1-16-9342/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9342 (16278000878) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi D.H KarS süüdistuses § 121 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1

järgi ja I.P süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

D.H

(isikukood XXX; elukoht:xxx x-x xxxxxxxxx ) Süüdistatav

I.P

(isikukood XXX; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada D.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud.

Tunnistada D.H süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.H-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud.

KarS § määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi 73 lg 1 ja lg 3 alusel kohaldamata. M D.H-le katseaeg

tust äärata 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis

8 (kaheksa) kuud D.H ei pane katseajal tahtlikult ei pöörata täitmisele, kui toime uut kuritegu.

T

D.H-le datud elukohast ühistada kohtuotsuse jõustumisel tõkendina kohal lahkumise keeld.

2

2. Tunnistada I.P

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa)

kuud.

Tunnistada I.P süüdi KarS § 266 järgi ja mõista talle karistusena lg 2 p 1 vangistus 6 (kuus)

kuud.

Tunnistada I.P süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta.

KarS § 63 lg ja § 64 lg 1 alusel ker 2 gema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista I.P-le liitkaristus vangistusena

1 (üks) aasta.

KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi 73 lg 1 ja lg 3 kohaldamata. M katseaeg 18 (kaheksateist) äärata I.P-le kuud ning mõistetud

vangis

tust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

Tühistada kohtuotsuse jõustumisel I.P-le tõkendina kohal

datud elukohast lahkumise keeld.

Tsiviilhagid:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada

kannatanute X.X ja X.X

esitatud tsiviilhagid täielikult.

Välja mõista I.P-lt 5 (viis) eurot (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank X.X arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista I.P-lt 13 (ükssada kolmkümmend viis) eurot 5 X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Välja mõista D.H-lt 80 (kaheksakümmend) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.

Menetluskulud : e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuusada nelikümmend viis) riigi õigusabi 72 (seitsekümmend eurot ja tasu

kaks) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 717 (seitsesada seitseteist) eurot

tasumisele ositi aasta jooksul 16. a detsembrikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20 menetluskulu osa eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude 59 (viiskümmend üheksa)

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30.

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 645 (kuusada nelikümmend viis) riigi õigusabi tasu 120 (ükssada eurot

ja

kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata krim

inaalmenetluse kulud 765 (seitsesada

kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20

16. a

detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 63 (kuuskümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg kuu 30 kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa .

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna

3 I.P-le 54 eurot ( õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu s.h käibemaks) jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on - Tartu Ringkonnaõigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel. -

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus 1. on D.H toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt

1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise KarS §

266 lg 2 p 1 selles, et tema olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a. kella 02.30 järgi, mis seisnes paiku tungis grupis koos I.P-ga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel

sisse Viljandi maakonnas x - X.X xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx x xx kuuluvasse, kuid X.X ja X.X kasutuses olevasse korterisse. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 selles, tema olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a kella 02.30 paiku peale järgi, mis seisnes et

omavolilist sissetungimist tungis grupis koos I.P-ga Viljandi maakonnas

xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx x korteris xx viibivatele X.Xile ja X.Xle

kallale, esmalt I.P X.X lõi korduvalt ile rusikaga ja põlvega näopiirkonda, pigistas

teda ühe käega kõripiirkonnast ning seejärel D.H lõi i korduvalt käe ja põlvega X.X vasakule rindkerepiirkonda, tekitades X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Seejärel pigistas

D.H korteri koridoris endist elukaaslast X.X kõripiirkonnast ja lükkas teda tugevalt vastu koridori seina, tekitades X.Xle füüsilist valu ja tervisekahjustused. Korteris viibides lõhkus D.H elutoas oleva X.Xile kuuluva TV Samsung (21”) väärtusega 50.00 eurot, köögis puidust seljatoega tooli väärtusega 25.00 eurot ja plastmassist pesukausi väärtusega 5.00 eurot. X.Xile tekitati asjade lõhkumisega 80.00 euro suurune varaline kahju.

2. Süüdistuses nähtuvalt on I.P toime pannud kuritegudena:

1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a. kella 02.30 paiku tungis grupis koos D.H-ga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel

sisse Viljandi maakonnas - X.Xle xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x xx

kuuluvasse, kuid X.X ja X.X kasutuses olevasse korterisse; 2) 15.06.2015 kella 01.00 paiku

tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel sisse Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x.xx X.Xle kuuluvasse, kuid X.X ja X.X

kasutuses olevasse korterisse ning X.X nõudis korterist väljatulekut. I.P lõhkus korteri magamistoas X.X padja all olnud X.Xile kuuluva kööginoa väärtusega 5 eurot. 2) teise inimese olles kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema

alkoholijoobes, 13.06.2015.a kella 02.30 paiku peale omavolilist sissetungimist tungis grupis

koos D.H-ga Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx x

korteris xx viibivatele X.Xile ja X.Xle kallale, esmalt I.P lõi korduvalt X.Xile rusikaga ja põlvega näopiirkonda, pigistas teda ühe käega kõripiirkonnast ning seejärel D.H

lõi i korduvalt käe ja põlvega vasakule rindkerepiirkonda, tekitades ile füüsilist X.X X.X valu ja tervisekahjustused. Seejärel pigistas D.H korteri koridoris endist elukaaslast X.X

kõripiirkonnast ja lükkas teda tugevalt vastu koridori seina, tekitades x.Xle füüsilist valu ja

4

tervisekahjustused. Korteris viibides lõhkus D.H elutoas oleva X.Xile kuuluva TV Samsung (21”) väärtusega 50.00 eurot, köögis puidust seljatoega tooli väärtusega 25.00 eurot ja

plastmassist pesukausi väärtusega 5.00 eurot. ile tekitati asjade lõhkumisega D.H X.X poolt 80.00 euro suurune varaline kahju.

3) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis

seisnes selles, et tema 16.06.2016 kella 04.15 paiku Tartus Raatuse tn 97 asuva club Illusion

juures, s.o. avalikus kohas, rikkudes korrak - aitseseaduse § s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda X.Xe suhtes, mis seisnes selles, et I.P lõi ühel korral parema rusikaga vastu kannatanu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma.

Oma tahtliku tegevusega tekitas I.P kannatanu X.Xele füüsilist valu ja tervisekahjustused.

Krimin e aalasjas sõlmitud kokkulep Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud d kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.H ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus

kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg jätta 1 ja 3 alusel karistus täielikult täitmisele pööramata, kui D.H ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2) I.P ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 121 lg 1 järgi KarS § 266 lg 2 p

1 järgi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.P ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt

kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS - eseme § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis

asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikat ad vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS 21 lg 1

§ 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. rahalise karistuse KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise

või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise

rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid .

süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdist te atava tuleb karistada vastavalt id sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagide lahendamine

5

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta 85 eurot. mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi Tsiviilhagi tuleb rahuldada I.P-lt 5 eurot ja D.H-lt 80 eurot ning välja mõista X.X kasuks.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta 135 mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada I.P-lt 135 eurot X.X kasuks. ning välja mõista

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus KrMS § . 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud D.H hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

Süüdistatava I.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 174 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid ui ühes - . K kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu väljamõistetavaks

kohaselt peab kohus I.P-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h

käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv sõidukulu D.H-le advokaadi 54 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine

selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused õigusabi , millised lisanduvad sisulise le osutamise kuludele le , on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saaja ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks: 1) D.H sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot; 2) I.P sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetu l üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu te

te majanduslikku

o

lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

6 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik