1-15-2699/126 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2699

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2699 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Kohtuistung

i sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi aeg 17. oktoober 2016, avalik kohtuistung Kriminaalasi

Väino Pentuse süüdistuses KarS § 3811

lg 2, § 384 lg 1,

§ 201 lg 1 ja § 345 ning I.V süüdistuses lg 1

KarS § 384 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. juuni 2016. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

I.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

Väino Pentuse kaitsjad vandeadvokaadid Kedli Anvelt ja

Marko Kairjak okuratuuri ning Põhja Ringkonnapr vanemprokurör Maria Entsik

Määruskaebuse esitaja

Kannatanu OÜ Port One valitud esindaja vandeadvokaat Kristi Rande Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik Süüdistatav

Väino Pentus

isikukood 35510260227 elukoht XXX, Vot ja Sun OÜ autojuht, karistatus puudub

I.V

isikukood XXX elukoht XXX, Advokaadibüroo MOB-CS vandeadvokaat, karistatus puudub Kannatanu esindaja OÜ Port One valitud esindaja vandeadvokaat Kristi Rande

2(31) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 16. juuni 2016. a kohtuotsus:

1. 384 lg 1 , I.V süüditunnistamises KarS § järgi

2. I.V-le KarS § 384 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas,

3. , I.V-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas

4. menetluskulu summas 7467

(seitse tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot 75

osas (seitsekümmend viis) senti OÜ Port One kanda jätmise

ja teha uus otsus, millega

1. M 22 lg 3 - 384 lg 1 . õista I.V süüdi KarS § § järgi

2. - (nelisada Mõista I.V-le KarS § 22 lg 3 § 384 lg 1 järgi rahaline karistus 480

kaheksakümmend) päevamäära summas 12 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend) 230 eurot 40 (neli ) senti

kümmend (päevamäära suurus 25,48 eurot).

3. (nelisada Mõista I.V-le KarS § 345 lg 1 järgi rahaline karistus 480

kaheksakümmend) päevamäära summas 12 230 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend)

eurot 40 (neli

kümmend) senti (päevamäära suurus 25,48 eurot).

4. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistused osalis ja mõista liita I.V-le elt

liitkaristuseks rahaline karistus 500 (viissada) päevamäära summas 12 740 (kaksteist tuhat seitsesada nelikümmend) eurot (päevamäära suurus 25,48 eurot).

5. Kohaldada I.V suhtes lisakaristusena KarS § 49 1

lg 1 alusel ettevõtluskeeldu 4 (neljaks) aastaks.

6. kasuks v menetluskulud summas 8467 (kaheksa Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Port One älja tuhat nelisada kuuskümmend seitse) 75 (seitsekümmend viis) senti. eurot

7.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

8. ariigilt

228 Mõista Eesti Vab OÜ Port One kasuks välja (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.

9. Apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale vandeadvokaat Natalia Lausmaale välja makstud tasu 432 (nelisada kol

mkümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.

10. alitud kaitsjatele vandeadvokaatidele Marko Kairjakile ja Kedli Anveltile Väino Pentuse v makstud tasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest sumas 6592 (kuus tuhat viissada üheksakümmend kaks) kaheksakümmend) senti jätta Väino Pentuse kanda. eurot 80 (

11. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

3(31)

12. tsuse Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates o

jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks

13. I.V ja tema kaitsja Natalia Lausmaa ning Väino Pentuse kaitsjate Marko Kairjaki ja Kedli Anvelti apellatsioonid

jätta rahuldamata.

14. Maria Entsiku apellatsioon ja valitud esindaja Kristi Rande Prokuröri OÜ Port One määruskaebus rahuldada.

Edasikaebe kord

K ult assatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalik teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada kohtotsusest eraldi esitades määruskaebuse 15 päeva ,

jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule evast, mil isik sai vaidlustatavast alates pä kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega tunnistati Väino Pentus süüdi ja karistati

KarS § 384 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega, KarS § 3811

lg 2 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 345 lg 1 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega ja KarS § 201 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mitme kuriteo eest . Pentuse suhtes tingimisi mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti vangistus V kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

I.V tunnistati süüdi ja karistati KarS § 384 lg 1 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära

summas 7644 eurot ja KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära summas 6370 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mitme kuriteo eest mõisteti rahaline karistus 7644 eurot.

V. Pentuselt mõisteti välja OÜ Autorollo (pankrotis) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 319,56 eurot.

Kannatanu

. OÜ Port One tsiviilhagi summas 72 704,59 eurot jäeti läbi vaatamata

Kann

atanu OÜ Port One õigusabi kulud summas 7467,75 eurot jäeti OÜ Port One enda kanda.

2. V. Pentus ja I.V

tunnistati süüdi alljärgnevate kuritegude toimepanemises:

2.1 V. Pentus tunnistati KarS § 3811

lg 2 järgi süüdi

selles, et olles alates 2. aprillist 2008

Autorollo OÜ juhatuse liige, olles seega Äriseadustiku § 183 ja Raamatupidamise seaduse § 2

kohaselt raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kohustatud isik, rikkus alates 2008. aastast kuni Autorollo OÜ pankroti väljakuulutamiseni märtsil 29. 2011, teadvalt Raamatupidamise seaduse -s § 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks

tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;

4(31)

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal

koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaastaaruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente ning Äriseadustiku § 179 lg 1 sätestatut, -s

mille kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande Raamatupidamise seaduses . sätestatud korras Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 kohaselt koosneb

ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos

kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega.

Kokkuvõtlikult OÜ juhatuse liikmena rikkus seisnes V. Pentusele etteheidetav tegevus selles, et

ta

raamatupidamisnõudeid, mistõttu Autorollo OÜ raamatupidamine ei vastanud raamatupidamise

seaduse nõuetele: osaühingu raamatupidamises ei olnud tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja

võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,

majandustulemustest ja rahavoogudest; kõiki majandustehinguid ei dokumenteeritud; kõiki

algdokumente ei kirjendatud õigeaegselt ja korrektselt raamatupidamisregistrites ning jäeti koostamata ja esitamata 2009. aasta majandusaasta aruanne; kõiki raamatupidamise dokumente ei säilitatud. Sellise käitumise tulemusel ei saa pidada Autorollo OÜ raamatupidamist usaldusväärseks ja tegelikkust õigesti kajastavaks ning kontrollitavaks.

2.2 V. Pentus ja I.V selles, et V. Pentus tunnistati KarS § 384 lg 1 järgi süüdi juriidilisest

isikust võlgniku juhatuse liikme juriidilisest isikust võlgniku na ja I.V osaniku ja faktilise

juhina kahjustasid teadvalt vara, millega sid s võlgniku põhjusta võlgniku maksevõime oluli e vähenemise. V. Pentuse ja I.V poolt toimepandud tegu vastab ka alates 1. jaanuarist 2015

kehtivale KarS § 384 lg 1 kuriteokoosseisule juriidilisest isikust võlgniku juhtor - gani liikme poolt

võlgniku vara teadvale kohustustevastasele kahjustamisele, millega põhjustati võlgniku maksevõime oluline vähenemine.

V. Pentus oli Autorollo OÜ omanik ja juhatuse liige. 22. aprillil 2010 sõlmiti õigusabileping

Autorollo ja MAQS Law vahel. Alates 26. aprilli 2010 sai OÜ Firm Advokaadibüroo OÜ st V. Pentuse asemel ainuosanikuks OÜ I.V & Partnerid. Osaniku vahetust nõustas I.V, kes

oli ise sama advokaadibüroo Autorollo OÜ juhatuse liikmeks jäi kuni pankroti ainuosanik. väljakuulutamiseni 29. märtsil 2011 endiselt V. Pentus.

V. Pentus ja I.V tekitasid AutoHills asutamisega Autorollo -e 176 600 euro suurune OÜ OÜ kahju järgmiste toimingutega.

Kõigepealt asutasid Autorollo OÜ OÜ ja Kiili Autoveod 17. mail 2010 AutoHills OÜ, mille osakapital (40 000 tasus oma osa krooni) kuulus võrdsetes osades asutajatele. Kiili Autoveod OÜ eest rahaga, Autorollo aga mitterahalise sissemaksega, mille esemeks olid neli MAN veokit ja OÜ üheksa Krone haagist. Vara väärtuseks hinnati 136 , kuid selle tegelik väärtu 131,81 eurot s oli 176 600 eurot. 17. juunil 2010 panditi Autorollo -le kuuluv AutoHills

OÜ OÜ osa fiktiivsete nõuete

tagamiseks Renaldo Invest kasuks ja 22. novembril OÜ 2010 sõlmitud müügilepingu alusel võõrandati panditud osa Renald Invest OÜ o - . Osa ostuhind oli 200 000 krooni ja Renaldo Invest le

OÜ OÜ tasus selle tasaarvestusega. Seejärel kasutas AutoHills teine osanik K

iili Autoveod OÜ ostueesõigust ja omandas eelnimetatud osa. Nende tehingute tõttu jäi Autorollo lõpuks ilma nii OÜ

sõidukitest kui osalusest AutoHills OÜ-s.

Veokite ja haagiste võõrandamisega, Autohills OÜ osa võõrandamisega ning transporditeenuste

arvetest tulenevate nõuete loovutamisega Renaldo Invest OÜ le vähendas Autorollo OÜ juhatuse -

5(31)

liige V. Pentus koos Auto osaniku ja faktilise juhi I.V-ga rollo OÜ oluliselt Autorollo OÜ

maksevõimet ja süvendasid tekkinud Autorollo OÜ maksejõuetust veelgi, rikkudes äriseadustiku § 187 lg st 1 ja TsÜS § 35 lg - -st 1 tulenevat hoolsuskohustust.

Lisaks rikkusid V. Pentus ja I.V 180 lg- 5 äriseadustiku § st 1

tulenevat kohustust pärast maksejõuetuse ilmnemist mitte teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine

maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud kohustuse

täitmine peab tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi

võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Vara võõrandamisega äriühingu maksejõuetuse olukorras ei ole äriseadustiku § 180 lg- 5 st 1 tulenevad nõuded täidetud.

Harju Maakohtu 29. -10-

märtsi 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2 65809 kuulutati välja Autorollo OÜ pankrot.

2.3 V. valduses Pentus tunnistati KarS § 201 lg 1 järgi süüdi Autorollo OÜ juhatuse liikmena tema oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises.

Nimelt müüs Pentus Autorollo OÜ esindajana sõiduauto Ford Tourneo V. 28. detsembril 2010

Connect 220L registreerimismärgiga 373AUA 5000 krooni (319,56 eurot) eest ML.Nle. M-L. N maksis sõiduauto eest V jättis selle summa teadlikult Autorollo OÜ . Pentusele sularah . V. Pentus as kassasse maksmata ning kulutas ära isiklikuks otstarbeks.

2.4 V. Pentus I.V Autorollo OÜ juhatuse liikmena ja Autorollo OÜ osaniku ja faktilise juhina

tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võ Autorollo OÜ

ltsitud dokumentide esitamises raamatupidajale eesmärgiga varjata Autorollo OÜ kassapuudujääki ja vabaneda sellega võimalikest

nõuetest enda vastu. Nendeks oli 27. jaanuari 2009 kuupäevaga Autorollo OÜ ja R.M vaheline

laenuleping summas 2 000 000 krooni ja 30. septembri 2009 kuupäevaga Autorollo OÜ ja Est- Trade Group OÜ vaheline laenulepingu summas 1 000 000 krooni. Tegelikult ei olnud kumbki neist Autorollo OÜ lt laenu saanud. Autorollo OÜ võimalik - - ei olnudki l nii suures summas laenu anda, sest selleks puudusid rahalis vahendeid. ed

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid I.V ja tema kaitsja süüdistatav

vandeadvokaat N. Lausmaa, V. Pentuse kaitsjad vandeadvokaadid M. Kairjak ja K. Anvelt ning OÜ Port One valitud esindaja vandeadvokaat K. Rande.

3.1 I.V

taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Kokkuvõtvalt leiab a , et varalise seisundi kahjustamise saab täideviimise vormis teostada pellant

vaid tehingute tegemisega juriidilise isiku nimel selle esindajana. I.V ei ole kunagi teinud Autorollo

Ta ei ole ega ole olnud Autorollo juhatuse liige. Kohtu OÜ nimel ühtegi tehingut. OÜ viited Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-12-03 ja 3-1-1-34-07 on asjakohatud. Kehtiv

õigus ega õiguspraktika ei tunne faktilise juh mõistet. Süüdistatav osutas i Autorollo OÜ-le vaid

õigusabiteenust ega ole seetõttu käsitletav osaühingu . Kõik tehingud, mille faktilise juhina korraldamist süüdistatavale ette heidetakse, on sõlmitud kehtivate volitustega juhatuse liikme poolt

ja notariaalselt tõestatud. ills OÜ asutamislepingu sõlmimiseks leppis kokku Notari aja AutoH advokaadibüroo töötaja B. Juhanson. uuduvad tõendid selle kohta, et oleks kõnealuste P I.V tehingute tegemist muul viisil

mõjutanud või juhatuse liikmete üle mingit olulist mõju omanud.

Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, mille pinnal kohus on lugenud tõendatuks süüteokoosseisu

subjektiivse külje asjaolu, s.o apellandi tahtluse kahjustada Autorollo OÜ varalist seisundit

ja

6(31) sellega maksevõime vähenda t oluliselt da. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Eksperdi arvamuse

kohaselt ei võimalda OÜ Autorollo raamatupidamine saada täielikku ja objektiivset ülevaadet

ettevõtte majandusseisust OÜ . Ometi heidetakse apellandile ette, et ta oli teadlik Autorollo majandusseisust ning omas sellest täielikku ülevaadet. Apellant osutas vastavalt kliendi soovidele ja

juhistele õigusabi eesmärgiga Autorollo makseraskused ületada. See, et juhatuse liikmed OÜ eesmärki ei saavutanud, ei saa olla apellandile etteheidetav.

Süüdistatav ei ole kokku puutunud Autorollo OÜ maksude ega raamatupidamise korraldamisega. Autorollo -le osutas raamatupidamisteenust M.M. Tema I.V OÜ ütlustega on tõendatud, et ei ole talle andnud juhiseid ra ei amatupidamisprogrammi kannete tegemiseks. Süüdistataval ole olnud Autorollo OÜ nimel maksete tegemise õigust. Tunnistajana üle kuulatud juhatuse liikme J.S nimel arve, ei vasta tegelikkusele. ütlused selles, et süüdistatav on koostanud Autorollo OÜ

Koh tu käsitlus selles, et faktilise ühingujuhina tegutsemist näitab Nordea Finance Plc-le liisingvara (veokid ja haagised) tagastamise korraldamine ei vasta arusaamale ühingujuhi funktsioonidest. Iga varalist seisundit kahjustav tehing ei vähenda tingimata oluliselt maksvõimet. Kohus ei ole varalise

seisundi kahjustamise asjaolusid õigesti kindlaks teinud. Kohtulik uurimine on selles osas olnud ebapiisav. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotluse täiendava finantsekspertiisi määramiseks vabanes, ebaõigesti ja . Apellant leiab, et kohus on kohustused, millest Autorollo OÜ

ebapiisavalt kindlaks teinud, mis omakorda toob kaasa selle, et ka väidetav OÜ Autorollo

majandusliku seisundi kahjustamine on ebaõigesti tuvastatud. üüdistuse aluseks o S levad tehingud

kogumis ei kahjustanud oluliselt Autorollo varalist seisundit, kuna samaaegselt loobusid OÜ

võlausaldajad Aaloe Kinnisvara OÜ ja Renaldo Invest OÜ täielikult veel rahuldamata nõuetest Autorollo valdust. OÜ vastu ega esitanud pankrotimenetluses nõudea Äriseadustiku § 180 rikkumine ei ole karistusõiguslikult etteheidetav.

Puuduvad tõendid selle kohta, et apellant on teadvalt võltsitud dokumenti kasutanud.

Kanded

raamatupidamisprogrammi tegi raamatupidaja M.M M.Mel . Apellant ei ole käskinud

raamatupidamisprogrammi kandeid teha. Kohtuotsusest ei nähtu, millisest kohustusest võltsitud dokumentide kasutamisega sooviti vabaneda. aenuleping on V. Pentuse poolt allkirjastamata. Üks l

Isegi kui apellant oleks olnud teadlik laenulepingute olemasolust, ei saanud ta väliste tunnuste põhjal järeldada nende võltsitust. õltsitud dokumendi kaasaskandmine ei ole käsitletav võltsitud V dokumendi kasutamise ega isegi mitte selle ettevalmistusena. Apellandi väidetav teadmine sellest, et raamatupidamisarvestuse kohaselt kassas olevat raha tegelikult ettevõttel ei ole, ei saa olla tõend

selle kohta, et ta kasutas selle puudujäägi varjamiseks võltsitud laenulepinguid. Lepinguid kasutanud M.Me ja E.K mingeid korraldusi lepingute alusel ütluse kohaselt ei andnud apellant neile

raamatupidamisarvestuses kannete tegemiseks. Võltsitud laenulepingu kasutamine saab seisneda mingis reaalses ja aktiivses tegevuses, mida apellandi puhul tuvastatud ei ole.

3.2 I.V kaitsja taotleb samuti kohtuotsu

se tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et KarS § 384 lg 1 objektiivse külje realiseerijaks saab olla vaid

erisubjekt, mis tuleb kohtul igal konkreetsel juhul tuvastada. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt juriidilise isiku juhtorganiks on juhatus. Kars § 384 lg 1 tekstist ei nähtu, et juhtorgani liikme tunnuseid võib tõlgendada laiendavalt ning et selle sätte alusel või vastutust kanda vahetu täideviijana isik, kes b tegelikult juhtorgani, s.o. juhatuse liige ei ole. I.V ei olnud Autorollo O juhtorgani liige Ü ning järelikult ei ole võimalik esitada süüdistust KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo talle

toimepanemises täideviijana. Teda võik teoreetiliselt käsitleda osaühingu

s juhatuse liikme teole kaasaaitaj

ana, kuid sellist süüdistust I.V-le esitatud ei ole.

7(31) Kõik need korralduslikud tegevused, mida kohus on esile toonud äriühingu faktilise juhtimisena, on käsitletavad õigusabilepingu täitmisena Kõik tehingud Autorollo OÜ . nimel on teostanud V. Pentus ise, kes täisealise teovõimelise isikuna oli pädev neid teostama.

S ei olnud tegi maakohtule taotluse üüdistuses nimetatud tehingud äriühingule kahjulikud. Kaitsja

määrata kriminaalasjas uus finantsekspertiis, sest eeluurimisel teostatud ekspertiisides analüüsiti hoopis teisi OÜ Autorollo majandustegevuse asjaolusid ja teisi tehinguid, milliseid käesolevas asjas kohtule esitatud süüdistustes üldse kajastamist ei leidnud. Kohus on just nendele ekspertarvamustele viidanud kui tõenditele, mis tõendavad süüdistuses nimetatud tehingute kahjulikku mõju Autorollo

OÜ majanduslikule olukorrale, kuid tegelikult nende ekspertiiside teostamisel süüdistuses

nimetatud tehingute mõju ekspert analüüsinud ei ole. Kohus on pidanud võimalikuks ise

süüdistuse poolt esitatud arvutuste alusel anda hinnangut teostatud tehingute majanduslikule mõjule sja arvates puudub kohtul pädevus hinnata osaühingu varaga teostatud tehingute ja selle . Kait kaudu kohustustest vabanemise majanduslikku mõju, ku selline mõju ei piirdu üldreegl na ina lihtsate

matemaatiliste tehetega. Kohus ei ole analüüsinud maksevõime vähenemise küsimust. Eeltoodud

põhjendustel tuleb I.V süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Kaits vaidlustab I.V tunnistamise na see ei leidnud kohtulikul ja süüdi KarS § 345 lg 1 järgi, ku uurimisel tõendamist ning maakohtu otsuses märgitud põhjendused on ebaveenvad ning otsitud. Ei

ole tõendatud, et I.V oleks olnud mingit objektiivset puutumust väidetavalt võltsitud

laenulepingutega. Tema ei ole neid koostanud, allkirjastanud ega korraldanud nende raamatupidamises arvelevõtmist. poolt laenulepingute raamatupidajale üleandmist ja/või I.V nende lepingute raamatupidamises kasutamise korraldamist ei ole üldse mingi tõendiga tõendatud.

E.K kinnitas kohtule, et I.V palus tal edasi toimetada dokumendipaki, mis oli toodud a O

dvokaadibüroosse Autorollo Ü töötajate poolt. Ta võttis dokumendipaki advokaadibüroo laualt ja viis selle raamatupidaja M.M

M.M

e kätte. Tema ütlused on kooskõlas e ütlustega.

Mitte ühestki tõendist ei ilmne, et I.V oleks andnud korraldusi nende laenulepingute

koostamise või raamatupidamises kasutamise kohta. Järelikult süüteo objektiivne külg on

tõendamata.

Tõendamata on ka kuriteo subjektiivne koosseis. I.V puudus kohustus korraldada

Autorollo O raamatupidamist. J Ü ärelikult ei saanud ta omandada nende laenulepingute

raamatupidamises kasutamisega mingeid õigusi ega vabaneda kohustustest. üüdistus S

raamatupidamise ebarahuldavas korraldamises on esitatud ainult V. Pentusele kui Autorollo OÜ juhatuse liikmele. V. Pentuse võimalik huvi raamatupidamise korraldamisesse ei saa automaatselt olla I.V-le

stuses omistava süüteo subjektiivseks aluseks. Seega tuleb I.V ka süüdi KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista.

3.3 V. Pentuse kaitsjad vandeadvokaadid M. Kairjak ja K. Anvelt taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, mis kujutab

endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. Kohus ei ole

arvestanud mitte ühegi menetluse vältel esitatud kaitseväitega ega kaitsja vastuväidetega

prokuratuuri poolt esitatud tõenditele ga on rikutud isiku kaitseõigust , mille . Kohus ei ole neid isegi

nimetanud aenulik . Seega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Kaitsja leiab, et v

meediakampaania on mõjutanud kohut rikkuma isiku menetlusõigusi, milleks põhjendamiskohustuse rikkumine imõiguste Kohtu lahendite kohaselt Euroopa In kahtlemata on.

8(31) Kokkuvõtvalt leiavad apellandid, et kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaitsjate poolt esitatud

aegumise väite. Antud asjas tuleks kohaldada enne 2015 kehtinud KarS § 81 lg 1 1. jaanuari redaktsiooni, mille kohaselt algas kuriteo aegumistähtaja kulgemine kuriteo toimepanemisest, mitte

lõpule viimisest. Seoses sellega on enne 29. 2010 toime pandud raamatupidamisnõuete aprilli rikkumised aegunud ning süüdistus KarS § 345 osas aegunud.

Ekspertiisiaktid on käesolevas asjas asjakohatud, mittelubatavad ja mitteusaldusväärsed tõendid. Ekspert on ise kohtuistungil tunnistanud mitmel juhul oma järelduste ebaõigsust. Taotluse täiendava

finantsekspertiisi määramiseks jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata.

Kohus on järeldustes piirdunud vaid süüdistuse ümberkirjutamisega. V. Pentus ei saa vastutada rikkumiste eest, mis on toime pandud enne tema juhatuse liikmeks asumist. Autorollo OÜ juhatuses oli kolm liiget, kuid raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise eest on tehtud millegipärast

vastutavaks vaid V. Pentus. Osaühingu raamatupidamist tegi tunnistaja M.M. V. Pentus ei saa kuidagi vastutada vigade eest, mis on tehtud raamatupidamise tegemisel. V. Pentus ei pidanudki aastaaruannet esitama, sest siis oli juba osaühingu omanikuks I.V. Seetõttu tuleb V. Pentus süüdi KarS § 381 stuses 1 lg 1 järgi õigeks mõista.

Samuti tuleb V. Pentus õigeks mõista süüdi KarS § 201 järgi, sest tegemist oli nö ühemehe stuses osaühinguga. I.V oli Autorollo faktiline juht V. Pentuse huvides. Kuna V. Pentus oli endiselt

osaühingu osanik ja samal ajal juhatuse liige, siis oli tal õigus Autorollo OÜ sõiduautot müüa. Lisaks sellele oli V. Pentus -sse oma isiklikke rahalisi vahendeid paigutanud varem Autorollo OÜ

summas 413 703 krooni. Sellest tulenevalt oli V. Pentusel õigus sõiduki võõrandamisest saadud

raha endale jätta. Seega ei ole müügitehing ebaseaduslik ja V. Pentus tuleb selles süüdistuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid juhatuse liikme kohustusi ning kuidas V. Pentus iga konkreetse

talle etteheidetava tehingu puhul rikkus ning kuidas nende tehingutega kahjustati Autorollo OÜ

varalist seisundit ja vähendati Autorollo OÜ maksevõimet. Kaitsja analüüsib V. Pentuse poolt tehtud tehinguid ja leiab, et need tehingud ei olnud Autorollo OÜ-le kahjulikud ning ei kahjustanud

osaühingu maksevõimet. Kõikide tehingute, sealhulgas Autohills OÜ asutamine oli tehtud osaühingu maksevõime taastamise eesmärgil. , sest temaga oli sõlmitud V. Pentus usaldas I.V õigusabileping Autorollo OÜ abistamiseks. Seega puudub V. Pentuse tegevuses KarS § 384 lg 1

objektiivne ja subjektiivne koosseis, mistõttu ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

V. Pentus ei ole laenulepinguid võltsinud ega neid Autorollo OÜ raamatupidajale esitanud. Tegemist on laenulepingute koopiatega, mitte ametlike dokumentidega. Üks neist on nõuetekohaselt

allkirjastamata. Ümber ei ole lükatud kaitsja väide, et Aotorollo OÜ on siiski laenu andnud. S . Pe tunnistamises eetõttu tuleb V ntus süüdi KarS § 345 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

3.4 Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse I.V-le mõistetud karistuse osas. Prokurör taotleb mõista I.V-le KarS § 384 lg 1 alusel rahaline karistus 480 päevamäära summas 12 230,40 eurot ja KarS § 345 lg 1 järgi rahaline karistus 480 päevamäära summas 12 eurot. KarS § 64 lg 1 230,40

kohaselt mõista liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 500 päevamäära summas 12 740 eurot. Lisakaristusena taotleb prokuratuur kohaldada I.V suhtes KarS § 49 1 lg 1 alusel du neljaks aastaks. ettevõtluskeel

Prokuratuuri hinnangul on I.V-le rahalise karistuse . Samuti ei ole mõistetud määr liiga leebe õige väiksema karistuse neeldumine suuremas.

9(31)

Maakohus on ainsa põhjendusena nii leebe karistuse mõistmiseks välja toonud asjaolu, et isik on

varem kriminaalkorras karistamata ning on võimeline mõistetavat rahalist karistust kandma.

Prokurör leiab, et v on ühiskonnas arasema kriminaalkaristuse puudumine hinnatav normaalse ilminguna ega saa olla vastutust kergendava asjaoluna. käsitletav

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et I.V käitumises esineb kolm karistust raskendavat asjaolu: kuriteo toimepanemine grupis, r . aske tagajärje põhjustamine ja omakasu motiiv

Seega ei vasta I.V-le mõistetud karistus süü ole kooskõlas karistuse üld suurusele ning ei - ega eripreventsiooniliste eesmärkidega.

I.V roll kuritegude toimepanemisel oli oluliselt suurem kui V. Pentusel, omades kogu

kuriteoepisoodi vältel liidrirolli, töötades välja kuriteoskeemi ja organiseerides selle täideviimist. Ilma I.V tegevuseta ei oleks V. . Just I.V tegevuse Pentus õigusrikkumisi toime pannud tõttu kuulutati välja Autorollo OÜ pankrot.

Samuti tuleb arvesse võtta, et I.V puhul on tegemist advokaadiga, kellelt advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p 5 kohaselt nõutakse, et ta oleks aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja

isiksuseomadustega. Advokaatidele laieneb seadusega mitmeid immuniteete, nt ütluste andmisest keeldumise õigus, advokaadibüroo läbiotsimisele kehtestatud kõrgendatud nõuded, keeld tõendina

kasutada jälitustegevuses kogutud infot, mis on saadud vestluses advokaadiga jne. See omakorda tähendab, et selleks, et advokaadid saaksid nautida neid immuniteete, peab nende kutsetegevus ka

tegelikkuses olema aus ja kõlbeline ja ei saa olla suunatud kuritegude toimepanemisele. See omakorda aga tähendab, et kui advokaat, oma kutsetegevuse käigus paneb toime kuriteo, on tema süü suurem kui sama teo toime pannud tavakodanikul.

Kõike eelnevat arvesse võttes on prokuratuur seisukohal, et mõistetavad rahaliste I.V-le karistuste määrad peaksid olema väljendatud maksimummäärale lähedases summas. Ühtlasi ei pea

prokuratuur õigeks, et kohus antud juhul luges liitkaristust moodustades kergema karistuse kaetuks raskemaga. I.V-le etteheidetavad kuriteod ei ole toime pandud ideaalkonkurentsis ja on olnud suunatud erinevatele eesmärkidele erinevatel ajahetkedel.

Võrreldes I.V süü suurusega on talle maakohtu poolt mõistetud karistus tühine.

I.V on suhtunud kriminaalmenetlusse üleolevalt, eita oma süüd ning keeldu ütlusi andmast. nud nud

Ettevõtluskeelu kui lisakaristuse eripreventiivne eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale ettevõtluses ausalt. I.V on näidanud oma käitumisega, et süstemaatiliselt toime

pannes KarS § des 384 ja 345 nimetatud rikkumisi, võib isik vastavate tegude toimepanemist - ettevõtjana jätkata. I.V oli kuritegude toimepanemises juhtiv roll. Rikkumise toimepanemise

tõenäosuse muudavad suuremaks I.V käitumises esinev süstemaatilisus, aga ka igasuguse

kahetsuse puudumine isiku poolt toimepandud õigusrikkumiste suhtes. Sellest tuleneva ohu vältimiseks on vajalik lisakaristuse kohaldamine.

Lisaks eripreventiivsele eesmärgile täidab ettevõtluskeelu kohaldamine ka üldpreventiivset

eesmärki, teisisõnu aitaks ettevõtluskeelu kohaldamine lisakaristusena suurendada ehk majanduskeskkonna usaldusväärsust ning taga ühi da skonna turvalisust.

3.5 Port One valitud esindaja vandeadvokaat K. Rande taotleb kohtuotsuse Kannatanu OÜ

tühistamist osas, millega kohus jättis OÜ Port One menetluskulud summas 7467,75 eurot enda

10(31) kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Port One menetluskulud summas 8467,75 eurot riigi kanda. Lisaks sellele hüvitada OÜ-le Port One maakohtu otsuse vaidlustamisega seotud kulu summas 228 eurot. Määruskaebuse põhiväited seisnevad kokkuvõtvalt alljärgnevas.

Riigiprokuratuuri 21. jaanuari 2014 m arutatavas kriminaalasjas äärusega tunnistati OÜ Port One

kannatanuks. Kannatanu staatus tulene

s süüdistatavate poolt KarS § 384 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. Maak . Apelleeritud kohtuotsusega ohus võttis kannatanu hagi menetlusse mõistis maakohus süüdistatavad KarS § 384 lg 1 järgi süüdi. Seega on käsitlenud maakohus OÜ

-t Port One kogu kohtumenetluse kestel kannatanuna.

Kohtuotsus on menetluskulude hüvitamise rahuldamata jätmise osas põhjendamata ja ebaseaduslik. Põhjendamata on menetluskulude koosseis ja suurus. Kohtuvaidluste käigus istungil osalemise tasu

summas 1000 eurot osas ei ole maakohus üldse seisukohta võtnud. Puudub viide seaduse sättele

, mille alusel kohus kannatanule jättis menetluskulud hüvitamata. Kannatanu esindaja teeb viite

KrMS § 182 lg le 4, mille kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi -

tagamisest tingitud menetluskulud riik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutise otsuse

nr 3-1-1-49-16 p- 182 lgs 25 märgitu kohaselt hõlmab KrMS § s 4 sätestatu kõiki tsiviilhagi

menetlemisega kaasnenud kulusid, sealhulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

Lähtudes eeltoodust jätta OÜ Port One menetluskulu riigi kanda. tuleb arutatavas kriminaalasjas

4. Ringkonnakohtu istungil I.V ja kaitsjad toetasid oma apellatsioone ja taotlesid süüdistatav kohtuotsuse ning . tühistamist õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist

Kannatanu volitatud e osalist esindaja toetas esitatud määruskaebust ja taotles kohtuotsus tühista jätta kannatanu esindaja tasu riigi kanda. mist, millega

Prokurör apellatsiooni. Tema hinnangul on kannatanu esindaja määruskaebus toetas oma põhjendatud jätta rahuldamata. , I.V ja tema kaitsja ning V. Pentuse kaitsja apellatsioonid tul

eb

Prokurör möönab

, et kui ringkonnakohtu hinnangul ei ole I.V tegevus käsitletav kuriteo kaastäideviimisena, siis tuleks ta süüdi mõista kuriteole kihutaja või kaasaaitajana.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide , I.V ja kaitsjate ga süüdistatava apellatsioonidega

ja kannatanu esindaja määruskaebusega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt oluliselt tühistamisele, kuna maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

5.1 Esmalt käsitleb kohtukolleegium V. Pentuse kaitsjate ja I.V apellatsioonides esitatud

väidet, et maakohus on rikkunud usa ja õiglase kohtumenetluse põhimõt a et, mis kujutab endast olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 1 p mõttes. -s 12 Apellantide hinnangul seisneb rikkumine selles, et maakohus ning on on jätnud kaitsjate poolt esitatud väidetele vastamata

arvestanud vaid prokuröri seisukohtadega. V. Pentuse kaitsjad leiavad, et maakohus tegi seda

kannatanu esindaja T.J OÜ Port One seadusliku poolt põhjustatud vaenuliku meediakampaania survel. Teda on kohtueelse menetluse andmete avaldamise eest isegi trahvitud.

Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsuse

nr 3-1-1-14-14 punktis 1035 on märgitule, mille kohaselt Euroopa Inimõiguste Komisjon asunud

11(31)

seisukohale, et kohtulahendieelne avaliku tähelepanu juhtimine süüdistatavale nagu näiteks

vaenulik kampaania ajakirjanduses, võib põhimõtteliselt viia süütuse presumptsiooni rikkumisele

.

Siiski ei tulene sellest seisukohast keeldu avaldada massimeedias informatsiooni ja arvamusi

käimasolevate kriminaalmenetluste kohta. uhusliku ning ebatäieliku informatsiooni alusel J

kujunenud arvamused kriminaalasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude, eriti aga isiku süü

kohta, on paratamatult erapoolikud ning ebaobjektiivsed. Selliste arvamuste tiražeerimine enne kohtulahendi jõustumist, seda enam püüe anda neile mingisugustki õiguslikku tähendust, peegeldab

üksnes väljaandjate arusaamu õiguskultuurist. Samas rõhutas kolleegium, et selliste arvamusavalduste ilmumist massimeedias ei saa siduda kohtupidamise sõltumatuse ja erapooletuse printsiibi rikkumisega. dajatest, on kriminaalasja uurimise Kohtu käsutuses, erinevalt arvamuseaval

käigus kogutud tõendid, mida kohus hindab mitte või kellegi teise subjektiivse arusaama enda

kohaselt, vaid seaduse ja oma siseveendumuse kohaselt. Samasugust seisukohta oli avaldanud

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma varasemas, s.o 21. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-1-1-74-11 punktis 8.

Vaatamata sellele, et arutatava meedia kriminaalasja kulg on avalikkuse suure huvi tõttu olnud tähelepanu all, ei ole see ausa ja õiglase kohtupi kohtukolleegiumi hinnangul kaasa toonud damise põhimõtte väide, et maakohus on jätnud kaitseväidetele kohtuotsuses rikkumist. V. Pentuse kaitsjate teadlikult ja tahtlikult hinnangu andmata, on meelevaldne. Sisuliselt vad kaitsjad maakohut süüdista teadvalt ebaõige kohtuotsuse tegemises.

Esmal oma otsuses t märgib kohtukolleegium seda, et iga kord ei peagi kohus kõikidele väidetele

vastama. -1-1-44-13 on Näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsuses nr 3

selgitatud, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või

puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul

kohustus käsitleda menetlusosaliste asjasse mittepuutuvaid seisukohti. Millised on arutatavas kriminaalasjas asjasse mittepuutuvad kaitse selgitab kohtukolleegium edaspidi. väited,

Teiseks peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika

kohaselt on kohtuotsuses osaline põhjendamiskohustuse rikkumine käsitatav mitte ausa ja õiglase

kohtupidamise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes, vaid kriminaalmenetlusõiguse

rikkumisena KrMS 399 § lg 2 mõttes. Kui rikkumine on võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, siis ei ole § ringkonnakohtul KrMS 341 -st 2 tulenevat kohustust kriminaalasja lg maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 2014. a

otsus nr 3-1-1-65-14). utatavas kriminaalasjas on kohtukolleegium seisukohal, et Ar

ringkonnakohtul on võimalik kohtuotsuses vastuseta jäänud küsimustele vastata ja sel teel

rikkumi

ne kõrvaldada, mistõttu puudub vajadus kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks.

Kohtukolleegium sedagi, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri peab vajalikuks märkida

2016 kohtumäärusega nr 3 16 tühistati maakohtu määrus, millega kohaldati kannatanu -1-1-80-

OÜ Port One seaduslikule esindajale rahatrahvi.

5.2 V. Pentuse kaitsjad heidavad maakohtule ette, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused kaitsjate poolt tõstatatud aegumise küsimuses. Kaitsjad leiavad, et arutatavas kriminaalasjas tuleks kohaldada enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 81 redaktsiooni, mille kohaselt algas kuriteo aegumistähtaja kulgemine kuriteo toimepanemisest, mitte lõpule viimisest. Seoses sellega on süüdistus V. Pentuse KarS § 3811 lg 2 järgi osaliselt ja KarS § 345 järgi täielikult aegunud.

12(31)

Kohtukolleegium nõustub kaitsjate väitega, et apelleeritud kohtuotsuses aegumise küsimust

käsitletud ei ole. Võib vaid järeldada, et kuna maakohus tegi süüdimõistva kohtuotsuse, siis ta leidis, et kuriteod aegunud ei ole. Õige on ka see kaitsjate väide, et aegumise puhul tuleb kohaldada süüdistatava suhtes leebemat seadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud seda sõnaselgelt

22. novembri 2002 kohtuotsuse nr 3-1-1-114-02 punktis 6.3. Vaatamata sellele kohtukolleegium kaitsjate seisukohaga

, et osa kuritegusid on aegunud, ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

5.2.1 Aegumise lahendamise seisukohalt on arutatavas kriminaalasjas oluline süüteo jätkuvuse küsimuse lahendamine. KarS § 4 esimene lause sätestab, et jätkuva süüteo korral arvutatakse 81 lg aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 30. juuni 2014. a otsuse nr 3-1-1-14-14 punktis 1026 korranud

oma varasemaid seisukohti ja märkinud, et jätkuva süüteo mõiste sisustamisel tuleb esmalt

selgitada, kas süüdistatavad panid toime ühe või mitu tegu. Ühe teoga on tegemist siis, kui

koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks

loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-15- p 15 ja 21. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-1-08 p 5). Hindamaks, 08

kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti

on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral - seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu

sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva

tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on

seejuures, et igas väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude

oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda

eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid

üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud

ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude

toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo

peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimep - anija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu siis näivad need ühtsena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04).

Kohtukolleegium on seisukohal, et arutatavas kriminaalasjas KarS § 3811

lg 2 koosseisu

realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist Kõik raamatupidamise korraldamise nõuete teadvad rikkumised . olid toime pandud sarnasel viisil sama õigushüve vastu. Kõik teod olid omavahel ajalis-ruumilises seoses

ja neid hõlmas ühtne tahtlus. Seega on V. Pentuse tegevus käsitletav jätkuva kuriteona.

Eeltoodust tulenevalt ei ole V. Pentuse poolt toime pandud KarS § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritud te te gu 81 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt aegunud. Tema KarS § gu ei ole aegunud ka teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 redaktsiooni kohaselt.

5.2.2 lg 1 V. Pentuse kaitsjad põhjendavad KarS § 345 järgi kvalifitseeritava kuriteo aegumist sellega, et V. Pentus andis raamatupidamise dokumendid koos võltsitud võlakirjadega I.V-le üle enne 29. aprilli 2010.

13(31)

Esmalt märgib kohtukolleegium seda, et kaitsjate väide dokumentide üleandmise aja suhtes on

paljasõnaline, sest süüdistatavad on kohtueelses menetluses ja maakohtus kasutanud süüdistatava õigust ütlusi mitte anda. Mingeid tõendeid dokumentide üleandmise täpse

aja osas kriminaalasjas kogutud ei ole. Seega ei ole kohtukolleegiumil võimalik kaitsja väidet kontrollida. te

Kohtukolleegium leiab, et tegelikult ei olegi sellel kuupäeval tähtsust, sest kaitsjate käsitlus KarS § 345 järgi kvalifitseeritava kuriteo aegumise osas ei ole õiguslikult arvestatav.

KarS § 345 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga muuhulgas

omandada õigusi või vabane Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse da kohustustest.

dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2010. a otsuses nr 3-1-1-51-10 on leitud, et võltsitud dokumendi kaasaskandmine iseenesest ei ole selle kasutamine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi

esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Seega on tegemist formaalse teodeliktiga.

Arutatavas kriminaalasja raldas V. Pentus, s esitatud süüdistuse kohaselt kor Autorollo OÜ juhatuse

liikmena, koos Autorollo osaniku ja faktilise juhi I.V-ga võltsitud dokumentide esitamise Autorollo OÜ raamatupidajale eesmärgiga varjata kassapuudujääki ja vabaneda sellega võimalikest

nõuetest Süüdistusest ei nähtu, millal V. Pentus raamatupidamise dokumendid V. Pentuse vastu.

koos võltsitud laenulepingutega I.V-le üle andis. Kuid tuvastatud on, et raamatupidamise

dokumendid V. Pentuse käes olid ja selle asjaolu vastu ei vaidle ka tema kaitsjad. Süüdistuse

kohaselt mais- E.Kle nende edastamiseks juunis 2010 andis I.V need dokumendid üle

Autorollo OÜ raamatupidajale ele. Juulis või augusti alguses andis dokumendid üle M.M E.K

raamatupidajale M.Mele nende alusel k

3. annete tegemiseks Autorollo OÜ raamatupidamises.

augustil 2010 tegi M.M võltsitud laenulepingute alusel raamatupidamisprogrammi kande tagasiulatuvalt, nagu oleks R.Mile 24. aprillil 2009 ja Est- -le väljastatud laen Trade Group OÜ 30. septembril 2009.

Seega toimus võltsitud laenulepingute kasutamine juulis või augusti ehk kuriteo toimepanemine alguses 2010, kui E.K pidajale M.M . need Autorollo OÜ raamatu ele üle andis

Kaitsjad on kohtukolleegiumi hinnangul võltsitud dokumendi kasutamise objektiivse koosseisu sisustanud vääralt, jagades selle osategudeks V. Pentuse eesmärgiks oli kassapuudujäägi varjamine, .

milleks ta esitas võltsitud laenulepingud läbi kahe isiku (I.V , ) Autorollo OÜ E.K

raamatupidajale M.Mele raamatupidamiskannete tegemiseks. Võltsitud dokumentide enda käes hoidmine ei ole kuritegu. Seega ei pannud V. Pentus võltsitud dokumentide enda käes hoidmisega toime kuritegu,

ehkki teadis, et need on võltsitud.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et V. Pentuse süüdistus KarS § 345 järgi on aegunud.

5.3 V. Pentuse kaitsjad leiavad, et tema tegevuses puudub KarS § 3811

lg 2 objektiivne ja subjektiivne koosseis. Süüdistuses ja kohtuotsuses ei põhjendata, miks on tehtud raamatupidamise

korraldamise eest vastutavaks vaid V. Pentus, ehkki peale tema kuulus osaühingu juhatusse veel

kaks liiget. l Lisaks sellele oli osaühingu raamatupidaja. Pärast makseraskuste tekkimist sõlmis

V. Pentus advokaat I.V asus koos E.Kga tegelema õigusabilepingu advokaadibürooga ning osaühingu Osaühingu faktiliseks juhiks sai 2010 rahaasjadega. . aastal I.V, kes oleks pidanud

ise koostama ja esitama 2009. aasta majandusaasta aruande. enda Kaitsjate hinnangul ei tõ

14(31)

ekspertiisiaktid, et raamatupidamise kohustuse rikkumise tõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate

saamine Autorollo OÜ varalisest seisundist. V. Pentusel puudus otsene tahtlus raamatupidamise kohustust rikkuda. Kaitsjad leiavad, et V. Pentusele heidetakse ette rikkumisi, mis on toime pandud

enne osaühingu juhatuse liikmeks asumist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsjate selline käsitlus õiguslikult arvestatav ning seda järgmistel põhjustel.

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks viidata

Äriseadustiku (ÄS) alljärgnevatele sätetele.

ÄS § 180 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (lg 1). Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik (lg 2). Kui juhatusel on üle kahe

liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust (lg 6). ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande

raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab juhatus

äriühingu raamatupidamist. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel

esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse

rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Aru Autorollo tatava kriminaalasja materjalidest nähtub, et Äriregistri kande põhjal olid OÜ

juhatuse liikmeteks V. Pentus, J.S ja T.P. Juhatuse esimeest valitud ei olnud ning põhikirjaga ei

olnud ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Seetõttu

on

põhjendatud kaitsjate väide, et Autorollo OÜ raamatupidamise kohustuse rikkumise eest oleksid

võinud kanda vastutust kõik juhatuse liikmed. Asjaolu, et riik prokuratuuri näol ei ole pidanud

vajalikuks esitada süüdistust ülejäänud juhatuse liikmetele, ei välista V. Pentuse süüd raamatupidamise kohustuse rikkumises.

KrMS § 154 loetleb andmed, mis tuleb süüdistusaktis märkida ning KrMS § 312 andmed, mis tuleb

esitada kohtuotsuse põhiosas. Nendest sätetest ei tulene, et süüdistusaktis ja kohtuotsuses tuleks põhjendada, miks ei ole süüdi isikud, kellele ei ole süüdistust esitatud. KrMS § 268 lg 1 kohaselt

toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. KrMS § 268

täpsustab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses

arutatud. Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või

puudumise, mitte käsitlema sellest väljaspoole jäävaid küsimusi. Seega ei pidanud arutatavas

kriminaalasjas maa

kohus kohtuotsuses põhjendama, miks ülejäänud kahele juhatuse liikmele või

raamatupidajale süüdistust ei ole esitatud. Nagu kohtukolleegium eelnevalt märkis, ei pidanudki maakohus neid asjasse mittepuutuvaid kaitseväiteid käsitlema.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista süüd V. Pentuse raamatupidamise kohustuse rikkumises

asjaolu, et osaühingul oli raamatupidaja, sest ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus äriühingu

raamatupidamist. Raamatupidaja M.M teostas raamatupidamist vastavalt sellele, milliseid dokumente talle juhatuse liikmed esitasid. Raamatupidaja ütlustest nähtub, et tal oli V. Pentusega

korduvalt juttu Autorollo halvast majanduslikust olukorrast, kuid midagi ei muutunud ja asi OÜ

läks aina hullemaks. Kohtukolleegium rõhutab, et isegi juhul, kui raamatupidaja ei oleks oma

tööülesannetega toime tulnud, oleks pidanud Autorollo juhatus tarvitusele võtma meetmed OÜ raamatupidamise kohustuse täitmiseks.

15(31) Kuna ÄS § 179 lg 1 kohaselt on majandusaasta aruande koostamine ja esitamine juhatuse kohustus,

siis on ainetu kaitsjate väide, et 2009. aasta majandusaasta aruande oleks pidanud esitama I.V.

Maakohtu otsuse lehekülgedel 35 43 on piisava põhjalikkusega ära näidatud - , milliseid raamatupidamise korraldamise nõudeid V. Pentus rikkus ning miks ta selles rikkumises süüdi on.

Samuti on maakohus tuvastanud, et V. Pentus pani need rikkumised toime otsese tahtlusega. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks selles osas maakohtu motiive korrata.

Arutatava kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. Pentus oli Autorollo OÜ juhatuse liige 2. aprillist 2008 kuni pankroti väljakuulutamisena 29. märtsil 2011. KarS § 3811 lg 2 järgi esitatud süüdistuse kohaselt heidetaksegi V. Pentusele ette seda, et ta nimetatud ajavahemiku jooksul rikkus

raamatupidamise kohustust. e tekstis loetletakse sellel ajavahemikul toime pandud Süüdistus

raamatupidamise rikkumise nõuded, kuid nendest ei nähtu, et mõni konkreetne rikkumine oleks

toime pandud enne seda, kui V. Pentus ei olnud veel juhatuse liige. Seetõttu ei nõustu

kohtukolleegium kaitsjate väitega, et V. Pentust süüdistatakse rikkumistes, mis on toime pandud enne tema juhatuse liikmeks asumist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 22. veebruari 2016. a otsuses nr 3-1-1-109-15 märkinud, et KarS § 3811 eks tunnuseks on rikkumise ulatus: see peab olema näeb ette formaalse delikti, mille üh

selline, et ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist on mõistliku

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oluliselt raskendatud. Teo karistatavuse seisukohalt pole tähtsust, kas keegi on raamatupidamiskohustuslase varalise seisundi vastu huvi tundnud või mitte. See, kas raamatupidamise kohustuse rikkumisest tingitud objektiivsed raskused raamatupidamiskohustuslase

varalisest seisundist ülevaate saamisel on KarS § 3811

mõttes olulised või mitte, on õiguslik

küsimus, millele peab vastuse leidma kohus. Märgitu ei välista küll arvestamist eksperdilt või asjatundjalt saadud taustateadmistega.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus eeltoodud suuniste kohaselt ka käitunud, sest V. Pentuse

süüdistust KarS § 3811

lg 2 järgi motiveerides ei olegi ta ekspertarvamustele tuginenud, vaid on

andnud ise motiveeritult õigusliku hinnangu selle kohta, miks oli ülevaate saamine osaühingu

varalisest seisust raskendatud. stega ega pea Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendu vajalikuks neid korrata.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane kaitsjate väide, et ekspertiisiaktid ei tõenda, et raamatupidamise kohustuse rikkumise tõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine Autorollo OÜ varalisest seisundist.

Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et kaitsjate väited kohtuotsuse tühistamiseks ja V. Pentuse õigeksmõistmiseks süüdistuses KarS § 3811 lg 2 järgi põhjust ei anna.

5.4 V. Pentuse kaitsjad leiavad, et Autorollo - OÜ le kuulunud sõiduauto müümises ja raha endale jätmises puudub Kaitsjad põhjendavad KarS 201 lg 1 koosseis, sest tehing ei olnud ebaseaduslik. oma seisukohta sellega, et V. Pentus oli juhatuse liige ning tehinguid. võis teha osaühingu varaga

I.V ei ole menetluse kestel väitnud, et ta oleks osanikuna olnud vastu sõiduauto

võõrandamisele nõusolek olemas. . Seega oli kaitsjate arvates Lisaks sellele hoidis I.V Autorollo OÜ osasid enda käes V. Pentuse huvides. Seetõttu on osaühingu tegelikuks omanikuks endiselt V. Pentus. Kaitsjate arvates on tegemist on nn ühemehe osaühinguga ning kohaldamisele

tuleb Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1-52-

14, mille kohaselt on vastutus omastamise eest välistatud.

16(31) Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjate selline käsitlus materiaalõiguslikult väär ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga.

Kohtukolleegiumi hinnangul on õiguslikult väär kaitsjate seisukoht, et kuna I.V hakkas

osaühingu osanikuks V. Pentuse huvides, siis oli V. Pentus sõiduauto müümise hetkel endiselt

osaü Kaitsjate väide ei ole kooskõlas Äriseadustiku sätetega hingu osanik. eelpoolviidatud ega senise kohtupraktikaga.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt ja alternatiive välistavalt, et sõiduauto müümise ajal lnud V. Pentus enam osaühingu osanik, M.L. 28. detsembril 2010 ei o N le vaid ainult juhatuse liige. Alates

26. aprillist 2010 oli osaühingu osanik Osaühing I.V

& Partnerid, mille ainuosanik ja ainuke juhatuse liige oli I.V ( 2 kd tl 2-4). Seega ei ole kaitsjate viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-52-14 asjakohane.

Järgnevalt analüüsib kohtukolleegium kaitsjate väidet, et kuna sõiduauto müümisele I.V ei ole senise menetluse kestel

vastu vaielnud, siis oli nõusolek olemas.

KarS § 201 kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ning selles tehingus osaühingu esindaja

määramine. Süüdistus heidab V. Pentusele ette, et ta müüs sõiduauto maha osaniku I.V

nõusolekuta. Samas ei ole väljendatud oma seisukohta I.V kogu senise menetluse kestel seoses sõiduauto müügitehingu sõlmimisega.

Tsiviilseadustiku 1 lg 1 üldosa seaduse (TsÜS) § 11 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada

tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu

tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). T S § 113 sätestab, et kui sÜ tehing on heaks

kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. T

sÜS § 114 lg 2 sätestab, et kui õigustamata isikul ei olnud

eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtiv

68 lg aks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. TsÜS § 4 kohaselt loetakse vaikimist või

tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahtavalduseks tuleneb seadusest, i Kohtukolleegium on seisukohal, et sikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. arutatavas asjas ei saa I.V vaikimist lugeda tahteavalduseks, sest puuduvad TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatud alused. s ütlusi andnud. V. Pentus ja I.V ei ole arutatavas kriminaalasja Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selline oli isikute kokkulepe või nendevaheline praktika. Seega on kaitsjate

väide tõendamata rõhutab, et isegi juhul kui I.V oleks sõiduauto . Kohtukolleegium

müümiseks nõusoleku andnud, ei ole see aluseks V. Pentuse õigeksmõistmises süüdistuses

KarS § 201 lg 1 järgi, sest V. Pentus ei tasunud sõiduauto müügist saadud raha Autorollo OÜ kassasse, vaid jättis endale. Samuti ei välista omastamise koosseisu asjaolu, et V. Pentus on teinud

kunagi

rahalisi sissemakseid osaühingu kassasse.

5.5 I.V ja tema kaitsja taotlevad süüdistuses § 384 lg 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemist. Taotlust põhjendatakse sellega, et KarS § 384 objektiivse külje realiseerijaks saab olla vaid erisubjekt. I.V ei ole olnud Autorollo OÜ juhatuse liige. Ta ei teinud osaühingu nimel ühtegi tehingut. Ta osutas V. Pentusele õigusabiteenust, mille eesmärk oli osaühing makseraskustest

välja tuua. Kõik süüdistuses loetletud tegevused on käsitletavad õigusabilepingu täitmisena. I.V ja tema kaitsja hinnangul on tõendamata, et süüdistuses loetletud tehingud olid osaühingule

kahjulikud ning nende tagajärjel oleks maksevõime vähenenud. Kohus jättis taotluse täiendava finantsekspertiisi määramiseks põhjendamatult rahuldamata. Apellandid leiavad, et kohus ei saa ise

anda hinnangut majandustehingute kahjulikkuse ja sellest põhjustatud maksevõime vähenemise kohta. Ringkonnakohtu

l ei ole võimalik kaaluda I.V süüditunnistamist kaasaaitamisteos, sest

17(31)

sellist süüdistust talle esitatud ei ole. Apellandid on seisukohal, et I.V tegevus ei ole ka sisuliselt käsitletav maksujõuetuse põhjustamisele kaasaaitamisena.

Kohtukolleegiumi hinnangul I.V ja tema kaitsja

väärivad väited osaliselt tähelepanu. Kohtukolleegiu

m selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.

5.5.1 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et käesoleva kriminaalasja lahendamisega

üheaegselt toimub samade faktiliste asjaolude suhtes ka tsiviilkohtumenetlus. Maakohus võttis käesolevas kriminaalasjas kaitsja tõendina vastu tsiviilasjas nr 2-12-50785 tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused (7 kd tl 33-174, 8 kd tl 54-126). Pärast maakohtu eemaldumist nõupidamistuppa 8. aprillil 2016 (11 kd tl 100) ja enne maakohtu otsuse kuulutamist 16. juunil 2016

on Riigikohtu tsiviilkolleegium 13. aprillil 2016. a otsusega nr 3-2-1-181-15 Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja saatnud asja tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilkolleegium andis oma otsuses juhised, mida peab

ringkonnakohus asja uuel arutamisel arvestama. Viidatud tsiviilasjas, milles ei ole küll veel

jõustunud menetlust lõpetavat lahendit, käsitletakse samuti küsimust, kas I.V on oma tegevusega võlgniku varalist seisundit teadvalt kohustusevastaselt kahjustanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium kordas 25. märtsi 2015. a otsuse nr 3-1-1-14-15 punktis 49 oma

varasemat seisukohta, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise

tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud, sest selline

vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. 3-3-1-2-03, p 9 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a määrus haldusasjas nr a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 28 ning 18. juuni 2010. a otsus nr 3-1-1-46-10 p 8.3.3). Seega tuleb vältida olukorda, kus kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate tõendite suhtes kujunevad tsiviilkohtuja kriminaalmenetluses teineteisest põhjendamatult lahknevad kohtu

hinnangud. Viimatiöeldu ei tähenda seda, et kriminaalasja lahendav kohus oleks järelduste tegemisel seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega, küll aga ei või kriminaalasja lahendav

kohus jätta kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate asjaolude kohta tsiviilkohtumenetluses tehtud maakohtu järeldusi põhjenduseta tähelepanuta.

Seega ei saa kohtukolleegium ka arutatavas kriminaalasjas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

13. aprilli 2016. a otsuses nr 3-2-1-181-

15 toodud seisukohti põhjenduseta tähelepanututa jätta.

Samuti maa- . ja ringkonnakohtu järeldusi, millega Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus Kriminaalasja lahendamisel peab kohtukolleegium arvestama , äriseadustiku tsiviilseadustiku üldosa seaduse ga. ja võlaõigusseaduse sätete

KarS § s 384 sätestatud kuriteokooseisu kaitstav õigushüve on eeldatava pankrotivara võimalik - vähendamine võlausaldajate kahjuks. Objektiivne koosseis seisneb füüsilisest isikust võlgniku, tema

seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme

poolt võlgniku varalise seisundi kohustusevastases kahjustamises, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Juriidilisest isikust võlgnikuna, kelle

juhtorgani või seda asendava organi liiget on võimalik karistada, tuleb KarS § 384 lõikest 2 ja PankrS § 8 lg st 2 lähtuvalt käsitleda nii eraõiguslikke kui ka avalikke juriidilisi isikuid. TsÜS § 25 - lg 1 teise lause kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. TsÜS § 31 lg 6 kohaselt ei või juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liime õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 31 lg 7 kohaselt võib olla juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks üksnes teovõimeline füüsiline isik,

18(31)

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

Arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et I.V ei ole kunagi Autorollo OÜ juhatuse liige olnud. Samuti ei ole ta teinud osaühingu nimel tehinguid. Vaatamata sellele on maakohus I.V KarS § 384 lg 1 järgi süüdi tunnistanud kui faktilise Autorollo OÜ juhi.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et KarS § 384 subjektiks saab olla

ainult juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige, mitte aga juriidilise

isiku faktiline juht. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

29. augusti 2007. a otsuses nr 3-1-1-34-07 väljendatud seisukohale, et äriühingu juhina saab

käsitada iga isikut, kes sõltumata oma formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu

tegevust. Lisaks sellele i valikuliselt tsiteerib maakohus selles lahendis väljendatud seisukoht .

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohus on märkinud nimetatud lahendis ka seda, et juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras üheselt määratletud. Asjakohane ei ole ka

maakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 20013. a otsusele nr 3-1-1-12-03,

sest selles lahendis tegi ise tehinguid. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul süüdistatav materiaalõiguslikult väär maakohtu seisukoht, et KarS § 384 subjektiks saab olla lisaks juriidilise isiku juhtorgani liikmele ka ne juht. äriühingu faktili

Riigikohtu tsiviilkolleegium on eelpool viidatud 13. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-181-15 punktis 36 samuti leidnud, et Eesti õigus ei sisalda faktilise ühingujuhi mõistet. Isik, keda ei ole seaduses

sätestatud korda järgides valitud äriühingu juhatuse liikmeks ning keda ei saa selleks lugeda ka

tema ja ühingu vastastikuseid tahteavaldusi tõlgendades (vt selle kohta Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34), kuid kes faktiliselt täidab juhatuse liikme kohustusi, ei saa vastutada äriühingule kahju tekitamise eest juhatuse liikme vastutuse sätete (osaühingu puhul

VÕS 115 lg 187 lg 2) alusel. olenevalt asjaoludest § 1 ja ÄS § Küll aga võib tegemist olla

lepingulise või deliktiõig Kõne alla võib tulla ka vastutus AdvS § 47 järgi. usliku vastu sega. tu

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul jätsid kohtud põhjendamatult tuvastamata, millised

kohustused olid õigusabilepingu järgi advokaadibürool AutoHillsi asutamise korraldamisel. Asja

lahendamisel on oluline kindlaks teha, millist teenust V. Pentus Autorollo OÜ juhatuse liikmena õigusbüroolt saada soovis. Seega tuleb kindlaks teha, kas kliendilepingu eesmärk oli Autorollo OÜ majandusraskustest väljatoomine või V. Pentuse vabastamine isiklikust käendusest Nordea ees kõiki võimalusi kasutades.

Kuna KarS § 384 subjektiks saab olla ainult juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige ning I.V seda ei olnud, siis on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mõistes ta põhjendamatult süüdi KarS § 384 lg 1 järgi

kaastäideviijana Autorollo OÜ maksejõuetuse põhjustamises. Seega nõustub koos V. Pentusega

kohtukolleegium apellantide väitega, et I.V ei vasta KarS § s 384 sätestatud erisubjekti - tunnustele ega saa seetõttu vastutada kuriteo täideviijana. kaas

5.5.2 E

kohtukolleegiumi hinnangul elöeldu ei tähenda aga seda, et I.V tuleb seetõttu süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi kohe õigeks mõista.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt ei ole kohus õigustatud tegema

õigeksmõistvat otsust ilma kaalumata, kas isiku tegevuses võivad esineda mõne teise kuriteo tunnused (11. aprilli 2002. a otsuses nr 3-1-1-41-02, 12. detsembri 2008. a otsus nr 3-1-1-46-08, 30. novembri 2009. a otsus nr 3-1-1-55-09, 5. aprilli 2012. a otsus nr 3-1-1-25-12).

19(31) Prokurör möönis ringkonnakohtu istungil, et kui kohtukolleegiumi arvates ei ole I.V tegevus

käsitletav kuriteo kaastäideviimisena, siis tuleks ta süüdi mõista kuriteole kihutaja või kaasaaitajana.

I.V ja tema kaitsja leiavad, et ringkonnakohtus ei ole võimalik I.V kuriteole kihutamises ega

kaasaaitamises süüdi mõista, sest talle ei ole esitatud sellekohast süüdistust.

Kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest KrMS § 268 lg 6 koostoimes KrMS § 306 lg 1 p ga 3 paneb kohtule materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivse rolli, -

võimaldades kohtul kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo

kvalifikatsiooni.

KrMS § 268 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus isiku süüditunnistamisel tugineda ka sellistele faktidele, mis erinevad süüdistuses kirjeldatud asjaoludest, kui selline erinevus on konkreetse asja kontekstis ebaoluline.

Seetõttu kohtukolleegium alljärgnevalt, kas I.V tegevus võib olla käsitletav kihutaja kontrollib või kaasaaitajana.

KarS § 22 lg-te 2 ja 3 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

Vaidlus puudub selles, et Autorollo OÜ ja MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ vahel sõlmiti 22. aprillil 2010 kliendileping. (2 kd tl 5-7) Autorollo OÜ poolt kirjutas lepingule alla V. Pentus .

Kliendilepingu kohaselt oli lepingu esemeks Autorollo - OÜ le õigusabiteenuste osutamine, mille

ulatus oli määratletud kliendilepingu punktis 1. Kliendilepingu kohaselt oli MAQS Law Firm

Advokaadibüroo OÜ ülesandeks Autorollo OÜ juriidiline nõustamine, juriidiliste dokumentide õiguslik analüüs ja koostamine, esindamine riigija kohaliku omavalitsuse asutustes ning suhetes

füüsiliste ja juriidiliste isikutega, läbirääkimiste pidamine klie - ndi nimel ning kliendi esindamine

kohtus. Kliendilepingu täitjaks oli vandeadvokaat I.V Kohtule ei ole esitatud tõend . eid, millest nähtuks täiendavaid kokkuleppeid lisaks kliendilepingus kajastatule. Samuti puudub vaidlus

selles, et neli päeva pärast kliendilepingu sõlmimist, s.o 26. aprillil 2010 müüb V. Pentus

Autorollo OÜ 160 000 krooni eest OÜ

-le I.V & Partnerid, mille ainuomanik ja ainus juhatuse liige on I.V (2 kd tl 1-4).

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et maakohus on rahuldanud V. Pentuse kaitsja M. Kairjaki taotluse ja nõudnud pangast välja torollo OÜ ja Nordea Finance Estonia AS vahel Au 16. veebruaril 2010 ning on andnud lepingu koopia kohtumenetluse pooltele sõlmitud laenulepingu nr 20054345 .

I.V esitas sama lepingu koopia koos apellatsiooniga. Kuigi kohtuistungi hetkeks ei olnud

tehniliste probleemide tõttu apellatsiooni lisad paberkandjal toimikusse lisatud, siis kohtuistungil

kinnitas I.V oma meilikontot kontrollides, et apellatsiooni lisad on kohtule edastatud. Kontrollides leidis kohtukolleegium, et I.V väide vastab tõele.

Kohtukolleegium nõustub I.V ja kaitsjate poolt maakohtule tehtud etteheitega, et kohtuotsuses nimetatud laenulepingule hinnangut antud ei ole, kuid seda puudust on võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada.

Vaatamata sellele, et kohtuotsuses ei muuda see kohtukolleegiumi seda tõendit analüüsitud ei ole, hinnangul maakohtu poolt tehtud lõplikku seisukohta, sest tegemist on vahelepinguga.

20(31) 16. veebruaril 2010 sõlmitud laenuleping on Autorollo OÜ võla restruktureerimise leping. Nimelt

leppisid Autorollo OÜ, Renaldo Invest OÜ ja Nordea Finance Estonia AS omavahel kokku, et Autorollo OÜ erinevatest liisingulepingutest tekkinud võlgnevus restruktureeritakse. Renaldo Invest

OÜ võttis 4. juunil 2010 sõlmitud laenulepingu nr 20054345 1L alusel üle Autorollo OÜ -

võlgnevusest Nordea Finance Estonia AS ees 650 ills OÜ käendas nimetatud 000 krooni. AutoH

OÜ Renaldo Invest OÜ kohustust ning tasus algsest OÜ Autorollo OÜ võlgnevusest Nordea

Finance Estonia AS-le 684 759,3 krooni. Selle summa ulatuses vähenesid AÜ Autorollo kohustused. Ülejäänud osas jäi Autorollo OÜ võlgnevus Nordea Finance Estonia ees püsima. Seda tõendavad tunnistaja ütlused ja ajutise halduri 1. märtsi 2011 aruanne Harju Ma E.K akohtule, mille kohaselt on Nordea Finance Estonia AS- H l seisuga 18. veebruar 2011, s.o pärast Auto ills OÜ poolt 684 759, 3 409, 12 krooni tasumist üles öeldud liisingulepingutest tulenevaid kehtivaid nõudeid 67 euro väärtuses.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et I.V on ka ise oma apellatsiooni punktis 34 märkinud, et tegelikult ei ole selles lepingus näidatud asjaoludel lõpptulemuses tähtsust.

Süüdistatavad V. Pentus ja I.V on käesolevas kriminaalmenetluses kasutanud õigust keelduda

üt Ütlusi ei andnud nad kohtueelse menetluse käigus ning 8. detsembri 20 luste andmisest. 15

maakohtu istungil kinnitasid samuti, et keelduvad ütluste andmisest (10 kd tl 124 pöördel). I.V on esitanud küll oma seisukoha apellatsioonis ja kohtuvaidluste käigus, kuid tegemist ei ole tõendiga, mida kohtukolleegiumil oleks võimalik hinnata. Ütluste andmisest on

28. septembri 2015 kohtuistungil keeldunud ka tunnistaja K.P-R s.o isa (10 kd tl , sest V. Pentus on tema lähedane, 49). Samu dmisest tunnistaja R.R (10 kd tl ti on 21. oktoobri 2015 kohtuistungil keeldunud ütluste an

103). Seetõttu ei ole võimalik nende isikute ütluste abil tuvastada, mis eesmärgil kliendileping

Autorollo OÜ ja MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ vahel sõl milline on õiguslik miti ning hinnang V. Pentuse ja I.V . sellele järgnenud tegevusele

Maakohtu 1. oktoobri 2015 kohtuistungil on Autorollo OÜ endine juhatuse liige J.S andnud

tunnistajana ütlusi, mille kohaselt V. Pentuse tütar tulid päästma Autorollo OÜ K.P-R ja R.R majanduslikku olukorda pärast seda, kui V. Pentuse tervis halvenes. Selleks palkasid nad advokaat I.V, kes pidi hakkama osaühingut saneerima. J.S tutvustas I.V-le Autorollo makstud

ja maksmata arvete alusel OÜ majanduslikku olukorda, et selgitada välja kui suur on osaühingu võlgnevus maksmata arvete näol. Eesmärk oli päästa osaühingu majanduslik olukord (10 kd tl 50).

Maakohtu 20. oktoobri 2015 kohtuistungil on Kiili Autoveod omanik V.L andnud tunnistajana OÜ

ütlusi, mille kohaselt Autorollo OÜ oli majanduslikult kinni kiilunud, rahavood olid ära sulanud, pank autod arestinud. V. Pentus ise oli haige. V.L oli V. Pentusest kahju ja ta soovis teda aidata, kuid Autoro - llo OÜ ga ta ennast siduda ei tahtnud, sest seal oli liialt probleeme. Autojuhid olid töölt

vabastamata ja palk maksmata, kuid autod ei liikunud. Autorollo -s oleks teda oodanud ees OÜ töötajate pahameel, mida Seepärast ütles V.L ei soovinud. V.L V. Pentusele ja I.V-le, et tema Autorollosse ei astu, oleks tark teha uus ühing. Samuti tegi tema ettepaneku osaluse suuruse osas, öeldes, et tema alla 50% . Otsustati läbi rääkida -se osaluse ta selle asjaga tegelema ei hakka

Autorollo OÜ võlausaldajatega, et leida õiguslikud võimalused autovedudega jätkamiseks ja võlausaldajatele võlgade tasumiseks (10 kd tl 80-83).

Maakohtu 20. oktoobri 2015 kohtuistungil on Dehra Invest OÜ juhataja E.K andnud tunnistajana

ütlusi, mille kohase palvel Autorollo OÜ raamatupidamisega. Ilmselt ei oldud lt tutvus ta R.R Autorollo OÜ raamatupidamisega rahul. Ülevaate saamiseks suhtles ta meili teel nii R.R, advokaat

I.V M.Mega. Tema ise raamatupidamisteenust osutama ei kui osaühingu raamatupidaja hakanud. Ta võttis S. Rooode advokaadibüroo laualt suure paki pabereid ja viis need Autorollo OÜ

21(31) raamatupidaja kätte. Mis dokumendid nende kaante vahel olid, seda tunnistaja ei tea (10 kd tl 88- 91).

Maakohtu 29. o M.M andnud ktoobri 2015 kohtuistungil on Autorollo OÜ raamatupidaja tunnistajana ütlusi, mille kohaselt ta sai V. Pentuse tütrelt K.P-R elt meili, milles teatas isa haigusest ja sellest, et varsti hakkab osaühingu asjadega üks tegelema inimene, kellele tuleb anda igasugust

informatsiooni osaühingu majandusliku seisu kohta. Samuti palus K. P-R saata endale Autorollo OÜ raamatupidamise andmeid. (10 kd tl 116 pöördel). Seda tunnistaja hiljem ka tegi

20. ja 21. aprillil 2015 on saatnud K.P-R tunnistaja M.Mele kaks meili. Esimeses meilis ta teatab, et V. Pentus on haige ja ei saa Autorollo OÜ asjadega tegelda. Firma seis pole eriti kiita ja tegelda on

paraku vaja iga päev. Nende asjaolude sunnil on ta ise koos paari nõustajaga sunnitud nende

asjadega tegelema. Seoses sellega palub ta endale saata Autorollo OÜ ostu ja müügi - andmed, samuti põhivarade ja võlgade/laenujääkide nimekirja. Teises meilis teatab K.P-R, et nad on endale võtnud juristi, kes on usaldusväärne ja kellel on täisvolitused teha endale kogu pilt selgeks. Edaspidi hakkab raamatupidajaga suhtlema jurist (10 kd tl 9).

Swedbank AS ettevõtte järelevalve osakonna suurkliendihalduri A. Saare vastusest vandeadvokaat

O-J. Luige järelepärimisele nähtub, et pank oli sunnitud lepingu ühepoolselt lõpetama, sest läbirääkimised I.V-ga ei andnud tulemusi (10 kd tl 8, 16).

Harju Maakohtu 27. juuni 2014. a otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et

maakohtu istungil V. Pentuse, I.V , K.P-Re ja R.R selgituste kohaselt oli advokaadiga

kliendilepingu sõlmimise ja AutoHills OÜ asutamise eesmärgiks Autorollo OÜ jätkusuutlikkuse tagamine (7 kd tl 33-174, 8 kd tl 54-126).

Tunnistajate J.S, V.L, E.K ja M.M K.P-Re poolt M.M ele saadetud elektronkirjaga ütlustega ning

on kohtukolleegiumi hinnangul tõendatud, et I.V sai kohe pärast kliendilepingu sõlmimist teada,

et Autorollo OÜ on maksevõimetu. Olukorras, kus V. Pentus soovis Autorollo OÜ pankrotti

vältida, kuid see ei olnud enam võimalik, oleks pidanud I.V advokaadina soovitama V. Pentuse kui juhatuse liikmel, esitada pankrotiavaldus. us, kas V. Pentus oleks selle l, On iseküsim soovitusega arvestanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on oluline hoopis see, et pärast Autorollo OÜ

ostmist 26. aprillil 2010 mitte ainult oma õigusbüroole, ei olnud I.V kliendilepingut täitev advokaat, vaid Autorollo . Seega oleks I.V, olles tuvastanud

OÜ ainuosanik, s.o omanik osaühingu maksejõuetuse, osaühingu ainuosanikuna pidanud andma juhatuse liikmele V. Pentusele

korralduse pankrotiavalduse esitamiseks. Juhatuse liige on kohustatud os

aniku korraldusi täitma. Kui juhatuse liige osaniku korraldusi ei täida, on osanikul õigus juhatuse liikme leping lõpetada.

ÄS § 184 lg 3 sätestab, et osanike otsusel võib juhatuse liikme õltumata põhjusest tagasi kutsuda. s

Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohtused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõiguses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

I.V seda ei te - inud ning asus ise Autorollo OÜ d faktiliselt juhtima. Kõik Autorollo OÜ nimel tehtud tehingud lasi ta teadlikult ja tahtlikult allkirjastada V. Pentusel, et vältida iseenda vastutust.

Kliendilepingu sõlmimise eesmärk võis küll olla osaühingu väljatoomine, kuid makseraskustest

pärast majandusolukorraga tutvumist sai I.V aru, et on vaja esitada pankrotiavaldus. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see ikust suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest is võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

22(31)

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ( PankrS § 1 lg 3). Autorollo OÜ majanduslik

olukord vastas nendele tingimustele.

Kuna I.V oli osaühingu osanik, siis on aine e väited selle kohta, et I.V tud apellantid

tegevus seisnes vaid õigusteenuse osutamises. Õigusteenuse osutamine ei saa seisneda kliendi, s.o osaühingu ostmises. Seda ei näinud ette ka sõlmitud kliendileping.

Tunnistaja V.L ütlused selle kohta, et sooviti Autorollo OÜ makseraskustest välja tuua, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul usaldusväärsed, sest tunnistades kohtueelsel uurimisel osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, oleks ta olnud kuriteole kaasaaitaja. V.L Kiili Autoveod omanikuna teadis, et maksejõuetuse ilmnemisel

oleks pidanud V. Pentus esitama pankrotiavalduse. Tunnistaja E.K

on püüdnud ristküsitlemise

käigus esitatud vastustest kõrvale põigelda. Ta ei ole öelnud, mis põhjusel tal paluti osaühingu

raamatupidamisega tutvuda. Ta on andnud üldsõnalise vastuse, et ilmselt ei oldud rahul raamatupidaja tööga.

Seoses eeltooduga peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-181-15 punktis 43 toodud seisukohale, et advokaadi vastutus on välistatud

siis, kui klient saab aru teenuse sisust ning tagajärgedest ja kiidab lepingu täitmiseks tehtud

tegevuse heaks. Kui klient, vaatamata selgitustele, soovib sellise tehingu tegemist, on tegu

heakskiiduga VÕS § 621 lg 4 mõttes ja selle tehingu tulemusel kliendile tekkinud kahju eest

advokaat ja advokaadibüroo pidaja ei vastuta. Lisaks sellele on Riigikohus sama otsuse punktis 60

märkinud, et advokaadil ei ole vähemalt üldjuhul kohustust jälgida kliendi majandustegevust ega

maksejõudu. Samuti ei pea advokaat selgitama juhatuse liikmele, et ta peab esitama

pankrotiavalduse. Advokaadi kohustuste sedavõrd laiendava tõlgenduse korral ei oleks maksejõuetuse piirile jõudnud isikutel enam võimalik sõlmida käsunduslepingut.

Kuna arutatavas asjas ei piirdunud I.V tegevus ainult kliendilepingu täitmisega, vaid ta asus

oma advokaadibüroo kaudu ise Autorollo OÜ osanikuks, siis ei ole kohtukolleegiumi hinnangul

eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav. Kohtukolleegiumi hinnangul on I.V tegevus käsitletav vaimse kaasaaitamisena V. Pentuse poolt toime pandud pankrotikuriteole.

Seetõttu tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.V süüditunnistamises KarS § 384 lg 1 järgi ning mõistab ta uue otsusega süüdi KarS § 22 lg 3 § 384 lg 1 järgi. -

5.6 V. Pentuse kaitsjad leiavad, et V. Pentuse käitumises puudub KarS § 384 lg 1 objektiivne ja subjektiivne koosseis. Kaitsjad leiavad, et tehingud ei olnud osaühingule kahjulikud. V. Pentus täitis

advokaadi juhiseid. Ta usaldas advokaati, kellega oli sõlmitud õigusabileping osaühingu

maksevõimee taastamiseks. Ekspertiisiaktid on kohtukõlbmatud tõendid ning maakohus jättis

kaitsjate taotluse täiendava finantsekspertiisi määramiseks põhjendamatult rahuldamata. Kohus ei

saa ise

osaühingu maksejõuetust hinnata. V. Pentus tegutses koosseisueksimuse mõjul. Kohtukolleegium kaitsjate sellise lähenemisega ei nõustu ning seda järgmistel põhjustel. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus

maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist

puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu

poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad

põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust

23(31)

või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite

analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse

tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks või kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks.

Kaitsjate apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida nad esitasid maakohtus ning millele

maakohus on oma otsuses 67 juba ammendavalt vastanud. Maakohus on lehekülgedel 43 kuni

kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise

kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis

toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning

millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

V. Pentuse kaitsjate apellatsioonis püütakse näidata kõiki toime pandud tegusid osategudena ning

seetõttu väita, et iga üksiku tehingu kahjulikkus ei ole tõendamist leidnud. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjate tegemist on

selline käsitlus materiaalõiguslikult väär, sest jätkuva kuriteoga. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Nimelt lõppes V. Pentuse ja I.V ühise ja kooskõlastatud tegevuse jada 22. novembri 2010

müügilepinguga, millega müüdi Auto ills OÜ osa Renaldo Invest OÜ H -le. Selle tulemusel

realiseerus Autorollo OÜ le kahju tekkimine täies ulatuses. Sellega viisid V. Pentu - s ja I.V

Autorollo OÜ sse allesjäänud vara lõplikult võlausaldajate haardest välja (haagised, veokid, -

nõudeõigused). 17. mail 2010 Auto ills OÜ asutamisega alguse saanud tehingute koosmõju H

võimaldas süüdistatavatel saavutada soovitud eesmärk ja tehingute kahjulikkust teatud ulatuses

varjata. Autorollo OÜ vabanes osaliselt küll oma kohustustest, kuid seda vaid 884 777 krooni ulatuses. Samal ajal kaotas ta vara vähemalt 2 284 krooni väärtuses. 362

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate väitega, et V. Pentus tegutses koosseisueksimuse mõjul.

Kohtumenetluse käigus viidi V. Pentuse süüdivuse ja piiratud süüdivuse tuvastamiseks läbi ambulatoorne (10 kd tl 166-167) kohtupsühhiaatriline ekspertiis , mille käigus tuvastati, et V. Pentus on süüdiv. Seetõttu on ainetu kaitsjate väide, et V. Pentus ei saanud aru milliseid tagajärgi toovad kaasa tema poolt allkirjastatud lepingud.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus lugenud ekspertiisiaktid põhjendatult lubatavateks ja

asjakohasteks tõenditeks. Ekspert on kohtus üle kuulatud ja kohus on rajanud oma otsuse esmajoones algtõenditele, mida ekspertiisiaktid toetavad.

Siinjuures peab kohtukolleegium asjakohaseks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on 28. oktoobri 2011. a otsuses nr 3-1-1-49-11 punkides 17, 18 ja 19 toodud selgitusele, mille kohaselt selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt

maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse

tõenäolisele tuleviku Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema perspektiivile.

majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja

asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu

andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn hindamine). Näiteks ei saa võlgniku maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse

24(31)

selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid

võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad.

Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja di või kahjumi suuruse alusel. See, kui äriühingu - sh netovara seisun -

netovara -

s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma

(ÄS § on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab 171 lg 2 p 1) -

põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks

on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks

muutumise ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast

maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele

kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi

realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi

tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt.

Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 4. detsembri 2014. a otsuses nr 3-1-1-55-14 selgitanud, et tingimata ei ole vaja teha ekspertiisi äriühingu püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks.

Maksejõuetuse mõiste on defineeritud pankrotiseaduses (PankrS). Kolleegium on selgitanud, et

tegemaks kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, peab andma tervikliku hinnangu tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Seega ei ole üldjuhul võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada vaid mõne raamatupidamisliku

näitaja nt netovara seisundi või kahjumi suuru alusel. Nt võib ka negatiivse netovaraga - se -

äriühing teatud juhtudel tulevikus kasumlikuks muutuda (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p-d 17, 19 ja 21 ning otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11, p 32). Kuivõrd eelnevast nähtuvalt võib

püsiva maksejõuetuse tuvastamine osutuda väga keeruliseks ja jääda seega väljapoole menetleja üldteadmiste piire, on finantsekspertiisi läbiviimine teatud juhtudel möödapääsmatu. Samas on ka

kõigiti mõeldav, et kohus tuvastab püsiva maksejõuetuse ilma ekspertiisi tegemata. Nt kui

äriühingul on väga suured sissenõutavaks muutunud võlad, tal puudub vara või on see sisuliselt väärtusetu, äriühingule kuulunud vara viidi ühingust "välja" majanduslikus mõttes ebaratsionaalsel

moel, mingist toimivast äriplaanist või äritegevusest üldse (ja seega ka reaalsest raha teenimise

võimalusest tulevikus) kõneleda ei saa, on võimalik, et kohus tuvastab püsiva maksejõuetuse

vastava ekspertiisita, tuginedes kriminaalasjas kogutud muudele tõenditele. Nii ongi kolleegium

leidnud, et äriühingu maksejõuetuse kohta hinnangut andes võib kohus tugineda ajutise

pankrotihalduri aruandele kui dokumentaalsele tõendile ja et KrMS § 1091

3 p lg 2 alusel võib

pankrotihalduri asjatundjana üle kuulata asjaolude osas, mille kohta ta oskab anda selgitusi oma

eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks (otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -11, p 32). 85

Arutatavas kriminaalasjas on maakohus otsuse tegemisel eelpoolnimetatud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi seisukohtadest juhindunud ning leidnud põhjendatult, et Autorollo OÜ oli püsivalt maksejõuetu.

KarS § 384 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes.

Seejuures võlgniku varalist seisundit kahjustava teo ja selle teo kohustustevastasuse eeldustele

25(31) vastavate faktiliste asjaolude suhtes on nõutav vähemalt otsene tahtlus – toimepanija teab, et tegu kahjustab võlgniku varalist seisundit, ja tahab või vähemalt möönab seda. Samuti teab ja tahab või vähemalt möönab ta asjaolusid, millest lähtudes on tema tegu võimalik hinnata kohustustvastasena. Asjaolu suhtes, et võlgniku varalise seisundi kahjustamisega põhjustatakse võlgniku maksejõuetus või maksevõime oluline vähenemine, piisab kaudsest tahtlusest.

V. Pentus teadis, et nende tegudega kahjustab ta Autorollo OÜ varalist seisundit, samuti seda, et ta tegutseb kohustusvastaselt, mistõttu ta tegutses nende asjaolude suhtes otsese tahtlusega. V. Pentus möönis, et osaühingu varalise seisundi kahjustamisega põhjustab ta osaühingu maksejõuetuse.

Eel

toodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate taotlusega V. Pentus süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi õigeks mõista.

5.7 I.V ja tema kaitsja ning V. Pentuse kaitsjad taotlevad V. Pentuse ja I.V süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõist Süüdistatavad mist, sest nad ei ole kuritegu toime pannud. ei ole

võltsitud laenulepinguid näinud ning ei ole kindel, kas on üldse tegemist võltsitud lepingutega.

Tegemist on koopiatega.

Lisaks sellele puudub ühel laenulepingul V. Pentuse allkiri. Kohtukolleegium . sellise lähenemisega ei nõustu alljärgnevatel põhjustel

Dokumendi koopia ei ole tõepoolest dokument, vaid selle kujutis. Koopia muutub aga dokumendiks

selle kinnitamisel. Kui asutus on vastu võtnud dokumendi kinnitamata koopia, muutub see

dokumendiks ja on seda seni, kuni asub vastavas asutuses. Sama on lugu dokumendi allkirjastamisega. Kui asutus on allkirjastamata fiktiivse dokumendi koopia vastu võtnud, siis on see dokument käsitletav KarS § 345 lg- 1 nimetatud dokumendina. Riigikohtu kriminaalkolleegium on s oma hiljutises 25. novembri 2016. a otsuses nr 3-1-1-96-16 märkinud, et dokument on muu hulgas ka kirjalik akt, millel puudub selle väljaandja allkiri. Dokumendi väljaandja ei pea olema tuvastatav ainuüksi tema allkirja kaudu. Näiteks võib dokumendi väljaandja olla tuletatav dokumendi sisust, sh selle rekvisiitidest ja muudest asjakohastest andmetest.

Arutatavas kriminaalasjas edastasid V. Pentus ja I.V E.K vahendusel fiktiivsed laenulepingud

Autorollo OÜ raamatupidajale M.Mele, et ta need tehingud raamatupidamise andmetes kajastaks eesmärgiga näidata kassa puudujääki väiksemana seda ka tegi. Kõnealused laenulepingud on . M.M

kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama

õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seejuures on laenulepingutes märgitud andmed laenu andja ja

laenu saaja kohta. Fiktiivsete laenulepingute kasutamine kahjustas KarS - § 345 lg s 1 sätestatud koosseisuga kaitstavat õigushüve.

Eelnevat arvess kohtukolleegiumi hinnangul lugenud fiktiivsete e võttes on maakohus laenulepingute koopiad

põhjendatult dokumentideks KarS § 345 lg 1 tähenduses.

Kohtukolleegium ei pea vajalikuks apellantide ülejäänud väidetele põhjalikumalt vastata, sest

maakohus on ots - use lehekülgedel 67 69 piisava põhjalikkusega selle kuriteokoosseisu tõendatust

põhjendanud. Maakohus on selgitanud, miks olid need laenulepingud fiktiivsed. Samuti on

maakohus põhjendanud, miks olid V. Pentus ja I.V laenulepingutest teadlikud.

Kohtukolleegium on käesolevas otsuses juba eespool põhjendanud, millal võltsitud laenulepingu kasutamine toimus ja miks selle eest V. Pentus ja I.V vastutust peavad kandma. I.V-le esitasidki V. Pentus ja raamatupidaja M.M dokumente selleks, et ta

saaks ülevaate Autorollo OÜ

majanduslikust seisust. Lisaks sellele oli kaasatud osaühingu majandusliku olukorra

kindlakstegemise protsessi tunnistaja E.K. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium I.V ja tema kaitsja väitega, et ta ei teadnud, mis dokumendid ta V. Pentuse käest sai ja mis dokumendid tema

26(31)

advokaadibüroos laual olevas kaustas olid. Maakohtu otsuses märgitakse põhjendatult, et

süüdistatavad kasutasid võltsitud lepinguid eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o näidata laenu kassa puudujääki väiksemana. Nad panid võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult, kuna

nad teadsid, et lepingud ei vasta tegelikkusele. Seega seadsid süüdistatavad eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide taotlusega V. Pentus ja I.V süüdistuses KarS § 345 järgi õigeks mõista. lg 1

5.8

Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium I.V-le mõistetud karistuse küsimust.

Kohtukolleegium tühistab käesoleva otsusega maakohtu otsuse I.V süüditunnistamises ja karistamises KarS § 384 lg 1 järgi kaastäideviimises ja mõistab ta uue otsusega süüdi samale teole

kaasaaitamises. Kohtukolleegium on seisukohal, et see asjaolu ei tingi I.V-le mõistetud karistuse ker

. gendamist, sest tegemist on õigusliku küsimuse, mitte süüdistuse mahu vähenemisega

Kohtukolleegium viitab siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 10. juuni 2005. a nr 3-1-1-51-05 toodud seisukohale, et sel viisil toimimisel on tegemist eeskätt seaduse tõlgendamise

küsimusega ega tähenda sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on see argument rakendatav ka käesolevas kriminaalasjas, st süüdistuse mahu tegelikku vähendamist ei toimu.

Prokur kummagi kuriteo eest rahalise ör on taotlenud ringkonnakohtult I.V-le mõistetud

karistuse määra suurendamist, mõistetud karistuste osalist liitmist ning lisakaristuse kohaldamist. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad prokuröri apellatsiooni väited tähelepanu.

Kohtukolleegium leiab, et I.V-le karistuse mõistmise osas on kohtuotsuse motivatsioon praktiliselt olematu. See koosneb vaid kümnest kirjareast, mille kohaselt on võimalik I.V-le

mõista rahaline karistus, kuna isikul on igakuine legaalne sissetulek ning ta on võimeline temale

mõistetavat rahalist karistust kandma. Samuti ei näe maakohus muid välistavaid asjaolusid, mis

tingiksid rahalise karistuse mitte kohaldamise. Karistust raskendavaks asjaoluks on maakohtu hinnangul kuriteo toimepanemine isikute grupis.

Miks maakohus prokuröri poolt taotletud karistusettepanekuga ei nõustu ja miks mõistab maakohus I.V-le rahalise karistuse ning miks ta kohaldab karistuste katmise printsiipi, just sellises määras

seda kohtuotsusest ei nähtu. ei nähtu kohtuotsusest, miks ei nõustu maakohus I.V Samuti suhtes lisakaristusena ettevõtluskeelu kohaldamisega, mida taotles prokurör.

Kohtukolleegium tunnistab kohtuotsuses karistuse mõistmise põhjenduste ebapiisavuse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks r KrMS § 339 lg 2 mõttes ikkumiseks , kuna sellega on kaasnenud põhjendamatu kohtuotsus. KrMS § 341 lg 3 sätestab muuhulgas, et tuvastades KrMS § 339 lg

-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kohtukolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on ringkonnakohtul võimalik see rikkumine uue otsuse tegemisega kõrvaldada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. tupraktikas välja Koh kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

27(31)

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11, 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19, 17. juuni 2013. a

otsus nr 3-1-1-58-13 p 7). Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul,

koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema

käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -12, p 7). 76

KarS § 44 lg 1 näeb ette võimaluse mõista rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära.

Maakohus mõistis I.V-le KarS § 384 lg 1 järgi rahalise karistuse 300 päevamäära ja KarS § 345 lg 1 järgi 250 päevamäära. mõistis maakohus I.V-le rahalise karistuse keskmise määra lähedase Seega karistuse. Maakohus ei ole oma seisukohta

põhjendanud.

Kohtukolleegium leiab, et I.V süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, kolme raskendava asjaolu esinemist arvestades, ei ole nii leebe karistuse ja õiguskorra kaitsmise huvisid mõistmine põhjendatud.

Maakohus on lugenud I.V karistust raskendavaks asjaoluks -s 10 nimetatud KarS § 58 p

kuriteo toimepanemise grupis. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis toodud seisukohaga, et I.V käitumises e KarS § 384 lg 1 sineb veel kaks karistust raskendavat asjaolu.

kuriteo puhul esineb -s 8 nimetatud , sest I.V KarS § 58 p raske tagajärje põhjustamine

tegevuse tulemusel , millega vähenes Autorollo OÜ maksevõime sisuliselt nullini põhjustati

võlausaldaja esineb tema käitumises mõlema kuriteo puhul tele raske olukord. Samuti

KarS § 58 p-s 1 nimetatud omakasu motiiv, sest I.V tegutsemise motiiviks oli kuriteo toimepanemisega teenida raha. pani kuriteo toime tasu eest oma kutsetegevuse Seega Ta käigus.

leiab kohtukolleegium, et I.V käitumises esinevad veel kaks karistust raskendavat asjaolu, millega maakohus oleks pidanud karistuse mõistmisel arvestama.

Kohtukolleegium nõustub prokuröriga selles, et I.V roll kuritegude toimepanemisel oli oluliselt suurem kui V. Pentusel, omades kogu kuriteoepisoodi vältel liidrirolli, töötades välja

kuriteoskeemi ja organiseerides selle täideviimist. Autorollo OÜ I.V hoidis V. Pentust

juhatuses vaid selleks, et viimane dokumentidele alla kirjutaks ning vastutusest tema ise seeläbi vabaneks. AutoH , samuti otsustas tehingute tegemise ills OÜ asutamisega tegeles üksnes I.V AutoH ilma I.V tegevuseta ills OÜ osaga. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga ka selles, et ei oleks süüdistatav V Pentus õigusrikkumisi toime pannud . .

I.V 130 000 krooni tegevuse tulemusena kaotas Autorollo OÜ omandiõiguse varale summas 2 (136 137,05 eurot) ja samas vabanes Autorollo OÜ kohustustest summas maksimaalselt 884 785,49 krooni (56 550,3 eurot). Just I.V Seega tegevuse tõttu kuulutati välja Autorollo OÜ pankrot. on I.V . süü on suur

Samuti tuleb I.V puhul on tegemist advokaadiga, kellelt nõustuda prokuröriga, et

advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p 5 kohaselt nõutakse, et ta oleks aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. Advokaatidele laieneb seadusega mitmeid

immuniteete, nt ütluste andmisest keeldumise õigus, advokaadibüroo läbiotsimisele kehtestatud

kõrgendatud nõuded, keeld tõendina kasutada jälitustegevuses kogutud infot, mis on saadud

vestluses advokaadiga jne. See omakorda tähendab, et nende kutsetegevus peab ka tegelikkuses

olema aus ja kõlbeline ja ei saa olla suunatud kuritegude toimepanemisele. Seega kui advokaat

28(31)

paneb oma kutsetegevuse käigus toime kuriteo, on tema süü suurem kui sama teo toime pannud tavakodanikul.

Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.V-le KarS § 381 lg 1 ja

KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab I.V-le

KarS § 384 lg 1 järgi rahalise karistuse 480 päevamäära ulatuses ja KarS § 345 lg 1 järgi 480 päevamäära ulatuses (päevamäär 25,48 eurot)

.

Maakohus ei ole toonud põhjendusi ka selle kohta, miks tuleb liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr. 3 16 märkinud, e -1-1-20- t

liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale.

Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et arutatavas kriminaalasjas ei ole KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes põhjendatud lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, vaid liitkaristus tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

I.V-le on maakohus mõistnud rahalise karistuse ülemmääras, keskmise määra mitte vaid lähedase karistuse. Temale etteheidetavad kuriteod ei ole toime pandud ideaalkonkurentsis, vaid on

olnud suunatud erinevatele eesmärkidele erinevatel ajahetkedel. Kui pankrotikuriteo eesmärk oli

vabastada V.

Pentus isiklikust käendusest ja toimetada võlausaldajate haardest välja OÜ-l Autorollo veel olemas olnud vara, siis võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli varjata OÜ Autorollo kassapuudujääki ja hoida ära sellest tuleneda võivaid tsiviilnõudeid V. Pentuse vastu. Kuna tegemist on kahe eraldiseisva kuriteoga, siis -s 1 on jäänud maakohtu otsuses KarS § 345 lg sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise ebaõigus karistuse mõistmisel arvestamata.

Seoses sellega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.V-le KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega liidab mõistetud karistused

osaliselt kiitkaristuseks 12 740 eurot ja mõistab rahalise karistuse 500 päevamäära summas (25,48 x 500).

Prokurör kohaldada KarS § 49 taotles maakohtus lisakaristusena I.V-le 1

lg 1 alusel

ettevõtluskeeldu KarS § 49 neljaks aastaks. 1

lg 1 kohaselt võib kohus isiku süüditunnistamisel

karistusseadustiku 19. peatükis sätestatud avaliku usalduse vastaste kuriteo toimepannemises

lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. Arutatavas kriminaalasjas maakohus I.V-le ettevõtluskeeldu ei kohaldanud. Lisakaristuse kohaldamata jätmist maakohus ei põhjendanud.

Riigikohus on 13. mai 2004. a otsuse nr 3-1-1- -04 p-s 7

tuleb 40 märkinud, et karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikut, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Lisaks eripreventiivsele eesmärgile täidab ettevõtluskeelu kohaldamine ka üldpreventiivset

eesmärki ttevõtluskeelu kohaldamine suurenda . Lisakaristusena e b majanduskeskkonna usaldusväärsust. See annab ühiskonnale selge signaali, et kuritegu ei tasu end ära.

29(31) Arutatavas kriminaalasjas kohtukolleegium seisukohaga, et a nõustub prokuröri inult põhikaristuse mõistmine ei suuda tagada, et I.V Ettevõtluskeelu edaspidi sarnaseid tegusid toime ei pane.

kui lisakaristuse eripreventiivne eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale

ettevõtluses ausalt. I.V on oma käitumisega näidanud

, et korduvalt toime pannes

KarS § des 384 ja 345 nimetatud rikkumisi, võib vastavate tegude toimepanemist ettevõtjana - ta

jätkata. käitu ettevõtluses ebaausalt, kasutades selleks ebaausaid võtteid. I.V s ja osales

E viitab ka asjaolu, et tal oli kuritegude toimepanemises ttevõtluskeelu kohaldamise vajalikkusele juhtiv roll. Sellest tuleneva Seega on oht, et I.V jätkab analoogsete kuritegude toimepanemist. ohu vältimiseks on vajalik tema suhtes kohaldada ärikeeldu. KarS § 49

1 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat. Arvestades I.V

süü suurust, tema rolli kuritegude toimepanemises ning kolme karistust raskendava asjaolu

esinemist, peab kohtukolleegium põhjendatuks kohaldada tema suhtes ettevõtluskeeldu maksimaalmäära lähedaseks tähtajaks.

Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohtukolleegium prokuröri taotluse ning kohaldab I.V suhtes lisakaristusena KarS § 491

lg 1 alusel ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.

KarS § 491

lg 2 kohaselt isik, kelle suhtes on kohaldatud ettevõtluskeeldu, ei tohi kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata veel kord eelpoolviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 2007. a

otsuse punktis 7.1 toodud seisukohale, et kui juriidilise isiku juhtorgani liikme mõiste on õiguskorras üheselt määratletud, siis äriühingu juhina saab käsitada iga isikut, kes sõltumata oma formaalsest ametiseisundist faktiliselt juhib äriühingu tegevust.

5.9. Järgnevalt annab kohtukolle OÜ Port One egium hinnangu kannatanu valitud esindaja K. Rande määruskaebuses toodud seisukohtadele.

Määruskaebuse motiivide kohaselt on kohtuotsus menetluskulude hüvitamise rahuldamata jätmise

osas põhjendamata ja ebaseaduslik. Põhjendamata on menetluskulude koosseis ja suurus.

Kohtuvaidluste käigus istungil osalemise tasu summas 1000 eurot osas ei ole maakohus üldse seisukohta võtnud. Puudub viide seadusele, mille alusel on kohus jätnud menetluskulud kannatanule

hüvitamata. Kannatanu esindaja teeb viite KrMS § 182 lg le 4, mille kohaselt tsiviilhagi läbi -

vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud riik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutise otsuse nr 3-1-1-49-16 p-s 25 märgitu kohaselt hõlmab KrMS §182 lg-s 4 sätestatu kõiki tsiviilhagi menetlemisega kaasnenud kulusid, sealhulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Seega tuleb jätta OÜ Port One menetluskulu riigi kanda.

Kohtukolleegium nõustub määruskaebuse motiivide ja taotlustega ning selgitab järgmist.

Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavas osas on kannatanu esindaja menetluskulude väljamõistmist

käsitlevas osas märgitud vaid üks lause, mille kohaselt kannatanu OÜ Port One õigusabi kulud

summas 7467,75 eurot jätta kannatanu enda kanda. Seega puudub kohtuotsuses menetluskulude vajalikkuse, koosseisu ja põhjendatuse analüüs ning ei ole ära näidatud nõude rahuldamata jätmise

materiaalõiguslikku alust. Lisaks sellele on kannatanu esindaja taotlenud maakohtult kannatanule kokku 8467,75 euro hüvitamist, kuid maakohus on võtnud seisukoha vaid 7467,75 euro osas. Seega

on õige määruskaebuse seisukoht, et 1000 euro osas on maakohus jätnud seisukoha võtmata.

Eeltooduga on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuses puudub

kannatanu õigusabikulude osas põhjendus. Kohtukolleegium leiab, et seda rikkumist on võimalik ringkonnakohus kõrvaldada.

30(31)

Kannatanu esindaja taotles maakohtult 7467,75 euro ulatuses õigusabikulude hüvitamist kuni kohtuvaidlusteni tehtud töö eest ning lisaks sellele 1000 eurot kohtuvaidlustes istungitel osalemise eest 8 tunni ja 20 minuti ulatuses, seega kokku 8467,75 eurot. Vandeadvokaadi tunnihinnaks on

120 eurot.

Kohtukolleegiumi hinnangul oli osutatud õigusteenus vajalik ning kriminaalasja mahtu ja keerukust arvestades

põhjendatud ja mõistliku suurusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27. juuni 2016. a otsuse punktis 25 selgitanud, et

menetluskuluks on muu hulgas kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu

(KrMS § 175 lg 1 p 1). Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest

tingitud menetluskulud KrMS § 182 lg 4 järgi riik. Ehkki selle sätte sisuks on üksnes tsiviilhagi

tagamisest tingitud menetluskulud, tuleb seda kolleegiumi hinnangul tõlgendada laiendavalt ja

asuda seisukohale, et KrMS - § 182 lg s 4 sätestatu hõlmab kõiki tsiviilhagi menetlemisega

kaasnenud kulusid, sh kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Sellega seoses

märgib kolleegium , et 1. jaanuaril 2017 jõustuv KrMS § 182 lg 5 ls 1 sätestab

otsesõnu, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb ka arutatavas kriminaalasjas kannatanu menetluskulu KrMS

§ 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ja § 182 lg 4 alusel jätta riigi kanda.

Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kohtuotsus kuulub tühistamisele osas, millega maakohus jättis menetluskulud summas 7467,75 eurot kannatanu OÜ Port One kanda ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt OÜ Port One kasuks välja menetluskulud summas 8467,75 eurot. Kannatanu valitud esindaja K. Rande

määruskaebus rahuldada.

5.10

I.V kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa esitas ringkonnakohtu istungil taotluse

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks summas koos

käibemaksuga eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud maakohtu otsusega 432 tutvumine, apellatsiooni koostamine ja ringkonnakohtu istungil osalemine. kliendiga nõupidamine,

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11

kehtestab, et menetluskulude

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kohtukolleegium leidis -s 4 , et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p ettenähtuga ning kuulus rahuldamisele.

Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat N. Lausmaale tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 432 eurot. KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 2 4 või -

lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna

kohtukolleegium teeb I.V

suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale vandeadvokaat N. Lausmaale välja makstud tasu 432 eurot riigi kanda.

31(31)

5.11 Ringkonnakohtu istungist osa võtnud V. Pentuse valitud kaitsjad M. Kairjak ja K. Anvelt

taotlevad apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas 6592,80 eurot. Menetlustoiminguteks maakohtu otsusega tutvumine, kliendiga on taotluses märgitud

nõupidamine, apellatsiooni koostamine, teiste menetlusosaliste apellatsioonidega tutvumine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine.

KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, siis jääb V. Pentuse suhtes

apellatsioonimenetluses valitud kaitsja le makstud tasu summas 6592,80

te eurot süüdistatava V. Pentuse kanda.

5.12 valitud Kannatanu OÜ Port One esindaja vandeadvokaat K. Rande esitas koos määruskaebusega

taotluse kannatanule menetluskulude hüvitamiseks summas 228 eurot. Kannatanu valitud esindaja

töö seisnes 1 tunni 54 minuti ulatuses kohtuotsusega tutvumises ja selle õiguslikus analüüsis ning määruskaebuse koostamises. Valitud esindaja tunnihinnaks on 120 eurot.

Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud kannatanu esindamiseks apellatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 120 eurot mõistliku suurusega.

Kuna kohtukolleegium teeb OÜ Port One esindaja määruskaebuse alusel KrMS § 337 lõikes valitud

1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jääb 228 eurot

menetluskulu riigi kanda. Eesti Vabariigilt Seega tuleb käesoleva otsusega mõista OÜ Port One kasuks välja oonimenetluses osutatud õigusabi eest. 228 eurot apellatsi

6. - 338 p-dest 2 ja3 ning -st 1 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 4, § § 340 lg 2 p

tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas

jääb kohtuotsus muut Prokuröri apellatsioon ja määruskaebus mata. kannatanu valitud esindaja rahuldatakse. I.V ja tema kaitsja ning V. Pentuse kaitsjate apellatsioon

vad rahuldamata. id jää