ja Alari Ujokilt solidaarselt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 890 eurot A. A. kasuks.

KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Antud kriminaalasjas on Urmas Paabuti menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1075 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 140,40 (II kd, tl 97) eurot ning narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 (I kd, tl 131) eurot. Sõlmitud kokkuleppe järgi tasub Urmas Paabut need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Antud kriminaalasjas on I.B menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 131,28 (72 + 59,28; II kd, tl 73, 93) eurot. Sõlmitud kokkuleppe järgi tasub I.B need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Antud kriminaalasjas on Alari Ujoki menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 133,44 (II kd, tl 101) eurot. Seega tuleb süüdistavalt riigi kasuks välja mõista antud menetluskulud -778,44 eurot.

Asitõendid – kilepakendid - tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik