3-16-2448/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2448 Kohtuasi Tenniseklubi Quadro MTÜ kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.10.2016 otsuse nr 144 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada Tenniseklubi Quadro MTÜ kaebus. 2. Saata kohtumäärus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 31.05.2005 on Narva-Jõesuu linnapea sõlminud linna nimel Tenniseklubi Quadro MTÜ-ga rendilepingu nr 50. Selles kinnitati, et Vabaduse, Mere, Aia ja Kesk tänavate vahelisel alal asuv 400 m2 suurune tenniseväljak kuulub linnale ja antakse rentnikule tasu eest kasutamiseks alates 01.06.2005 kuni 31.05.2030. 28.09.2016 on Narva-Jõesuu Linnavalitsus teavitanud Tenniseklubi Quadro (kirja kohaselt Quardo) MTÜ-d kavatsusest öelda alates 01.11.2016 üles temaga sõlmitud linnavara kasutamise rendileping põhjusel, et Narva-Jõesuu linn pole enam Vabaduse 35 (muudetud aadress Pargi 4) asuva tenniseväljaku omanik. 26.10.2016 võttis Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastu otsuse nr 144, millega otsustas lõpetada Narva-Jõesuu linna ja Tenniseklubi Quadro (otsuse kohaselt Quardo) MTÜ vahel 31.05.2005 sõlmitud rendilepingu ja tegi linnavalitsusele ülesandeks saata MTÜ-le rendilepingu alates 01.11.2016 üles ütlemise avaldus. Otsuses märgiti, et selle peale võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja.

2. 29.11.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses palus Tenniseklubi Quadro MTÜ (edaspidi kaebaja) Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.10.2016 otsus nr 144 täies ulatuses tühistada. Ühtlasi soovis ta esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Kaebaja väitis,

et otsuses puuduvad faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused ja kaalutlused selle tegemiseks ning talle pole antud võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited. Veel märkis kaebaja ära, et otsuses viidatakse tsiviilasja nr 2-08-20020 kohtuotsusele, mis jõustus juba 08.07.2011, kuid millest teavitati teda alles 2016 septembri lõpus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. HKMS § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kaebaja on küll vaidlustanud kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu otsuse, millega lõpetati temaga sõlmitud rendileping ning tehti linnavalitsusele ülesandeks saata välja lepingu üles ütlemise avaldus, kuid sisuliselt on tema eesmärgiks hoida ära rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine. Riigikohus on korduvalt käsitlenud sarnastest lepingulistest suhetest tulenevaid vaidlusi ja leidnud muuhulgas näiteks lahendites nr 3-3-1-8-01, 3-3-1-15-01, 3-3-1-42-04 ja 3-3-4-1-15, et kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutada andmisel erineb küll eraisikute vara kasutada andmisest, kuid see ei tähenda, et sõlmitav leping ise või poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks ning on märkinud seejuures, et vastavad lepingulised vaidlused jäävad eraõiguslikuks ja tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vormistanud lepingu kehtimist puudutava otsustuse haldusaktina.

5. Rendileping on tsiviilõiguslik leping, millega seonduvat reguleerib VÕS kuueteistkümnes peatükk. Selles sisalduva VÕS § 341 järgi kohaldub rendilepingule täiendavalt ka üürilepingu kohta sätestatu, kui samas peatükis pole sätestatud teisiti. VÕS nimetatud peatükis ei sisaldu rendilepingu ülesütlemise korra kohta muud, kui § 354 kehtestatud nõue, et põllumajandusliku rendilepingu ja ruumide rendilepingu ülesütlemine peab selle kehtimiseks olema tehtud kirjalikult taasesitatavas vormis. Üürilepingu ülesütlemist käsitlevad VÕS § 313 lg 1, § 326 lg 1 ja 329 lg 1 aga lubavad mõjuva põhjuse olemasolul nii tähtajalise kui tähtajatu lepingu erakorralist ülesütlemist ning näevad ette, et lepingu ülesütlemise vaidlustamiseks saab esitada taotluse kohtule. See, et käesoleva vaidluse põhjustanud rendilepingust tulenevad vaidlused ei allu mitte halduskohtule, vaid Viru Maakohtu Narva kohtumajale, on selgelt kirjas kaebuse lisana kohtule edastatud rendilepingu nr 50 punktis 9.2.

6. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu lubatav, Tartu Halduskohus ei saa seda menetlusse võtta ning peab HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes läbivaataatult tagastama. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane