3-15-1590/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1590

Haldusasi

Aktsiaseltsi Generaator kaebus Põlva Vallavalitsuse

24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistamise ja Põlva

Vallavalitsuse kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aktsiaselts Generaator apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - aktsiaselts Generaator, esindaja advokaat

Hannes Olli

Vastustaja – Põlva vald, esindaja advokaat Karl

Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus tervikuna ja saata asi samale

halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 30.11.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 (I kd, tl 36-36p) keelduti Peri

külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele

kasutusloa väljastamisest. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole ehitise projekteerimise

käigus järgitud Põlva Vallavalitsuse 08.12.2011. a korralduse nr 317-k alusel väljastatud

projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Samuti puudub

Keskkonnaameti kooskõlastus. Kontrollimisel on tuvastatud, et ehitamisega on väljutud

kinnistu piiridest ning ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Taotleja ei ole

esitanud ka kõiki ehitamist kajastavaid dokumente. Elektripaigaldise kohta ei ole esitatud

nõuetekohasuse tunnistust.

2. AS Generaator esitas 17.04.2015 Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184

peale vaide, mille Põlva Vallavalitsus jättis 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319 (tl 37-39)

rahuldamata.

1

3. AS Generaator esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Põlva

Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistada ning kohustada Põlva

Vallavalitsust väljastama AS-ile Generaator Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11

asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Kaebuse täienduses on kaebaja esitanud

alternatiivse nõude kohustada vallavalitsust kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse

põhjenduste kohaselt on Põlva Vallavalitsus kohaldanud ebaõigesti haldusakti andmise ajal

kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 34 lg 1 p-e 3, 5, 8 ja 13. Kaebaja ehitise kasutusotstarvet

muutnud ei ole. Kasutusloa taotlus on esitatud vastavalt ehitise kasutusotstarbele, mis on

kooskõlas Põlva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega.

Elektripaigaldistele ettenähtud nõuetele vastavuse kontrolli akti on kaebaja esitanud.

Keskkonnaameti kooskõlastuse nõuet projekteerimistingimustes ei sätestatud. Kaebaja väitel

ei ole Põlva Vallavalitsuse 24.05.2012. a ehitusloa nr 3104 alusel ehitustegevusega kinnistu

piiridest väljutud. Paisurajatise omanikul on kohustus tagada kaldakindlustuste korrashoid ja

töökindlus. Samuti on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on oluliste

kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kasutusloa väljastamisest

keeldumisel tekib AS-ile Generaator majanduslik kahju. Kaebajal on kaalukas huvi ehitise

senisel kasutusotstarbel jätkamiseks. Samuti ei selgu haldusaktist, milliseid puudusi

ehitusprojektile ette heidetakse. Kuna haldusaktist ei selgu, kes on selle adressaat, siis on

haldusakt tühine.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. See on motiveeritud, selge ja

üheselt mõistetav, haldusakti põhjendustes on välja toodud nii haldusakti andmise faktiline

kui õiguslik alus ning haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja sel ajal

kehtinud õiguse alusel. Samuti on ilmselge, et haldusakti adressaadiks on AS Generaator.

Kaebaja väite osas, et vaideotsusega on haldusakti põhjendusi täiendatud, on halduskohus

märkinud, et ta võib arvestada ka hilisemalt vastustaja poolt antud täiendavate selgitustega,

kui ta on veendunud, et ka haldusakti andmisel on samadest kaalutlustest lähtutud. Antud

juhul on halduskohus seisukohal, et see on nii.

Halduskohus leidis, et vastustaja on õigesti jätnud kasutusloa väljastamise taotluse

rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaatamata sellele, et kaebaja ei viibinud 18.02.2015

vastustaja poolt läbi viidud paikvaatluse juures, on usaldusväärsed vastustaja märkmed selle

kohta, et paikvaatlus siiski läbi viidi, kuigi ei saadud siseneda elektrijaama hoonesse.

Halduskohus leidis, et vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et hüdroelektrijaamas

tehtavad tööd on tehtud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata, sest kaebaja on rekonstrueerinud

vana veehaarde ja pealevoolutoru, kuid on ehitanud ka uue veehaarde ja pealevoolutoru, kuigi

projekti kohaselt ei ole samaaegselt vana veehaarde ja pealevoorutoru ning uue veehaarde ja

pealevoolutoru ehitamist ette nähtud. Asja materjalides on viidatud ka võimalikule

paisulekkele ning see võib kujutada ohtu nii inimestele kui ka varale, mistõttu ka see on olnud

vallal põhjuseks kasutusloa väljastamata jätmisel.

Halduskohus märkis, et EhS § 34 lg 1 p 13 rikkumist ei esine, sest vastustaja on

vaidemenetluses möönnud, et elektriseadmete nõuetekohasuse tunnistus on esitatud.

Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vastustaja on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja

ei ole rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebaja tellitud auditi osas märkis

halduskohus, et audit on puudulik, kuna selles ei ole analüüsitud, millistele seaduse sätetele

ehitis vastab ning lähtutud on vaid kaebaja poolt esitatud dokumentatsioonist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 30.03.2016 Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus

rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks tagasi. Kaebaja leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud nii menetlus- kui

2

materiaalõiguse norme ning hinnanud tõendeid valikuliselt ja puudulikult. Jättes mõlema

menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata, on halduskohus

rikkunud ka ärakuulamisõigust ja jätnud tõendid sisuliselt uurimata. Kohtuotsuse põhjendav

osa koosneb valdavalt vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide

tsiteerimisest. Vee erikasutusloa aluseks oleva korraldusega ei ole kohus tutvunud. Kasutusloa

väljastamisest keeldumise osas on halduskohus tuginenud asjaoludele, mida vaidlustatud

korralduses ei ole märgitud.

Kaebaja on seisukohal, et nii vastustaja kui halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kasutusloa

väljastamisel peab valminud ehitis vastama projekteerimistingimustes märgitud

kasutusotstarbele, ehitusprojekt kui selline peab oma sisus vastama majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus

nr 67). Sama määruse kohaselt võib projekteerija ehitusprojekti muuta ning valminud ehitis

peab vastama vaid kõige viimasele, muudetud projektile. Projekti muudatuste korral ei ole

vaja uut ehitusluba taotleda ega muudatusi haldusorganis kooskõlastada, kui ehitise olulisi

tingimusi ei muudeta. Halduskohus on nimetatud määruse jätnud kohaldamata.

Käesoleval juhul ühtegi ehitise olulist tingimust ei muudetud. Valminud ehitis vastab

projektile ja projekteerimistingimustes ettenähtud kasutusotstarbele. Põlva Vallavalitsuse

projekteerimistingimused ühtegi arhitektuurset ega ehituslikku tingimust AS-le Generaator ei

kehtestanud, mistõttu ei saanud ka ehitusprojekt või valminud ehitis olla

projekteerimistingimustega vastuolus. Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest ja jätnud

tuvastamata, kas esineb mõni kehtinud EhS § 34 lg-s 1 loetletud kasutusloa väljastamisest

keeldumise alus. Halduskohus on ise sisuliselt asunud vaidlustatud haldusakti motiveerima.

Halduskohtu väide, et tehtavad tööd on tehtud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata, ei põhine

ühelgi tõendil, vaid üksnes vastustaja väidetel. Halduskohus ei ole ise tõendeid ja kaebuse

väiteid hinnanud ning on lähtunud üksnes vastustaja selgitustest. Kaebaja arvates on

käesoleva asja raames asjakohatu kohtuotsuse põhjendused seoses Keskkonnaameti

kooskõlastusega. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Keskkonnaameti väljastatud vee

erikasutusloa andmise aluseks oleva korralduse, kus on leitud, et paisurajatis ei ole ohtlik

kellegi varale ega keskkonnale. Võimalikule paisulekkele ja sellest tulenevale ohule ei ole

kasutusloa väljastamisest keeldumisel tuginenud ka vastustaja. Halduskohus ei ole viidanud

ühelegi õigusaktile, mis kohustaks olemasoleva tammi muldkeha savikottidega tihendamiseks

esitama projektdokumentatsiooni. Kasutusloa menetlusse ei kuulu küsimus, kas olemasolev

tamm võib lekkida.

Kaebaja hinnangul on halduskohus ebaõigesti kohaldanud EhS § 34 lg 1 p-i 3, sest

AS Generaator ei ole muutnud ehitise otstarvet. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele

määrusega nr 67 kehtestatud nõudele AS-i Generaator ehitusprojekt ei vasta.

6. Põlva vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ning halduskohtu

otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et esinesid piisavalt kaalukad asjaolud selleks, et

keelduda kasutusloa väljastamisest. Vastustaja on seisukohal, et kõik põhjendused, millega

vastustaja on kohtumenetluses motiveerinud kasutusloa väljastamisest keeldumist, olid

kaebajale arusaadavad ka haldusmenetluse läbiviimise ajal. Juhul, kui kohus leiab, et

kohtumenetluses haldusorgani poolt esitatud täiendavate põhjendustega ei saa arvestada, siis

tuleks kaebus ikkagi jätta rahuldamata, sest võimalikud minetused haldusakti motiveerimisel

ei ole käesoleval juhul saanud mõjutada asja otsustamist.

Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole vaidlustanud 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319

vormistatud vaideotsust. Vastustajal oli õigus täiendada vaideotsusega oma seisukohti, et

põhjendada, miks kasutusluba ei olnud võimalik väljastada. Käesolevaks ajaks on vaideotsuse

3

vaidlustamise tähtaeg möödunud. Seega ei saa vaideotsusega täiendavalt tuvastatud asjaolude

üle vaielda.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on kohtuistungit korraldamata jättes

rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohtu põhjendustest nähtub, et halduskohus on

kirjaliku menetluse kasuks otsustades lähtunud eelkõige menetlusökonoomilistest

kaalutlustest. Kaebaja ei ole esimese astme kohtumenetluses asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ka vastu vaielnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus tuleb HKMS § 199 lg 2

p-de 2 ja 3 alusel olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Kaebaja

apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada.

8. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi, sest

kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta HKMS-i nõuetele. Ringkonnakohus nõustub kaebaja

seisukohaga ja leiab, et kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta sellisena tõesti HKMS § 157

lg-s 1, § 158 lg-tes 1, 2 ja 3 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik selliseid puudusi ise kõrvaldada ja asjas uut otsust teha,

tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 2).

9. HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtulahendi põhjenduste puudumine tähendab HKMS §

10. 165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas

asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt

põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja

kohtu järeldused.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse

põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad

põhistused, mille aluseks oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav

(I. Pilving. Kohtulahend. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523). Riigikohtu praktika kohaselt peavad

menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas

asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2007. a

otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10).

Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise

kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab

võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse

seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada

otsuse resolutsioonis esitatud otsuste kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning

edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T. Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560).

10. Vaidlustatud halduskohtu otsusel on vormiliselt küll olemas põhjendav osa, kuid sisuliselt

kohtu enda põhjendused otsuses puuduvad. Halduskohtu 29.02.2016. a otsuses välja toodud

kohtu põhjendused ei põhine nende sisust tulenevalt mitte ühelgi asjas esitatud tõendil ega

kohtupoolsel analüüsil. Vastavaid seisukohti põhjendab halduskohus üksnes vastustaja

väidetega ja seda järgmisel viisil: „Vastustaja on välja toonud ebaselge olukorra…“;

4

„Vastustaja on märkinud .....“; „Vastustaja on teinud paikvaatlust /…./ kohus peab

usaldusväärseks vastustaja märkmeid, kuigi paikvaatlus viidi läbi selleks elektrijaama

hoonesse sisenemata“; „Vastustaja on teinud kindlaks….“ jne. Võrreldes halduskohtu otsuse

põhjendusi asja materjalidega, tuleb nõustuda kaebaja väitega, et otsuse põhjendustena

esitatakse üksnes vastustaja poolt halduskohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ja muudes

materjalides toodut, eelkõige vastustaja vastuses kaebusele (kd I, tl 144-150) ja vastustaja

täiendavates seisukohtades (kd II, tl 29-34) märgitut.

Halduskohtu otsuse põhjendava osaga tutvudes saab ringkonnakohtu hinnangul asuda

seisukohale, et halduskohus ei ole ise asjas esitatud tõendeid ja kaebuse väiteid sisuliselt

hinnanudki ning on lähtutud üksnes vastustaja selgitustest. Samuti nähtub otsuse

põhjendustest, et kohus on vaidlusalusele Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusele

omistanud sellist sisu ja põhjendusi, mida selles tegelikult märgitud ei ole, asudes sellega

vaidlustatud haldusakti sisuliselt ise motiveerima vastustaja poolt alles

halduskohtumenetluses esitatud väidetega.

11. HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima muuhulgas

põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab

kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja

poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega.

Halduskohus on küll otsuse põhjendava osa p-s 3 märkinud, et kaebaja viitab kaebuses

vastustaja poolt tehtud kaalutlusvigadele korralduse andmisel ja deklareerinud, et

halduskohus ei nõustu kaebajaga, kuid pole sisuliselt põhjendanud, miks ta siis ei nõustu

kaebaja vastavasisuliste etteheidetega. Vastusena kaebaja väitele vastustaja poolt HMS-i

nõuete rikkumise kohta vaidlusaluse haldusakti andmisel märgib halduskohus põhjendusena

üksnes seda, et kaevatav haldusakt on motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav, haldusakti

põhjendustes on välja toodud nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus ning haldusakt

on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja sel ajal kehtiva õiguse alusel. Mis puudutab

kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise väidet haldusakti andmisel, siis selles osas on

halduskohus leidnud üksnes seda, et: „Antud asjas on välja toodud põhjendused ja asjaolud,

mis viitavad sellele, et kasutusloa väljastamisest on keeldutud põhjendustega, mistõttu

ainuüksi vähene kaalutlemispuudus ei anna alust haldusakti tühistamiseks“.

Ringkonnakohtu arvates ei saa selliseid põhjendusi kuidagi pidada sisulisteks põhjendusteks

ega ka sellisteks, millega oleksid kuidagigi ümber lükatud kaebaja kahtlused HMS-i nõuete

rikkumise kohta 24.03.2015. a korralduse andmisel.

Mis puudutab kaebaja väidet, et 20.05.2015. a korraldusega (vaideotsusega) on vaidlusaluse

haldusakti põhjendusi samuti lubamatult asutud uute põhjenduste ja keeldumisalustega

täiendama, siis selles osas märgib halduskohus, et nõustub vastustajaga ja leiab, et: „Kohus

võib arvestada ka hilisemalt vastustaja poolt antud täiendavate selgitustega kui on veendunud,

et ka haldusakti andmisel on samadest kaalutlustest lähtutud. Kohus on seisukohal, et see on

nii“. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest ei välista kehtiv kohtupraktika võimalust arvestada

haldusakti kontrollimisel ka haldusorgani poolt hilisemalt, s. h kohtumenetluses esitatud

kaalutlusi, kuid seda siiski üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus

nendest kaalutlustest juba haldusakti andmisel (vt. näiteks RkHKo 14.12.2012. a otsust asjas

nr 3-3-1-33-12 ja 28.10.2014. a otsust asjas nr 3-3-1-46-14). Käesoleval juhul on

halduskohus oma sellekohast veendumust põhjendanud üksnes lausega – „Kohus on

seisukohal, et see on nii“, mis ei ole aga sugugi piisav ega ka sisuliselt kontrollitav ja seda

eriti olukorras, kus kaebaja on esitanud väite, et tema hinnangul on vastustaja 24.03.2015. a

korraldus motiveerimata ja kaalutlusvigadega ning vastustaja on seda viga asunud parandama

alles hilisemas haldusmenetluses, tuues 20.05.2015. a vaideotsuses kasutusloa väljaandmisest

keeldumise alusena välja selliseid uusi kaalutlusi ja põhjendusi, millest haldusorgan

24.03.2015. a korralduse andmise ajal ei lähtunud ja kuidagi ka lähtuda ei saanud.

5

Samuti nähtub halduskohtu vaidlustatud otsusest, et kasutusloa andmisest keeldumisega

nõustumist põhjendab halduskohus üksnes järgmiselt: „Kokkuvõttes on peamised põhjused

kasutusloa väljaandmisest keeldumisel puudused projektdokumentatsioonis ning ehitise,

millele kasutusloa väljastamist taotletakse, mittevastavus õigusaktides ettenähtud nõuetele.

Samuti on väljutud ehitustegevusega kinnistu piiridest ning puudub kokkulepe 3. isikuga ehk

naaberkinnistu omanikuga ehitustegevuseks ning Peri hüdroelektrijaam võib kujutada endast

ohtu 3. isikutele ja nende varale, Peri hüdroelektrijaama pais võib lekkida. Sellest tulenevalt

on põhjendatud kasutusloa andmisest keeldumine“. Otsusest ei nähtu jätkuvalt ühtegi

põhjendust ega analüüsi selle kohta, mida arvab halduskohus nende kaebaja väidete

õigsuse/ebaõigsuse või põhjendatuse kohta, millega kaebaja vastustaja poolt välja toodud

kasutusloa andmisest keeldumise põhjendustele vastu vaidles.

Käesoleval juhul ei nähtu seega mitte kuskilt otsuse põhjendustest kaebuse väidete sisulist

käsitlemist ega nende ümberlükkamist. Seega on halduskohus rikkunud HKMS § 165 lg 1

p-s 4 sätestatud põhjendamiskohustust.

Samuti märgib ringkonnakohus siinkohal, et vaidlusaluse kohtuotsuse põhjenduste pinnalt

tekib kahtlus, et põhjenduste koostamisel ei ole kohus kaebuse ja kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud seisukohtadega üldse tutvunudki. Ilmselge on aga see, et isegi

nendega tutvumise korral on kohus neid täielikult ignoreerinud, sest ühestki kohtuotsuse

põhjendava osa lausest ei saa järeldada sisulist põhjendust selle kohta, miks kohus ei nõustu

mõne kaebaja väitega.

Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on oluliselt rikkunud

kohtumenetluse norme. HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus olenemata

apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest kohtulahendi tühistada ja saata asja

uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

12. Ringkonnakohus leiab, et tal ei ole endal võimalik kõrvaldada halduskohtu otsuse

puudust, sest halduskohus ei ole sisuliselt täitnud esimesele kohtuastmele pandud ülesannet.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik halduskohtu otsuse puudusi

apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest sisuliselt on kõik kaebaja esitatud väited

tähelepanuta jäetud ning tänu sellele on halduskohtule esitatud kaebus sisuliselt täies ulatuses

lahendamata jäänud. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik täita

apellatsiooniastme ülesannet - kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust, kuna

halduskohus pole oma seisukohti kaebuse väidete osas üldse väljendanudki.

Kui ringkonnakohus hakkaks olukorras, kus halduskohtu põhjendused kohtuotsuses

puuduvad, seda puudust ise kõrvaldama, peaks ta asja lahendades asuma analüüsima kaebuse

väiteid ja vastuväiteid, asudes sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. Sellisel

juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda piiraks oluliselt

menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a otsus asjas nr

3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Halduskohtu otsuses sisuliste

põhjenduste puudumine ei võimalda ringkonnakohtul tegelikult ka otsuse resolutsioonis

esitatud otsustuse kujunemist kontrollida.

13. Kuna halduskohtu otsus ei ole kohtupoolsete sisuliste põhjenduste puudumise tõttu

edasikaebemenetluses kontrollitav, tühistab ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3

alusel halduskohtu otsuse, s. h otsuse resolutsiooni tervikuna, sest sellises olukorras ei ole

enam eraldiseisvat õiguslikku tähendust ka otsuse nendel osadel, millega halduskohus

lahendas vastustaja vastuväite ja taotluse. Seetõttu pole alust otsust ka viimati mainitud osas

osaliselt jõusse jätta. Ringkonnakohus saadab HKMS § 200 p 2 alusel asja uueks

lahendamiseks halduskohtule tagasi. Sellest tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas

6

otsuses hinnangut apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele ning ei lahenda ka

menetluskulude jagamise küsimust.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

7